Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ejɛ Kaiafa Weku lɛ Mli

Ejɛ Kaiafa Weku lɛ Mli

Bei komɛi lɛ, shitsalɔi ni taoɔ blema nibii lɛ naa nɔ ko ni haa anaa akɛ mɛi komɛi ni Biblia lɛ wie amɛhe lɛ ehi shi lɛɛlɛŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 2011 mli lɛ, Israel woloŋlelɔi komɛi kala sane ko ni kɔɔ nɔ ko ni ana ni tsɔɔ akɛ mɔ ko ni Biblia lɛ wie ehe lɛ ehi shi pɛŋ lɛ he. Nɔ ni ana lɛ ji adeka ko ni akɛ kaaloo fee ní eye afii 2,000 ni akɛ mɔ ko ni egbo wui ewo mli.

Nɔ ni aŋma yɛ adeka nɛɛ he ji: “Miriam, ni ji Maazia osɔfo Kaiafa ni jɛ Bet-Imri lɛ bi Yeshua biyoo.” Yudafoi lɛ asɔfonukpa ni fata he ni akojo Yesu ni agbe lɛ lɛ ji Kaiafa. (Yoh. 11:48-50) Yinɔsaneŋmalɔ Flavius Josephus tsɛ mɔ nɛɛ akɛ “Yosef, mɔ ni atsɛɔ lɛ Kaiafa lɛ.” Ekã shi faŋŋ akɛ, ewekunyo ko gbonyo wui yɔɔ adeka ni ana nɛɛ mli lɛ. Akɛni niŋmaa ko ni yɔɔ adeka ko ni ana kɛtsɔ hiɛ ni asusu akɛ osɔfonukpa lɛ diɛŋtsɛ wui yɔɔ mli lɛ tsɛ lɛ akɛ, Yehosef bar Caiapha, loo Yosef, Kaiafa binuu lɛ * hewɔ lɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, Miriam ji Kaiafa wekunyo.

Israel Antiquities Authority (IAA) lɛ tsɔɔ yɛ sane ko ni amɛŋma lɛ mli akɛ, ahe adeka ni Miriam gbonyo wui lɛ yɔɔ mli lɛ kɛjɛ julɔi komɛi ni yaju yɛ blema gbonyobu ko mli lɛ adɛŋ. Niiamlitaomɔ ni afee yɛ adeka nɛɛ he kɛ nɔ ni aŋma yɛ he lɛ maa nɔ mi akɛ Miriam he sane nɛɛ ji anɔkwale.

Adeka lɛ haa wɔleɔ nɔ kroko hu. Etsĩ “Maazia,” ni ji osɔfoi akuu ni sɔmɔɔ yɛ Yerusalem sɔlemɔwe lɛ, ni ajara amɛmli 24 lɛ naagbee kuu lɛ, tã. (1 Kron. 24:18) IAA lɛ tsɔɔ mli akɛ, nɔ ni aŋma yɛ adeka nɛɛ he lɛ tsɔɔ akɛ, “Kaiafa weku lɛ jɛ Maazia kuu lɛ mli.”

Atsĩ Bet-Imri hu tã yɛ niŋmaa lɛ mli. Abaanyɛ atsɔɔ niŋmaa nɛɛ mli yɛ gbɛi enyɔ nɔ. IAA lɛ kɛɛ akɛ: “Klɛŋklɛŋ lɛ, Bet-Imri ji gbɛ́i ni akɛtsɛɔ osɔfoi aweku ni ji Imer bii, (Ezra 2:36, 37; Nehemia 7:39-42) ní Maazia kuu lɛ mli bii lɛ fata eseshibii lɛ ahe lɛ.” IAA lɛ kɛfata he akɛ: “Nɔ ni ji enyɔ lɛ, [Bet-Imri ji] maŋ nɔ ni mɔ ni egbo lɛ [Miriam] loo eweku muu lɛ fɛɛ jɛ lɛ gbɛ́i.” Bɔ fɛɛ bɔ ni eji lɛ, adeka ni Miriam wui lɛ yɔɔ mli lɛ haa wɔnáa nɔmimaa akɛ Biblia lɛ wieɔ mɛi ni ehi shi pɛŋ, ni jɛ weku pɔtɛɛ ko mli lɛ ahe lɛɛlɛŋ.

^ kk. 3 Kɛ́ ootao ole adeka ni akɛ Kaiafa gbonyo wui lɛ wo mli lɛ he sane lɛ, kwɛmɔ sane ni yitso ji, “Osɔfonukpa Ní Bu Yesu Fɔ Lɛ,” ni yɔɔ January 15, 2006 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 10-13 lɛ.