Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ole?

Ani Ole?

Ani eji anɔkwale akɛ yɛ blema lɛ, mɛi nyɛɔ amɛyaa mɛi krokomɛi aŋmɔ mli ni amɛyaduɔ jwɛii amɛfutuɔ ŋmaa ni mɛi lɛ edu lɛ?

Nɔyelɔ Justinian Digest lɛ ekome nɛ. Akala yɛ afi 1468, ni eji woji pii ni hãa wɔleɔ mlai srɔtoi ni awo yɛ blema lɛ ahe saji babaoo lɛ ateŋ ekome

YƐ YESU abɛbua ni yɔɔ Mateo 13:24-26 lɛ mli lɛ, ewie akɛ: “Ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ tamɔ nuu ko ni du dumɔwu kpakpa yɛ eŋmɔ mli. Be ni mɛi ewɔ lɛ, ehenyɛlɔ ba ni ebadu jwɛii kɛfutu ŋmaa lɛ ni eshi etee. Be ni ŋmaa lɛ kwɛ̃ ni ewo yibii lɛ, kɛkɛ ni jwɛii lɛ hu pue.” Mɛi komɛi ewie akɛ, amɛkpaaa shi akɛ yɛ Yesu beiaŋ lɛ, mɔ ko baanyɛ aya mɔ kroko ŋmɔ mli ni eyadu jwɛii ewo mli, taakɛ Yesu wie yɛ abɛbua lɛ mli lɛ. Shi nibii komɛi ni aŋmala ni kɔɔ blema Roma mla lɛ he lɛ hãa wɔnaa akɛ, amɛsane ejaaa.

Biblia mli wiemɔ kulibii ashishitsɔɔmɔ wolo ko wie akɛ, Romabii lɛ wo mla akɛ, kɛ́ mɔ ko yadu jwɛi yɛ mɔ kroko ŋmɔ mli koni ekɛtɔ ehe owele yɛ nɔ ko ni mɔ lɛ efee lɛ lɛ hewɔ lɛ, abaagbala etoi. Wolo lɛ wie akɛ, eji nifeemɔ nɛɛ jeee nifeemɔ ko ni fɔɔ kaa kulɛ, awoŋ mla yɛ he. Mla he nilelɔ kpanaa Alastair Kerr wie akɛ, yɛ afi 533 Ŋ.B. lɛ, Roma nɔyelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Justinian lɛ bua Roma mla lɛ mli otii kɛ nibii ni mlalelɔi srɔtoi eŋmala yɛ mla lɛ he kɛjɛ aaafee afi 100 Ŋ.B. kɛyashi afi 250 Ŋ.B. lɛ anaa, ni ekɛfee wolo ko ni atsɛɔ lɛ Digest. Yɛ saji ni yɔɔ Digest nɛɛ mli lɛ ateŋ ekome mli lɛ, mlalelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Ulpian lɛ wie sane ko ni Roma maŋkwralɔ ko ni atsɛɔ lɛ Celsus lɛ ye yɛ afi 100 Ŋ.B. kɛmiimɔ afi 199 Ŋ.B. lɛ he. Sane lɛ kɔɔ mɔ ko ni yadu jwɛi yɛ mɔ kroko ŋmɔ mli lɛ he. Nifeemɔ gbonyo nɛɛ hewɔ lɛ, ŋmɔtsɛ lɛ bɔ nyɔmɔ, ejaakɛ ehiii lɛ ŋmaa lɛ kpamɔ. Digest lɛ tsɔɔ mlai srɔtoi ni ŋmɔtsɛ lɛ baanyɛ ekɛtsu nii koni mɔ ni baye lɛ awui lɛ awo nibii ni efite lɛ he nyɔmɔ.

No hewɔ lɛ, kɛji mɛi ye awui ni tamɔ nɛkɛ yɛ maji ni yɔɔ Roma Nɔyeli lɛ shishi lɛ amli lɛ, belɛ, nɔ ni Yesu wie yɛ abɛbua lɛ mli lɛ ji nɔ ko ni no mli lɛ, mɛi feɔ diɛŋtsɛ.

Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, mɛɛ hegbɛi Romabii lɛ tuu amɛwo Yudafoi lɛ ahiɛnyiɛlɔi lɛ adɛŋ?

YƐ KLƐŊKLƐŊ afii 100 lɛ mli lɛ, Roma amralofoi ni yeɔ Yudea nɔ, ni amɛyɛ asraafoi yɛ amɛshishi. Amralofoi lɛ anitsumɔ ji ni amɛbaahe too yɛ maŋbii lɛ adɛŋ, ni amɛkwɛ ni toiŋjɔlɛ ahi maŋ lɛ mli. No hewɔ lɛ, kɛ́ basabasafeemɔ ko te shi lɛ, Romabii lɛ tsuɔ he nii ni amɛgbalaa mɛi fɛɛ ni kɛba lɛ atoi. Shi yɛ enɛɛmɛi asɛɛ lɛ, etamɔ nɔ ni Romabii lɛ shi saji krokomɛi fɛɛ amɛhã Yudafoi lɛ ahiɛnyiɛlɔi lɛ.

Yudafoi a-Sanhedrin lɛ miiye mɔ ko sane

No mli lɛ, ayɛ saneyelihei bibii yɛ Yudea fɛɛ. Eeenyɛ efee akɛ, bei pii lɛ, kɛ́ sane ba mɛi ateŋ, loo mɔ ko yaye awui ko lɛ, anyɛɔ ayeɔ sane lɛ yɛ saneyelihei nɛɛ ní Roma nɔyeli lɛ kɛ ehe wooo mli. Shi kɛ́ sane lɛ yɛ hiɛdɔɔ waa lɛ, akɛyaa Sanhedrin lɛ. Sanhedrin lɛ ni kwɛɔ ni atsuɔ saji fɛɛ ni kɔɔ Yudafoi lɛ amla lɛ he lɛ he nii. Nɔ kome ni Romabii lɛ eŋmɛɛɛ Yudafoi lɛ gbɛ ni amɛfee ji, ni amɛgbe mɛi ni amɛbuɔ amɛ gbele fɔ lɛ. Kɛ́ mɔ ko sa gbele lɛ, Romabii lɛ diɛŋtsɛ ni baatsu he nii. Stefano sane lɛ yafee srɔto fioo, ejaakɛ lɛ lɛ, Sanhedrin lɛ mli bii ni bu lɛ fɔ ni amɛhã atswia lɛ tɛi ni egbo.​—Bɔf. 6:8-15; 7:54-60.

No hewɔ lɛ, hegbɛ ni Yudafoi lɛ a-Sanhedrin lɛ yɔɔ yɛ nakai beiaŋ lɛ nɔ kwɔ waa. Kɛ̃lɛ, taakɛ woloŋlelɔ kpanaa Emil Schürer wie lɛ, “nɔ kome ni sa kadimɔ waa ni hãaa amɛnyɛ amɛtsu saji ahe nii bɔ ni amɛsumɔɔ be fɛɛ be ji akɛ, bei komɛi lɛ, Romabii lɛ diɛŋtsɛ nyɛɔ amɛmɔɔ mɔ ko ni amɛyeɔ esane ní Sanhedrin lɛ he bɛ mli. Anɔkwa, be fɛɛ be ni Romabii lɛ baanu akɛ mɔ ko miite shi eewo Roma Nɔyeli lɛ, nakai amɛfeɔ.” Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Roma tatsɛ Klaudio Lisia hã amɔ bɔfo Paulo, ejaakɛ Paulo lɛ, Romanyo ji lɛ.​—Bɔf. 23:26-30.