Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Biblia Mli Saji Lɛ Teɔ Shi Woɔ Amɛhe?

Ani Biblia Mli Saji Lɛ Teɔ Shi Woɔ Amɛhe?

Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa

 Dabi, Biblia lɛ mli saji lɛ fɛɛ kɛ amɛhe kpãa gbee. Eyɛ mli akɛ saji komɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ feɔ tamɔ amɛkɛ amɛhe kpãaa gbee moŋ, shi kɛ́ okɛ gbɛtsɔɔmɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ekome loo nɔ ni fe nakai tsu nii lɛ, obaanu nakai saji lɛ ashishi jogbaŋŋ, ni obaana akɛ amɛteee shi amɛwooo amɛhe:

  1.   Susumɔ sane ni awieɔ he lɛ he. Kɛ́ mɔ ko ŋma sane ko, ni akɔ sane lɛ fã ko kɛkɛ ni asusu he lɛ, ebaafee tamɔ nɔ ni wiemɔi ni ekɛtsu nii lɛ kɛ amɛhe kpãaa gbee.

  2.   Bi ohe akɛ, mɛni ji mɔ ni ŋma sane lɛ susumɔ yɛ sane lɛ he? Bei komɛi lɛ, kɛ́ mɛi na shihilɛ ko tee nɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛbɔ he amaniɛ pɛpɛɛpɛ, shi ekolɛ ebaasoro wiemɔi ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛbaatsu nii, loo amɛ fɛɛ amɛwieŋ sane lɛ mli nɔ fɛɛ nɔ fitsofitso.

  3.   Susumɔ ehe yinɔsaji komɛi ahe, kɛ bɔ ni afeɔ nibii ahãa yɛ nakai beiaŋ lɛ he.

  4.   Kadimɔ srɔto ni yɔɔ bɔ ni akɛ wiemɔ ko tsuɔ nii yɛ mfonirifeemɔ mli lɛ kɛ bɔ ni akɛ eshishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi lɛ tsuɔ nii lɛ teŋ.

  5.   Kadimɔ akɛ abaanyɛ aŋma nɔ ko kɛtsɔɔ akɛ mɔ ko ji mɔ ni fee nɔ ko​—kɛjeee lɛ diɛŋtsɛ ekɛ eniji fee po. a

  6.   Okɛ Biblia shishitsɔɔmɔ ni ja atsu nii.

  7.   Kaaka akɛ obaahã nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ kɛ jamɔŋ tsɔɔmɔi ni ejaaa lɛ akpã gbee.

 Nɔkwɛmɔnii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baahã wɔna bɔ ni kɛ́ wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi ni wɔwie he lɛ tsu nii lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔnu Biblia mli saji ni feɔ tamɔ amɛ kɛ amɛkɛ amɛhe kpãaa gbee lɛ ashishi jogbaŋŋ.

1: Sane ni no mli lɛ awieɔ he

  Kɛ́ Nyɔŋmɔ jɔɔ ehe yɛ gbi ni ji kpawo lɛ nɔ lɛ, belɛ mɛni hewɔ akɛɔ akɛ ekã he eetsu nii lɛ? Adebɔɔ he sane ni awie he yɛ Mose Klɛŋklɛŋ wolo lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ, sane ni awie akɛ Nyɔŋmɔ ‘jɔɔ ehe yɛ gbi ni ji gbi kpawo lɛ nɔ kɛjɛ enitsumɔ ni etsu lɛ fɛɛ mli’ lɛ kɔɔ nitsumɔ pɔtɛɛ, ni ji nibii ni ebɔ ni kɔɔ je lɛ he lɛ he. (1 Mose 2:2-4) Nɔ ni Yesu wie akɛ Nyɔŋmɔ “kã he eetsu nii kɛbashi amrɔ nɛɛ” lɛ eteee shi ewooo sane nɛɛ, ejaakɛ no mli lɛ eewie nitsumɔi krokomɛi ni Nyɔŋmɔ tsuɔ lɛ ahe. (Yohane 5:17) Nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ tsuɔ ni Yesu wie he nɛɛ ekomɛi ji Biblia lɛ ni ehã aŋma, kɛ egbɛtsɔɔmɔi kɛ yelikɛbuamɔ ni ekɛhãa adesai lɛ.—Lala 20:6; 105:5; 2 Petro 1:21.

2 kɛ 3: Mɔ ni ŋma lɛ susumɔi kɛ yinɔsane

  Nɛgbɛ Yesu tsa shwilafo lɛ yɛ? Biblia wolo ni ji Luka lɛ wie akɛ Yesu tsa shwilafo ko “be ni Yesu bɛŋkɛɔ Yeriko,” shi Biblia wolo ni ji Mateo lɛ bɔ nakai sane lɛ nɔŋŋ he amaniɛ akɛ Yesu tsa shwilafoi enyɔ, ni akɛ etsa amɛ be ni ‘eshiɔ Yeriko lɛ.’ (Luka 18:35-43; Mateo 20:29-34) Anɔkwa, sane nɛɛ ni mɛi srɔtoi enyɔ bɔ he amaniɛ lɛ eteee shi ewooo ehe, moŋ lɛ anaa nibii komɛi ni ejeee kpo yɛ ekome mli lɛ yɛ ekroko lɛ mli. Yɛ nɔ ni kɔɔ shwilafoi lɛ ayibɔ lɛ he lɛ, Mateo tsɔɔ mɛi lɛ ayibɔ tuuntu, akɛ amɛyi enyɔ, shi Luka kɛ ejwɛŋmɔ ma amɛteŋ mɔ kome pɛ nɔ, ni ji mɔ ni Yesu kɛ lɛ wie lɛ. Ni yɛ he tuuntu ni Yesu tsa amɛ yɛ lɛ gbɛfaŋ lɛ, mɛi ni tsaa shi kɛtao blema nibii amli lɛ etsɔɔ akɛ, yɛ Yesu beiaŋ lɛ ayɛ maji enyɔ ni atsɛɔ amɛ Yeriko. Ekome ji blema Yudabii lɛ anɔ, ni ekroko lɛ hu ji Romabii lɛ anɔ; amɛteŋ jekɛmɔ aaafee kilomita kome kɛ fã. Eeenyɛ efee akɛ Yesu fee naakpɛɛ nii nɛɛ be ni eyɔɔ maji enyɔ nɛɛ tɛŋ.

4: Wiemɔ ko diɛŋtsɛ kɛ bɔ ni akɛtsu nii yɛ mfonirifeemɔŋ

  Ani abaakpãtã shikpɔŋ lɛ hiɛ? Biblia lɛ wie yɛ Jajelɔ 1:4 lɛ akɛ ‘shikpɔŋ lɛ ma shi kɛmiiya naanɔ.’ Kɛhã mɛi komɛi lɛ, enɛ teɔ shi woɔ nɔ ni Biblia lɛ nɔŋŋ wie akɛ, ‘je nɛɛ mli shishijee nii lɛ aaasha, ni shikpɔŋ lɛ kɛ emli nii lɛ aaasha’ lɛ.(2 Petro 3:10, Ga Biblia hee.) Shi akɛ wiemɔ ni ji “shikpɔŋ lɛ tsuɔ ni yɛ Biblia mli kɛkɔɔ shikpɔŋ lɛ diɛŋtsɛ ni wɔyɔɔ nɔ lɛ he, ni bei komɛi hu lɛ akɛtsuɔ nii yɛ mfonirifeemɔ mli kɛkɔɔ gbɔmɛi ni yɔɔ nɔ lɛ he. (1 Mose 1:1; 11:1) “Shikpɔŋ” ni abaafite ni awie he yɛ 2 Petro 3:10 lɛ kɔɔ “mɛi ni ebuuu Nyɔŋmɔ lɛ ahiɛkpatamɔ” he, shi jeee shikpɔŋ diɛŋtsɛ ni abaasha.—2 Petro 3:7.

5: Anyɛɔ afeɔ nɔ ko ni aŋmaa akɛ mɔ ko ji mɔ ni fee

  Be ni Yesu yɔɔ Kapernaum lɛ, namɔ kɛ asraafoiatsɛ lɛ nibimɔ lɛ bafɔ Yesu hiɛ lɛ? Mateo 8:5, 6 lɛ kɛɛ akɛ asraafoiatsɛ lɛ diɛŋtsɛ ba Yesu ŋɔɔ, ni Luka 7:3 lɛ kɛɛ akɛ asraafoiatsɛ lɛ tsu Yudafoi lɛ anukpai komɛi kɛtee Yesu ŋɔɔ ni amɛkɛ enibimɔ lɛ yafɔ Yesu hiɛ. Wɔbaanyɛ wɔnu Biblia mli sane ni efee tamɔ eteɔ shi ewoɔ ehe nɛɛ shishi akɛ, asraafoiatsɛ lɛ ji mɔ ni biɔ yelikɛbuamɔ lɛ kɛjɛɔ Yesu dɛŋ lɛ, shi etsu hii onukpai lɛ koni amɛkɛ enibimɔ lɛ ayafɔ Yesu hiɛ.

6: Biblia shishitsɔɔmɔ ni ja

  Ani wɔ fɛɛ wɔfeɔ esha? Biblia lɛ tsɔɔ akɛ wɔ fɛɛ wɔná esha kɛjɛ klɛŋklɛŋ gbɔmɔ ni ji Adam lɛ ŋɔɔ. (Romabii 5:12) Etamɔ nɔ Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi teɔ shi woɔ sane nɛɛ, ejaakɛ amɛkɛɔ akɛ gbɔmɔ kpakpa “efeee esha.” (1 Yohane 3:6) Shi Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “esha” yɛ 1 Yohane 3:6 lɛ tsɔɔ nifeemɔ ko ni miiya nɔ. Esoro esha ni wɔná kɛjɛ Adam ŋɔɔ, ní wɔnyɛŋ wɔjo naa foi lɛ, yɛ esha ni wɔjeɔ gbɛ wɔfeɔ, ni ji Nyɔŋmɔ mlai lɛ ni wɔkuɔ mli lɛ he. Enɛ hewɔ lɛ, Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi etsɔɔ ŋmalɛ nɛɛ shishi yɛ gbɛ ni ja nɔ, bɔ ni hãaa efee tamɔ Biblia lɛ miite shi miiwo ehe; amɛkɛ wiemɔi tamɔ, “ekãaa esha mli” loo “ekɛ eshafeemɔ efee esu” tsu nii.—Kristofoi A-Hela Ŋmalɛi—Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ; Phillips.

7: Nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ, jeee jamɔŋ tsɔɔmɔi ni ejaaa lɛ

  Ani Yesu kɛ Nyɔŋmɔ yeɔ egbɔ loo Nyɔŋmɔ nɔ kwɔ fe lɛ? Be ko lɛ, Yesu wie akɛ: “Mi kɛ Tsɛ lɛ fɛɛ lɛ, ekome ni.” Efeɔ tamɔ sane nɛɛ kɛ sane ni Yesu wie akɛ, “Tsɛ lɛ da fe mi” lɛ teɔ shi woɔ amɛhe. (Yohane 10:30; 14:28) Dani wɔbaanyɛ wɔnu nakai ŋmalɛi lɛ ashishi jogbaŋŋ lɛ, esa akɛ wɔpɛi nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ Yehowa kɛ Yesu he lɛ mli, moŋ fe ni wɔbaabɔ mɔdɛŋ koni wɔhã ŋmalɛi nɛɛ kɛ triniti tsɔɔmɔi ni damɔɔɔ Biblia lɛ nɔ lɛ akpã gbee. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, Yehowa ji Yesu tsɛ ekɛ e-Nyɔŋmɔ fɛɛ, no ji Yesu po jáa lɛ. (Mateo 4:10; Marko 15:34; Yohane 17:3; 20:17; 2 Korintobii 1:3) Yesu kɛ Nyɔŋmɔ yeee egbɔ.

 Kɛ́ wɔkwɛ sane ni Yesu wie he dani ewie akɛ “Mi kɛ Tsɛ lɛ fɛɛ lɛ, ekome ni” lɛ, onaa akɛ no mli lɛ eewie ekomefeemɔ ni yɔɔ lɛ kɛ e-Tsɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ lɛ he. Sɛɛ mli lɛ Yesu wie akɛ: “Tsɛ lɛ kɛ mi efee ekome, ni mi hu mi kɛ Tsɛ lɛ efee ekome.” (Yohane 10:38) Yesu kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ hu fee ekome, ejaakɛ esɔle ehã Nyɔŋmɔ yɛ ekaselɔi lɛ ahe ekɛɛ: “Miŋɔ anunyam ni oŋɔhã mi lɛ mihã amɛ, bɔ ni afee ni amɛfee ekome, tamɔ bɔ ni wɔ hu wɔfee ekome lɛ. Mi kɛ amɛ efee ekome, ni okɛ mi efee ekome.”—Yohane 17:22, 23.

a Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni wolo ni ji Encyclopædia Britannica lɛ wieɔ tsu agbo ko ni ama yɛ blema, ni atsɛɔ lɛ Taj Mahal lɛ he sane lɛ, aŋma yɛ wolo lɛ mli akɛ, “Mughal nɔyelɔ ni atsɛɔ lɛ Shah Jahān lɛ ji mɔ ni ma.” Shi jeee nɔyelɔ nɛɛ diɛŋtsɛ kɛ eniji ni ma tsu lɛ, ejaakɛ wolo lɛ kɛfata he akɛ, “ahe nitsulɔi ni fa fe 20,000” kɛma tsu lɛ.