Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

 NIBII NI HAA MIISHƐƐ HIƆ WEKU MLI

Bɔ ni Wekui ni Banuma Yɔɔ Mli lɛ kɛ Wekumɛi Krokomɛi Baaye Aha

Bɔ ni Wekui ni Banuma Yɔɔ Mli lɛ kɛ Wekumɛi Krokomɛi Baaye Aha

MARGARET, * NYƐ KO NI YƆƆ AUSTRALIA NI YƆƆ BANUMA: “Miwu tsutsu ŋa lɛ kɛɔ ebii lɛ akɛ, amɛkabo nɔ ko kwraa ni makɛɛ amɛ lɛ toi—nibii bibii tamɔ ‘Nyɛkaia ni nyɛshaa nyɛdaaŋ lɛ po.’” Margaret nuɔ he akɛ nakai mligbalamɔ nifeemɔi lɛ ahewɔ ni naagba ba egbãla lɛ mli lɛ.

Bei pii lɛ, wekui ni banuma yɔɔ mli lɛ kɛ naagbai ni yɔɔ srɔto kwraa ni mli wala kpeɔ yɛ amɛ kɛ wekumɛi krokomɛi lɛ asharamɔ mli. * Ehe bahiaa ni fɔlɔi ni yɔɔ banuma lɛ ateŋ babaoo kɛ banuma lɛ mami loo epapa asusu nii ahe kɛ́ ebalɛ banuma lɛ saramɔ, tsɔsemɔ, kɛ shika ni akɛbaakwɛ lɛ lɛ he. Ekolɛ, ebaawa kɛha nanemɛi kɛ wekumɛi akɛ amɛbaatsake amɛhe amɛwo mɛi hee ni ebadɔmɔ weku lɛ ashihilɛ mli. Susumɔ bɔ ni ŋaawoo ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ baanyɛ aye abua oweku ni banuma yɔɔ mli lɛ kɛkpee naagbai nɛɛ anaa lɛ he okwɛ.

BƆ NI OKƐ AMƐ BAAYE OHA 1: GBEKƐ LƐ MAMI LOO EPAPA

Mami ko ni atsɛɔ lɛ Judith ni jɛ Namibia ni yɔɔ banumai lɛ kɛɛ akɛ: “Gbi ko lɛ, mibanumai lɛ amami kɛɛ ebii lɛ akɛ, amɛpapa ŋa hee kɛkɛ ji mi, ni bii ni mikɛ amɛpapa baafɔ lɛ jeee amɛnyɛmimɛi. Sane ni yoo lɛ wie lɛ gba minaa waa, ejaakɛ misumɔɔ mibanumai lɛ tamɔ mi diɛŋtsɛ mimusuŋ bii.”

Mɛi ni ekase wekui ni banuma yɔɔ mli lɛ ahe nii lɛ etsɔɔ akɛ, fɔlɔ ni yɔɔ banuma lɛ naŋ lɛ mlɛo akɛ ekɛ  banuma lɛ fɔlɔi diɛŋtsɛ lɛ baashara, ni enɛ baanyɛ ekɛ mligbalamɔ aba weku lɛ mli po. Bei pii lɛ, mɛi titri ni kɛ naagba kpeɔ ji mami ni banuma lɛ yɔɔ eŋɔɔ lɛ kɛ banuma lɛ mami diɛŋtsɛ. Mɛni baanyɛ aye abua?

Bɔ ni obaafee oye omanye: Foo husui ni sa. Ákɛ fɔlɔ ni obi lɛ yɔɔ oŋɔɔ lɛ, kɛ́ otsĩ ohefatalɔ ni okɛtse gbãla lɛ gbɛ akɛ ekabasara gbekɛ lɛ, sane lɛ baanyɛ aye obi lɛ awui. * Gbekɛ lɛ ‘fɔlɔi ni fɔ lɛ’ lɛ yɛ gbɛfaŋnɔ krɛdɛɛ ko yɛ eshihilɛ mli. (Abɛi 23:22, 25) Shi kɛ́ oŋmɛ ohefatalɔ ni okɛ lɛ etse gbãla lɛ gbɛ babaoo yɛ oweku lɛ mli lɛ, obaahao ohefatalɔ hee ni okɛ yɔɔ lɛ loo obaawo emlila po. Bɔɔ mɔdɛŋ ni oŋmɛ pɛpɛɛpɛ, foo husui ni baabu ogbãla lɛ he, ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ gbeekpamɔ ko ahi okɛ mɔ ni okɛ lɛ etse gbãla lɛ teŋ.

ŊAAWOO KƐHA FƆLƆI

  • Kɛ́ okɛ otsutsu hefatalɔ lɛ miiwie lɛ, ha sanegbaa lɛ akɔ obii lɛ ahe titri, ni okpoo akɛ obaawie saji krokomɛi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, obaanyɛ okɛ hiɛshikamɔ abi lɛ kɛji ebaasumɔ ni nyɛto bei pɔtɛɛ ko yɛ gbi lɛ mli ni ekɛ gbekɛ lɛ baawie yɛ tɛlifoŋ nɔ lo. Bei pii lɛ, enɛ hi kwraa fe ni abaaha etswa be fɛɛ be kɛkɛ ni esumɔɔ, loo beni jenamɔ yi ewa.
  • Kɛ́ obii lɛ bɛ oŋɔɔ lɛ, ekolɛ obaanyɛ otswa amɛ tɛlifoŋ, oŋma amɛ wolo, omaje amɛ tɛs mɛseji loo e-mail koni okɛ amɛ ashara. (5 Mose 6:6, 7) Mɛi komɛi po tsɔɔ Intanɛt nifeemɔ ko (video–conferencing) nɔ amɛkɛ amɛbii lɛ wieɔ, ni amɛnaa gbekɛbii lɛ, gbekɛbii lɛ hu naa amɛ. Kɛtsɔ enɛ nɔ lɛ, obaale obii lɛ ahiamɔnii kɛ naagbai ni amɛkɛkpeɔ—ni obaanyɛ owo amɛŋaa kpakpa ni baaye abua amɛ—po fe bɔ ni okpaa gbɛ.

ŊAAWOO KƐHA MAMI NI YƆƆ BANUMA

  • ‘Naa mli oha’ obanuma lɛ mami lɛ kɛtsɔ nibii ni obaafee lɛ anɔ, koni ená nɔmimaa akɛ jeee akɛ oohe ebi lɛ yɛ edɛŋ. (1 Petro 3:8) Yɛ be kɛ beaŋ lɛ, ha ele bɔ ni ebii lɛ yaa nɔ amɛhaa, ni owie nibii kpakpai ni amɛfeɔ lɛ ahe titri. (Abɛi 16:24) Bi lɛ koni ewo bo ŋaa yɛ ebii lɛ ahe, ni kɛ́ ewo bo ŋaa lɛ daa lɛ shi.
  • Kɛ́ mami lɛ ba ebii lɛ asaramɔ lɛ, kutɔmɔ suɔmɔ ni ojieɔ lɛ kpo otsɔɔ gbekɛbii lɛ mli. Beverly, mami ko ni yɔɔ United States ni yɔɔ banuma lɛ kɛɛ akɛ: “Mibanumai ni darako lɛ sumɔɔ koni amɛtsɛ mi Mama. Wɔkɛ amɛ ba gbeekpamɔ akɛ kɛ́ wɔyɛ shĩa lɛ, naagba bɛ he akɛ amɛbaatsɛ mi Mama, shi kɛ́ wɔkɛ amɛmami Jane, loo ewekumɛi lɛ yɛ lɛ, esaaa akɛ amɛtsɛɔ mi Mama. Enɛ sɛɛ lɛ, mi kɛ Jane teŋ bafee jogbaŋŋ. Anɔkwa, sɛɛ mli lɛ mi kɛ lɛ fee ekome ni wɔye wɔbua gbekɛbii lɛ kɛha skul drama nifeemɔ ko, kɛ skulbii ashisharamɔ.”

Obaanyɛ owo obii lɛ ŋaa kpakpa ni baaye abua amɛ po fe bɔ ni okpaa gbɛ

ŊAAWOO NI BAAHA FƆLƆI KƐ FƆLƆI NI YƆƆ BANUMAI LƐ KƐ AMƐHE AHI SHI JOGBAŊŊ

    Naajɔlɛ kɛ bulɛ haa toiŋjɔlɛ baa

  • Kɛ́ fɔlɔ lɛ diɛŋtsɛ loo fɔlɔ ni yɔɔ banuma lɛ bɛ lɛ, kaawie ehe sane gbonyo ni efo gbekɛbii lɛ atoii anaa. Ewaaa kwraa akɛ obaawie nibii komɛi ni esaaa yɛ fɔlɔ ko he, shi nifeemɔ ni tamɔ nakai lɛ gbaa gbekɛbii lɛ anaa waa. Oleee bɔ ni baafee, loo be ni gbekɛbii lɛ baaha mɔ lɛ ale nɔ ni okɛɛ lɛ. (Jajelɔ 10:20) Kɛ́ gbekɛ ko kɛɛ bo akɛ efɔlɔ ni kɛ bo etse gbãla lɛ,  loo mɔ ni okɛbote gbãla mli lɛ ewie ohe efɔŋ lɛ, okɛ ojwɛŋmɔ ama bɔ ni gbekɛ lɛ nuɔ nii ahe ehaa lɛ nɔ. Obaanyɛ owie nɔ ko tamɔ nɛkɛ: “Edɔ mi waa akɛ onu nakai wiemɔi lɛ. Omami mli efu mi, ni bei komɛi lɛ kɛ́ mɛi amli fu lɛ, amɛwieee mlihilɛ wiemɔi.”
  • Nyɛbɔa mɔdɛŋ nyɛkɛ gbɛtsɔɔmɔi kɛ ŋaawoo kome too lɛ nɔŋŋ ahaa gbekɛ lɛ yɛ shĩai srɔtoi enyɔ lɛ fɛɛ amli. Kɛ́ enɛ eyahiii feemɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ koni ogbala srɔtofeemɔi lɛ amli otsɔɔ gbekɛ lɛ, shi kaawie nɔ ko oshi fɔlɔ kroko lɛ. Susumɔ shihilɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he okwɛ:Mami ni yɔɔ banuma: Tim, ofainɛ ni oka opapam ni efɔ lɛ.Tim: Mimami shĩa lɛ, wɔshiɔ papam lɛ wɔfɔ̃ɔ shikpɔŋ, ni lɛ diɛŋtsɛ ekaa.Mami ni yɔɔ banuma (ekɛ mlifu wie): Ojogbaŋŋ, eetsɔse bo koni obatsɔ anihaolɔ.Bɛ naajiemɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baaye abua?Mami ni yɔɔ banuma (ekɛ naajɔlɛ wie): Oh, Nakai. Shi biɛ nɛɛ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ kaa epapam.
  • Kaakwa oto nifeemɔi komɛi ahe gbɛjianɔ oha obii lɛ koni egbee be ni ato akɛ amɛbaaya amɛyasara otsutsu hefatalɔ lɛ nɔ. (Mateo 7:12) Kɛ́ onyɛɛɛ otsi nifeemɔ lɛ kɛto be kroko lɛ, bi otsutsu hefatalɔ lɛ gbɛ dani oha gbekɛbii lɛ ale gbɛjianɔ ni oto oha amɛ.

KAA ENƐ OKWƐ: Be kroko kɛ́ okɛ mɔ ni ohefatalɔ shi lɛ dani ekɛ bo bahi shi lɛ, loo mɔ ni oshi lɛ lɛ hefatalɔ kpe lɛ, okɛ gbɛtsɔɔmɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ atsu nii:

  1. Kwɛmɔ ehiɛ ni ofee ohiɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ. Kaafee nɔ ko ni tsɔɔ akɛ obɛ ehe miishɛɛ, kaanyaŋe lɛ ni kaakpɛ lɛ hu.
  2. Tsɛ mɔ lɛ gbɛ́i koni oŋa lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛɛmɔ, “Hɛloo, Jane.”
  3. Kɛ́ jeee okome onyiɛ lɛ, ha mɔ lɛ afata sane ni nyɛgbaa lɛ he.

BƆ NI OKƐ AMƐ BAAYE OHA 2: BII NI EDARA

Wolo ko (Step Wars) wie akɛ yoo ko kɛ dɔlɛ tsɔɔ mli akɛ, ewu yafiɔ ebii ni edara lɛ asɛɛ, ni kɛ́ bii ni edara lɛ miifee lɛ yoo lɛ nibii ni esaaa lɛ, ewu kuɔ ehiɛ eshwieɔ nɔ. Yoo lɛ kɛɛ akɛ: “Ehaa mimli woɔ la oyayaayai.” Te obaafee tɛŋŋ okwɛ bɔ ni okɛ obii ni edara lɛ yeɔ ehaa lɛ koni ekafite ogbãla lɛ?

Bɔ ni obaafee oye omanye: Jiemɔ mlihilɛ kpo. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ko mɔ ko akapele miiha ehe, shi moŋ mɔ fɛɛ mɔ apele aha enaanyo.” (1 Korintobii 10:24) Bɔɔ mɔdɛŋ ni onu mɔ kroko lɛ shishi, ni onu he oha lɛ. Ekolɛ, banumai ni edara lɛ baashe gbeyei akɛ suɔmɔ ni amɛfɔlɔi lɛ yɔɔ kɛha amɛ lɛ naa baaba shi. Aloo amɛbaanu he akɛ kɛ́ amɛtse amɛhiɛ amɛha mɔ ni amɛfɔlɔ lɛ kɛbote gbãlashihilɛ mli lɛ, no baatsɔɔ akɛ amɛyeko amɛfɔlɔ ni atse lɛ gbãla lɛ anɔkwa. No beaŋ nɔŋŋ lɛ, fɔlɔi lɛ baasusu akɛ kɛ́ amɛwie amɛbii lɛ ahiɛ lɛ, no baaha bii lɛ atse amɛhe kwraa.

Nɔ najiaŋ ni obaanyɛ obanumai lɛ anɔ koni amɛkɛ bo abɔ naanyo lɛ, ebaabi ni oto otsui shi ni oha amɛkɛ bo teŋ naanyobɔɔ lɛ aba fiofio. Bei pii lɛ, nilee bɛ mli akɛ obaanyɛ mɔ ko nɔ doo koni ejɛ etsuiŋ ni esumɔ osane. (Salomo Lalai amli Lala 8:4) No hewɔ lɛ, kɛ́ eba lɛ okɛ obanumai lɛ ateŋ sharamɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni oná gbɛkpamɔi ni sa, ni kaakpa babaoo hu gbɛ yɛ amɛdɛŋ.

Kɛ́ amɛkɛ bo yeee yɛ mlihilɛ naa po lɛ, esaaa akɛ owieɔ nɔ fɛɛ nɔ ni osusuɔ loo onuɔ he akɛ esa akɛ owie lɛ. (Abɛi 29:11) Kɛ́ onáaa lɛ mlɛo akɛ obaakudɔ owiemɔ lɛ, sɔlemɔ taakɛ Israel Maŋtsɛ David sɔle lɛ, akɛ: “Yehowa, too bulɔ yɛ minaabu, buu minaabu shinaa lɛ naa!”—Lala 141:3.

Kɛ́ okpɛ oyiŋ akɛ obaahi shĩa ni atsɔse gbekɛbii lɛ yɛ mli lɛ mli lɛ, no lɛ ebaafee bo naakpɛɛ akɛ obaana akɛ  amɛsumɔɔ bɔ ni ato nibii ahe gbɛjianɔ yɛ shĩa lɛ jogbaŋŋ lolo. Bɔɔ mɔdɛŋ akɛ okatsakeŋ nibii ahiɛ tsɔ yɛ shĩa lɛ, titri lɛ yɛ tsũi ni no mli lɛ amɛyɔɔ mli lɛ amli. Ekolɛ, obaasumɔ ni ofã ni oyahi shĩa kroko mli.

KAA ENƐ OKWƐ: Kɛ́ obanumai ni edara lɛ baaa amɛjeŋ jogbaŋŋ ni amɛbuuu bo lɛ, okɛ ohefatalɔ lɛ asusu bɔ ni onuɔ he ohaa lɛ he, ni obo esusumɔi lɛ atoi jogbaŋŋ. Kaanyɛ ohefatalɔ lɛ nɔ doo akɛ ejaje gbekɛbii lɛ. Moŋ lɛ nyɛbɔa mɔdɛŋ nyɛnua nyɛhe shishi. Kɛ́ ‘nyɛjwɛŋmɔ fee ekome’ yɛ sane lɛ he lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛfee ekome kɛtsu he nii.—2 Korintobii 13:11.

Bɔɔ mɔdɛŋ ojie suɔmɔ kpo otsɔɔ gbekɛbii fɛɛ ni yɔɔ weku lɛ mli lɛ

BƆ NI OKƐ AMƐ BAAYE OHA 3: WEKUMƐI KROKOMƐI KƐ NANEMƐI

Marion, mami ko ni yɔɔ Canada ni eyɔɔ banuma lɛ kɛɛ akɛ: “Mifɔlɔi lɛ fɔɔ mibinuu lɛ nikee, shi amɛhaaa miwu bii lɛ eko. Wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaahe nibii lɛ eko wɔha miwu bii lɛ, shi bei komɛi lɛ wɔbɛ shika ni wɔkɛbaahe.”

Bɔ ni obaafee oye omanye: Okɛ oweku hee lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe. Ha owekumɛi lɛ kɛ onanemɛi lɛ ale sɔ̃ ni ka onɔ̃ akɛ okwɛ oweku hee lɛ. (1 Timoteo 5:8) Eyɛ mli akɛ okpaŋ gbɛ akɛ owekumɛi kɛ onanemɛi lɛ fɛɛ baasumɔ oweku hee lɛ mli bii lɛ amrɔ nɔŋŋ, shi obaanyɛ okɛɛ amɛ koni amɛkɛ ohefatalɔ lɛ kɛ ebii lɛ aye yɛ bulɛ mli ni niiamlijiemɔ bɛ mli. Ha onanemɛi kɛ owekumɛi lɛ ale akɛ kɛ́ aku hiɛ ashwie obanumai lɛ anɔ lɛ, egbaa amɛnaa waa diɛŋtsɛ.

Ha otsutsu hefatalɔ lɛ fɔlɔi lɛ kɛ gbekɛ lɛ aná sharamɔ. Mami ko ni yɔɔ England ni atsɛɔ lɛ Susan lɛ wie akɛ: “Beni nuu ni mikɛ hi shi klɛŋklɛŋ lɛ gbo lɛ, nyɔji 18 sɛɛ lɛ, misaa mibote gbãlashihilɛ mli. Shi miwu ni gbo lɛ fɔlɔi naaa nuu ni mikɛ hi shi lɛ he miishɛɛ kwraa. Shi beni wɔkɛ amɛ shara babaoo ni wɔhaa gbekɛbii lɛ tswaa amɛ, ni wɔdaa amɛshi yɛ yelikɛbuamɔ ni amɛkɛhaa wɔ lɛ he lɛ, nibii bahi agbɛnɛ.”

KAA ENƐ OKWƐ: Kwɛmɔ ni ona naanyo loo wekunyo ni esumɔɔɔ ohiɛ ena lɛ, koni okɛ ohefatalɔ lɛ asusu bɔ ni nyɛbaafee ni okɛ mɔ lɛ teŋ afee jogbaŋŋ lɛ he.

Kɛ́ okɛ wekumɛi krokomɛi lɛ bɛ jogbaŋŋ lɛ, ebaanyɛ ekɛ naagba aba weku hee ni oyaje mli lɛ mli. Shi okɛ ŋaawoo ni yɔɔ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ atsu nii, ni no baaha oweku lɛ nine ashɛ jɔɔmɔ ni Biblia lɛ wo shi nɛɛ nɔ: “Nilee akɛmaa tsu, ni sanesɛɛkɔmɔ akɛhaa edamɔɔ shi.”—Abɛi 24:3.

^ kk. 3 Atsake gbɛi lɛ ekomɛi.

^ kk. 4 Kɛ́ ootao ole bɔ ni obaafee okpee naagbai krokomɛi anaa lɛ, kwɛmɔ sane ni ji “Secrets of Successful Stepfamilies,” ni je kpo yɛ April 2012 Awake! ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.

^ kk. 8 Kɛlɛ, kɛ́ mɔ ni okɛ lɛ etse gbãla lɛ miitao afite ogbãla lɛ, ebafeɔ basabasa yɛ shĩa loo ebasopaa lɛ, ehe baahia ni ofo husui ni yɔɔ kpɛŋŋ kɛbu oweku lɛ he.

BI OHE AKƐ . . .

  • Te mafee tɛŋŋ mi kɛ mɔ ni mihefatalɔ lɛ shi lɛ dani ekɛ mi bahi shi lɛ aye jogbaŋŋ lɛ?
  • Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔye wɔbua wekumɛi krokomɛi kɛ wɔnanemɛi koni ekaba akɛ amɛbaaye wɔweku lɛ awui ni amɛjeee gbɛ po?