Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Esa Akɛ Mafee Ni Matsɔ Nyɔŋmɔ Naanyo?

Mɛni Esa Akɛ Mafee Ni Matsɔ Nyɔŋmɔ Naanyo?

YITSO 35

Mɛni Esa Akɛ Mafee Ni Matsɔ Nyɔŋmɔ Naanyo?

Jeremy kɛ naagba ko kpe, no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, ebana akɛ ehe miihia ni ekɛ Nyɔŋmɔ abɔ naanyo. Ewie akɛ: “Be ni miye afii 12 lɛ, mipapa shi wɔweku lɛ. Gbi ko gbɛkɛ be ni mikã saa nɔ misɔleɔ lɛ, mikpa Yehowa fai koni ehã mipapa aku esɛɛ eba.”

Be ni Jeremy yeɔ awerɛho yɛ sane nɛɛ he lɛ, ebɔi Biblia lɛ kanemɔ. Be ni ena sane ni yɔɔ Lala 10:14 lɛ, eta etsuiŋ waa. Nakai ŋmalɛ lɛ wieɔ yɛ Yehowa he akɛ: “Bo oŋɔɔ mɔ ni nii yɔɔ mɔbɔ lɛ baa; Bo ji gbekɛ ni bɛ tsɛ yelikɛbualɔ.” Jeremy wie akɛ: “Minu he akɛ Yehowa kɛ mi miiwie tɛ̃ɛ ni eehã male akɛ, lɛ ji miyelikɛbualɔ, lɛ ji mipapa. Mɛɛ tsɛ po maná ni fe lɛ?”

Kɛ́ oshihilɛ lɛ tamɔ Jeremy nɔ lɛ jio, jeee nakai jio, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, Yehowa miitao ni obatsɔ enaanyo. Anɔkwa, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛtsia nyɛbɛŋkɛa Nyɔŋmɔ, ni ebaatsi ebɛŋkɛ nyɛ.” (Yakobo 4:8) Susumɔ nɔ ni nakai wiemɔ lɛ tsɔɔ lɛ he okwɛ: Eyɛ mli akɛ onaaa lɛ​—ni jeee otipɛŋ ji lɛ yɛ gbɛ ko kwraa nɔ moŋ​—shi Yehowa miifɔ̃ bo nine koni obatsɔ enaanyo!

Shi naanyo ni okɛ Nyɔŋmɔ baabɔ lɛ baabi mɔdɛŋbɔɔ ko yɛ ogbɛfaŋ. Nɔkwɛmɔnɔ ko nɛ: Kɛ́ odu fɔfɔi yɛ nɔ ko mli ma oshĩa lɛ, ole akɛ fɔfɔi lɛ nyɛŋ ada kɛkɛ, ja ofee he nɔ ko. Dani fɔfɔi lɛ baafee frɔfrɔ lɛ, ehe baahia ni oshwie nɔ nu yɛ be kɛ beiaŋ ni okɛma he ko hu ni ebaaná hulu bɔ ni sa. Nakai nɔŋŋ eji yɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ naanyobɔɔ lɛ mli. Mɛni obaanyɛ ofee koni nakai naanyobɔɔ lɛ ada, loo emli awa?

Nɔ Hewɔ Ni Esa Akɛ Okase Biblia Lɛ

Kɛ́ wɔmiitao wɔkɛ mɔ ko abɔ naanyo lɛ, esa akɛ wɔkɛ mɔ lɛ agba sane​—ni tsɔɔ akɛ, ebaawie ni wɔbaabo lɛ toi, ni wɔ hu wɔbaawie ni ebaabo wɔ toi. Nakai pɛpɛɛpɛ eji yɛ wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ naanyobɔɔ lɛ mli. Biblia lɛ kanemɔ kɛ ekasemɔ lɛ ji gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔboɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɔ wɔ lɛ toi.​—Lala 1:​2, 3.

Anɔkwa, ekolɛ, ojeee mɔ ko ni sumɔɔ nikasemɔ waa. Oblahii kɛ oblayei pii baasumɔ ni amɛkwɛ TV, amɛtswa geem, loo amɛkɛ amɛnanemɛi agba sane moŋ fe ni amɛbaakase nii. Shi kɛ́ ootao ni okɛ Nyɔŋmɔ abɔ naanyo lɛ, no lɛ ebiɔ ni ofee nibii ni esa akɛ ofee koni onyɛ otsɔ enaanyo. Ehe baahia ni obo lɛ toi kɛtsɔ E-wiemɔ lɛ ni obaakase lɛ nɔ.

Shi kaaye otsui kwraa. Esaaa akɛ onaa Biblia lɛ kasemɔ tamɔ jatsu. Kɛ́ ojeee mɔ ko ni sumɔɔ nikasemɔ po lɛ​—obaanyɛ onya Biblia lɛ kasemɔ he waa. Nɔ ni esa akɛ ofee klɛŋklɛŋ ji, ni oto be kɛhã Biblia lɛ kasemɔ. Oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Lais lɛ wie akɛ: “Mito Biblia lɛ kasemɔ he gbɛjianɔ. Daa leebi kɛ́ mite shi lɛ, nɔ klɛŋklɛŋ ni mifeɔ ji, mikaneɔ Biblia lɛ yitso kome.” Oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Maria ni eye afii 15 lɛ hu yɛ bɔ ni efeɔ enɔ lɛ. Ewie akɛ: “Daa gbɛkɛ dani mawɔ lɛ, mikaneɔ Biblia lɛ fã ko.”

Bɔ ni afee ni oná bo diɛŋtsɛ o-Biblia kasemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ, kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji “ Pɛimɔ O-Biblia Lɛ Mli” lɛ. Yɛ akrabatsa lɛ shishi lɛ, ŋmaa be ni obaanyɛ okɛ minitii 30 loo nɔ, akase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ.

․․․․․

O-Biblia kasemɔ he gbɛjianɔ ni obaaŋmala oshwie shi lɛ ji shishijee kɛkɛ. Kɛ́ oje Biblia lɛ kasemɔ shishi nɔŋŋ lɛ, ebaashɛ he ko ni obaayɔse akɛ, Biblia lɛ kanemɔ jeee nɔ ko ni yɔɔ mlɛo be fɛɛ be. Okɛ gbekɛ nuu fioo ko ni eye afii 11 ni atsɛɔ lɛ Jezreel lɛ baakpã gbee, ekɛ anɔkwayeli wie akɛ, “Biblia lɛ hei komɛi yɛ ni ebiɔ ni ohe be kɛjwɛŋ nɔ jogbaŋŋ dani obaanu shishi, ni ekanemɔ lɛ hu bɛ miishɛɛ tsɔ.” Kɛ́ bo hu oonu he nakai lɛ, kaahã no je onijiaŋ wui. Be fɛɛ be kɛ́ ookase Biblia lɛ, naa lɛ akɛ oohe be ni okɛbo Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji onaanyo lɛ toi. Kɛ́ Biblia lɛ kasemɔ baaŋɔɔ onaa waa ni obaanya he lɛ, ebaadamɔ mɔdɛŋbɔɔ ni okɛbaawo ekanemɔ kɛ ekasemɔ mli lɛ nɔ!

Sɔlemɔ He Hiaa Waa

Sɔlemɔ nɔ wɔtsɔɔ wɔkɛ Nyɔŋmɔ wieɔ. Kɛ́ osusu he lɛ, onaa akɛ, sɔlemɔ ji nikeenii ko ni nɔ bɛ kwraa! Obaanyɛ okɛ Yehowa Nyɔŋmɔ agba sane be fɛɛ be yɛ gbi lɛ mli loo nyɔŋ teŋ po. Ni be fɛɛ be nɛɛ lɛ, efee klalo akɛ ebaabo bo toi. Jeee no pɛ hu kɛkɛ, shi eesumɔ ni ebo nɔ ni oyɔɔ lɛ kɛɛmɔ lɛ hu toi. No hewɔ ni Biblia lɛ kɛɔ bo akɛ: “Yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ, nyɛtsɔa sɔlemɔ, kɛ fai ni akɛ hiɛdɔɔ kpaa, kɛ shidaa nɔ nyɛhãa Nyɔŋmɔ alea nyɛnibimɔi lɛ.”​—Filipibii 4:6.

Taakɛ nakai ŋmalɛ lɛ tsɔɔ lɛ, nibii pii yɛ ni obaanyɛ okɛ Yehowa agba he sane. Nibii nɛɛ ekomɛi ji naagbai ni okɛkpeɔ kɛ nibii ni haoɔ bo. Obaanyɛ okɛ lɛ awie nibii ni ohiɛ sɔɔ lɛ hu ahe. Bɛ kɛ́ onanemɛi fee nibii kpakpai amɛhã bo lɛ, odaa amɛ shi kɛtsɔɔ akɛ ohiɛ esɔ, aloo? Nakai nɔŋŋ obaanyɛ ojie hiɛsɔɔ kpo otsɔɔ Yehowa, mɔ ni efee nibii kpakpai pii ehã bo fe onanemɛi lɛ.​—Lala 106:1.

Ŋmalamɔ nibii ni Yehowa efee ehã bo ni ohiɛ sɔɔ waa lɛ ateŋ ekomɛi yɛ shishi gbɛ nɛɛ.

․․․․․

Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ, yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, okɛ shihilɛi komɛi kpeɔ ni hãa osheɔ gbeyei, ni ohao waa loo oyeɔ otsui. Lala 55:22 lɛ kɛɛ: “Shɛ ojatsu lɛ ofɔ̃ Yehowa nɔ, ni ebaaye ebua bo. Ehãŋ jalɔ agbee shi kɔkɔɔkɔ.”

Ŋmalamɔ naagbai loo saji komɛi ni yeɔ otsui ni obaasumɔ ni okɛwo sɔlemɔ mli lɛ yɛ liamɔi ni yɔɔ shishigbɛ nɛɛ amli.

․․․․․

Bo Diɛŋtsɛ Oniiashikpamɔi

Nɔ kroko hu yɛ okɛ Nyɔŋmɔ teŋ naanyobɔɔ lɛ he ni esaaa akɛ okuɔ ohiɛ oshwieɔ nɔ kɔkɔɔkɔ. Lalatsɛ David ŋma akɛ: “Nyɛsaa nyɛnaa nyɛkwɛa, ni nyɛbaana akɛ Yehowa hi.” (Lala 34:8) Be ni David fo lala 34 lɛ, no mli lɛ, eje oshãra ko ni yɔɔ gbeyei mli etsɛko tsɔ. No mli lɛ, eejo Maŋtsɛ Saul​—gbɔmɔgbelɔ, yiwalɔ lɛ naa foi; eji shihilɛ ko ni yɔɔ gbeyei waa diɛŋtsɛ. Enɛ hã eyaba abo yɛ ehenyɛlɔi, ni ji Filistibii lɛ aŋɔɔ. Akɛni David yɔse akɛ ehenyɛlɔi lɛ baanyɛ agbe lɛ hewɔ lɛ, ekɛ hiɛshikamɔ tsu nii, ni ekwa efee tamɔ eye sɛkɛ, ni no hã eye ehe.​—1 Samuel 21:10-​15.

David susuuu akɛ ehiɛ ni kã shi lɛ hewɔ enyɛ ejo gbele naa foi lɛ. No najiaŋ lɛ, ekɛ yijiemɔ lɛ hã Yehowa. Yɛ lala ni atsĩ tã lɛ shishijee gbɛ lɛ mli lɛ, David ŋma akɛ: “Mibi Yehowa nii, ni ehã mi. Ejie mi kɛje migbeyeishemɔi lɛ fɛɛ amli.” (Lala 34:4) Hewɔ lɛ, wɔnaa akɛ David diɛŋtsɛ niiashikpamɔ hewɔ ni enyɛ ewo mɛi hewalɛ akɛ “nyɛsaa nyɛnaa nyɛkwɛa, ni nyɛbaana akɛ Yehowa hi” lɛ. *

․․․․․

Ekolɛ, ofɔlɔi kɛ bo ekase Biblia lɛ loo amɛkɛ bo egba he sane. Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ, ajɔɔ bo. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ bo diɛŋtsɛ okɛ Nyɔŋmɔ abɔ naanyo. Kɛ́ ojeko nakai naanyobɔɔ lɛ shishi lɛ, no lɛ, obaanyɛ okɛ sane ni yɔɔ yitso nɛɛ mli lɛ atsu nii kɛje nakai naanyobɔɔ lɛ shishi. Yehowa baajɔɔ mɔdɛŋ ni obɔɔ ni okɛ lɛ abɔ naanyo lɛ nɔ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛyaa nɔ nyɛbia, ni abaahã nyɛ; nyɛyaa nɔ nyɛtaoa, ni nyɛbaana.”​—Mateo 7:7.

KANEMƆ ENƐ HE SAJI KROKOMƐI YƐ KPO 1, YITSO 3839 Lɛ Mli

NƆ NI WƆBAASUSU HE YƐ YITSO NI NYIƐ SƐƐ LƐ MLI Ani ewaa kɛhãa bo akɛ okɛ mɛi baagba Nyɔŋmɔ he sane? Kanemɔ sane nɛɛ koni ole bɔ ni obaafee ofã ohemɔkɛyelii lɛ ahe.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 24 Bibliai komɛi tsɔɔ “nyɛsaa nyɛnaa nyɛkwɛa” lɛ shishi akɛ “pɛimɔ mli ni obaana,” “bo diɛŋtsɛ taomɔ ni ona,” kɛ “obaana kɛtsɔ niiashikpamɔ nɔ.”​—Contemporary English Version, Today’s English Version, The Bible in Basic English.

ŊMALƐ NI EDAMƆ NƆ

“Mɛi ni le akɛ Nyɔŋmɔ he miihia amɛ lɛ yɛ miishɛɛ.”​Mateo 5:3.

NƆ NI BAAWA BO

Daa gbi lɛ, kanemɔ Biblia lɛ baafai ejwɛ, ni be ni afi baashɛ lɛ, okane Biblia muu lɛ fɛɛ.

ANI OLE . . . ?

Amrɔ nɛɛ ni ookane wolo nɛɛ, ni okɛ emli ŋaawoi lɛ miitsu nii lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa yɛ he miishɛɛ akɛ ekɛ bo baabɔ naanyo.​—Yohane 6:​44.

NƆ NI MAFEE!

Bɔ ni afee ni maná mi-Biblia kasemɔ lɛ he sɛɛ jogbaŋŋ lɛ ․․․․․․

Bɔ ni afee ni manyɛ mafɔ sɔlemɔ lɛ ․․․․․

Nibii ni masumɔ ni mabi mifɔlɔi yɛ sane nɛɛ he ji ․․․․․

TE OSUSUƆ TƐŊŊ?

● Mɛni esa akɛ ofee koni oná o-Biblia lɛ kasemɔ he miishɛɛ waa?

● Mɛni hewɔ Yehowa sumɔɔ ni ebo adesai ni yeee emuu lɛ asɔlemɔi atoi lɛ?

● Mɛni obaanyɛ ofee koni osɔlemɔi amɔ shi jogbaŋŋ?

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii]

“Be ni midako lɛ, sɔlemɔ kome too lɛ nɔŋŋ mitiɔ mli shii abɔ daanɛɛ. Shi amrɔ nɛɛ mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ masɔle yɛ nibii gbohii kɛ nibii kpakpai ni yaa nɔ gbi fɛɛ gbi lɛ ahe. Ni akɛni esoro gbi fɛɛ gbi kɛ emli naagba hewɔ lɛ, enɛ yeɔ ebuaa mi ni mitiii sɔlemɔ kome too lɛ nɔŋŋ mli shii abɔ.”​—Eve

[Akrabatsa/Mfoniri]

Pɛimɔ O-Biblia Lɛ Mli

  1. Halamɔ Biblia mli sane ko ni obaasumɔ ni okane. Sɔlemɔ ni obi Yehowa koni eye ebua bo ni onu nɔ ni obaakane lɛ shishi.

2. Kanemɔ sane lɛ jogbaŋŋ. Too otsui shi ni okane. Be ni okaneɔ lɛ, feemɔ nibii ahe mfoniri okwɛ yɛ ojwɛŋmɔ mli. Be ni ofeɔ nibii ahe mfoniri lɛ, okɛ ohenumɔi atsu nii yɛ gbɛi srɔtoi anɔ: Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, naa nibii ni yaa nɔ lɛ, nu mɛi lɛ agbee, nu nibii lɛ aŋma loo amɛfu, saa nibii anaa okwɛ, kɛ ekrokomɛi tamɔ enɛɛmɛi. Be ni ofeɔ nibii ahe mfonirii lɛ, nu he tamɔ eji shihilɛ ko ni miiya nɔ diɛŋtsɛ!

3. Susumɔ nɔ ni okane lɛ he. Bi ohe saji tamɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ:

● Mɛni hewɔ Yehowa hã akɛ sane nɛɛ wo E-Wiemɔ lɛ mli?

● Namɛi yɔɔ sane nɛɛ mli ni manyɛ makase amɛ, ni amɛteŋ namɛi hu esa akɛ amɛnifeemɔ lɛ afee kɔkɔbɔɔ kɛhã mi?

● Mɛni mikase yɛ nɔ ni mikane nɛɛ mli ni manyɛ mikɛtsu nii?

● Mɛni amaniɛbɔɔ nɛɛ loo sane nɛɛ tsɔɔ mi yɛ Yehowa kɛ bɔ ni efeɔ enii ehãa lɛ he?

4. Sɔlemɔ kuku ohã Yehowa. Kɛɛmɔ Yehowa nɔ ni okase yɛ Biblia ni okane lɛ mli, kɛ bɔ ni okpɛ oyiŋ akɛ okɛ nɔ ni okase lɛ baatsu nii yɛ oshihilɛ mli. Be fɛɛ be lɛ, daa Yehowa shi akɛ edro bo E-Wiemɔ lɛ, ni ji Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ!

[Mfoniri]

“Owiemɔ lɛ ji kane kɛhã minane, kɛ la hu yɛ migbɛ nɔ.”​—Lala 119:105.

[Akrabatsa/Mfoniri]

Okɛ Nibii Ni He Hiaa Waa Lɛ Aye Klɛŋklɛŋ Gbɛhe

Ani onáaa deka ni okɛsɔle? Obɛ deka kɛhã Biblia kasemɔ? Bei pii lɛ, kɛ́ obaaná be lɛ, ebaadamɔ nɔ ni okɛyeɔ klɛŋklɛŋ yɛ oshihilɛ mli lɛ nɔ.

Kaa enɛ okwɛ: Taomɔ goga loo rɔbabakɛt ko, ni okɛ tɛi wuji bɔ ni sa awo mli. Agbɛnɛ, loomɔ shia owo goga loo bakɛt lɛ mli koni eyi lɛ obɔ. Amrɔ nɛɛ tɛi kɛ shia eyi ogoga lɛ obɔ.

Agbɛnɛ jiemɔ tɛi kɛ shia lɛ fɛɛ yɛ rɔbabakɛt loo goga lɛ mli, shi kaatsi oshwie. Tsakemɔ mli agbɛnɛ: Okɛ shia lɛ awo mli klɛŋklɛŋ, koni no sɛɛ lɛ okɛ tɛi lɛ fɛɛ hu awo mli. Bɛ tɛi lɛ fɛɛ eyaaa mli, aloo? Nɔ hewɔ ni eba lɛ nakai ji okɛ shia lɛ wo goga lɛ mli klɛŋklɛŋ.

Mɛni okaseɔ yɛ mli? Biblia lɛ kɛɛ: “Nyɛkwɛa ni nyɛna nibii ni he hiaa waa lɛ.” (Filipibii 1:10) Kɛ́ okɛ nibii bibii tamɔ hiɛtserɛjiemɔ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ oshihilɛ mli lɛ, onáŋ be kɛhãŋ nibii wuji, ni ji nibii ni he hiaa waa yɛ shihilɛ mli​—tamɔ nibii ni obaanyɛ ofee kɛjá Nyɔŋmɔ lɛ nɛkɛ. Shi kɛ́ okɛ Biblia ŋaawoi tsu nii lɛ, obaaná be kɛtiu Maŋtsɛyeli lɛ he nibii asɛɛ, ni obaaná be ni sa hu kɛhã hiɛtserɛjiemɔ. Shi fɛɛ baadamɔ nɔ ni okɛbaawo goga lɛ mli klɛŋklɛŋ lɛ nɔ!

[Mfoniri]

Bɔ ni ashwieɔ fɔfɔi ko ni adu ma shĩa lɛ nɔ nu koni eda lɛ, nakai nɔŋŋ ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ yɛ ogbɛfaŋ koni okɛ Nyɔŋmɔ teŋ naanyobɔɔ lɛ mli awa loo eda