Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Biblia Lɛ Kɛɔ Yɛ Fɔlɔi Ni Egbɔlɔ Lɛ Akwɛmɔ He?

Mɛni Biblia Lɛ Kɛɔ Yɛ Fɔlɔi Ni Egbɔlɔ Lɛ Akwɛmɔ He?

Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa

 Sɔ̃ kã bii ni edara lɛ anɔ akɛ amɛkwɛ amɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ, esa akɛ bii ni edara lɛ “kɛ nibii ni amɛkaseɔ yɛ amɛjamɔ mli lɛ atsu nii kɛtsɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛweku lɛ ni amɛbaakwɛ ni amɛto amɛfɔlɔi najiaŋ lɛ nɔ . . . , ejaakɛ enɛ sa Nyɔŋmɔ hiɛ.” (1 Timoteo 5:4, New International Version) Kɛ́ bii ni edara lɛ to gbɛjianɔ kɛhã amɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ akwɛmɔ lɛ, etsɔɔ akɛ amɛmiibo kitã ni yɔɔ Biblia lɛ mli akɛ, akɛ woo ahã fɔlɔi lɛ toi.—Efesobii 6:2, 3.

 Biblia lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ pɔtɛɛ ko hãko yɛ bɔ ni esa akɛ akwɛ fɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ ahã lɛ he. Shi ewie hii kɛ yei anɔkwafoi komɛi ni kwɛ amɛfɔlɔi jogbaŋŋ lɛ ahe. Ekɛ ŋaawoi kpakpai komɛi hãa ni baanyɛ aye abua mɛi ni kwɛɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ.

 Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi komɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ tsɔ amɛkwɛ amɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ?

 Amɛfee nakai yɛ gbɛi srɔtoi anɔ, yɛ shihilɛi ni amɛyɔɔ mli lɛ naa.

  •   Yosef hi he ko ni kɛ he ni epapa Yakob, ni egbɔ lɛ yɔɔ lɛ, teŋ jekɛ waa. Be ni Yosef ná hegbɛ lɛ, eto gbɛjianɔ koni epapa abahi he ko ni bɛŋkɛ lɛ. Yosef hã epapa he ko ni ebaawɔ, kɛ niyenii ni ebaaye, ni ebu ehe hu.​—1 Mose 45:9-11; 47:11, 12.

  •   Rut fã kɛyahi eshaayoo lɛ maŋ, ni etsu nii dɛŋdɛŋ kɛkwɛ eshaayoo lɛ.​—Rut 1:16; 2:2, 17, 18, 23.

  •   Yesu, be ni eshwɛ fioo ni Yesu baagbo lɛ, ehala mɔ ko koni ekwɛ emami Maria, ni no mli lɛ, eeenyɛ efee akɛ eji okulafo lɛ.—Yohane 19:26, 27. a

 Mɛɛ ŋaawoi kpakpai yɔɔ Biblia lɛ mli ni baanyɛ aye abua mɛi ni kwɛɔ amɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ?

 Shishitoo mlai yɛ Biblia lɛ mli ni baanyɛ aye abua mɛi ni kwɛɔ amɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ koni kɛ́ etɔ amɛ loo amɛhao po lɛ amɛnyɛ amɛdamɔ naa ni amɛnijiaŋ akaje wui.

  •   Okɛ woo ahã ofɔlɔi.

     Nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ: “Okɛ woo ahã opapa kɛ omami.”—2 Mose 20:12.

     Te obaafee tɛŋŋ okɛ shishitoo mla nɛɛ atsu nii? Kɛ́ oŋmɛ ofɔlɔi gbɛ ni amɛfee nibii ni amɛsumɔɔ yɛ bɔ ni amɛshihilɛ baaŋmɛ amɛgbɛ ahã lɛ naa lɛ, etsɔɔ akɛ okɛ woo miihã amɛ. Ŋmɛɛ amɛ gbɛ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ bɔ ni amɛbaasumɔ ni akwɛ amɛ ahã lɛ he. Nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, kɛ́ obɔ mɔdɛŋ ofee nibii ni obaanyɛ ofee kɛye obua amɛ lɛ, ebaatsɔɔ akɛ okɛ woo miihã amɛ.

  •   Nu amɛ shishi ni okɛ amɛtɔmɔi ake amɛ.

     Nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ: “Gbɔmɔ ni yoɔ nii asɛɛ lɛ, emli fuuu mra, ni ehiɛ ni ekuɔ efɔ̃ɔ tɔmɔ nɔ lɛ, ehiɛnyam ni.”—Abɛi 19:11.

     Te obaafee tɛŋŋ okɛ shishitoo mla nɛɛ atsu nii? Kɛ́ ofɔlɔ ni egbɔ lɛ wie nɔ ko ni esaaa loo ewie nɔ ko ni tsɔɔ akɛ ehiɛ esɔɔɔ yelikɛbuamɔ ni okɛhãa lɛ lɛ, bi ohe akɛ, ‘Te manu he tɛŋŋ kɛji hela mɔ mi loo mikɛ shihilɛ ko ni tamɔ enɔ lɛ eko kpe?’ Kɛ́ obɔ mɔdɛŋ onu lɛ shishi ni okɛ etɔmɔi ke lɛ lɛ, ofeŋ nɔ ko ni baahã eshihilɛ lɛ mli awo wu.

  •   Bi ŋaawoo kɛjɛ mɛi krokomɛi adɛŋ.

     Nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ: “Kɛ́ ajinatoo bɛ lɛ, yiŋtoi feɔ efolo, shi kɛ́ ŋaawolɔi pii yɛ lɛ, nibii yaa nɔ jogbaŋŋ.”—Abɛi 15:22.

     Te obaafee tɛŋŋ okɛ shishitoo mla nɛɛ atsu nii? Taomɔ nii amli koni ona bɔ ni atsuɔ gbɔmɔtsoŋ naagbai ni ofɔlɔi kɛkpeɔ lɛ ahe nii ahãa. Kwɛmɔ akɛ ani ato nibii komɛi ahe gbɛjianɔ yɛ he ni nyɛyɔɔ lɛ ni akɛyeɔ abuaa mɛi ni egbɔlɔ lɛ lo. Okɛ mɛi ni ekwɛ amɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ agba sane. Kɛ́ oyɛ nyɛmimɛi lɛ, nyɛkpea kɛsusua bɔ ni nyɛbaafee nyɛkwɛ nyɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ nyɛhã lɛ he koni amɛkwɛmɔ akakã mɔ kome nɔ.

    Nyɛkpea kɛsusua bɔ ni nyɛbaafee nyɛkwɛ nyɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ he

  •   Kaaye otsuinaa sane, hã aye abua bo.

     Nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ: “Mɔ ni yeee etsuinaa sane lɛ, ehiɛ kã shi.”—Abɛi 11:2.

     Te obaafee tɛŋŋ okɛ shishitoo mla nɛɛ atsu nii? Le he ni onyɛmɔ yawaa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ bɛ dekã, ni wɔnyɛmɔ hu yawaa he ko. Enɛ baanyɛ asa nibii ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua wɔfɔlɔi lɛ ahe. Kɛ́ onu he akɛ ofɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ akwɛmɔ lɛ ebafee jatsu kɛhã bo lɛ, kwɛmɔ akɛ obaanyɛ obi owekumɛi krokomɛi loo mɛi ni ekase mɛi ni egbɔlɔ akwɛmɔ koni amɛye amɛbua bo lo.

  •   Kwɛmɔ ni ekatɔ bo fe nine.

     Nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ: “Gbɔmɔ ko gbɔmɔ ko enyɛko lɛ diɛŋtsɛ egbɔmɔtso dã, shi moŋ elɛɔ lɛ ni edɔɔ he.”—Efesobii 5:29.

     Te obaafee tɛŋŋ okɛ shishitoo mla nɛɛ atsu nii? Eyɛ mli akɛ sɔ̃ kã onɔ akɛ okwɛ ofɔlɔi moŋ, shi esaaa akɛ okuɔ ohiɛ ofɔ̃ɔ bo diɛŋtsɛ ohiamɔ nii kɛ oweku lɛ hu hiamɔ nii nɔ kɛji akɛ obote gbalashihilɛ mli. Ye nii jogbaŋŋ. Jɔɔmɔ ohe bɔ ni sa, ni owɔ hu jogbaŋŋ. (Jajelɔ 4:6) Kɛ́ ehe bahia ni ojɔɔ ohe fioo ni osaa obatsa nitsumɔ lɛ nɔ lɛ, feemɔ nakai. Kɛ́ ofee nibii nɛɛ, ebaahã oná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni ojwɛŋmɔŋ hu baakã bo shi ni okɛ miishɛɛ baakwɛ ofɔlɔi lɛ.

 Ani Biblia lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ akwɛ mɛi ni egbɔlɔ lɛ yɛ shĩa?

 Gbɛtsɔɔmɔ pɔtɛɛ ko bɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ kɛji esa akɛ bii ni edara akwɛ amɛfɔlɔi yɛ shĩa. Wekui komɛi halaa akɛ amɛbaakwɛ amɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ yɛ shĩa. Ekolɛ, be ko baashɛ ni amɛbaanu he akɛ amɛkɛ lɛ aya he ni akwɛɔ mɛi ni egbɔlɔ yɛ. Weku lɛ baakpe koni amɛkwɛ nɔ ni baahi ehã amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ.—Galatiabii 6:4, 5.

a Be ni wolo ko ni wieɔ Biblia mli saji ahe lɛ wieɔ sane nɛɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Eeenyɛ efee akɛ, no mli lɛ, Yosef [Maria wu lɛ] egbo jeeŋmɔ, ni Yesu ekwɛ emami aahu, ni amrɔ nɛɛ ni lɛ hu eegbo lɛ, te Maria shihilɛ baafee tɛŋŋ? . . . Kristo kɛ nɔ ni efee nɛɛ tsɔɔ bii akɛ esa akɛ amɛkwɛ amɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ ni amɛná nibii ni he hiaa amɛ.”—The NIV Matthew Henry Commentary in One Volume, baafa 428-429.