Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas religioon on lihtsalt üks suur äri?

Kas religioon on lihtsalt üks suur äri?

 Paljude religioonide eesmärgiks paistab olevat raha tegemine, mitte jumalateenimine. Nad reklaamivad ja müüvad igasuguseid teenuseid ja kaupu. Paljud vaimulikud saavad kõrget palka ja elavad luksuses. Vaatame mõnda näidet.

  •   Ühe uurimise käigus leiti, et üks katoliku piiskop kasutas 13 aasta jooksul kiriku raha selleks, et 150 korda eralennukiga lennata ja 200 korda limusiiniga sõita. Samuti kulutas ta üle nelja miljoni dollari oma residentsi renoveerimiseks.

  •   Üks Aafrikas elav jutlustaja viib läbi jumalateenistusi, kus on kümneid tuhandeid osavõtjaid. Tema suures kirikukompleksis müüakse kõikvõimalikku kaupa alates imettegevast õlist kuni tema enda pildiga rätikute ja T-särkideni. Kuigi enamik kirikuskäijaid on väga vaesed, on tema pururikas.

  •   Hiina neljast budistide pühast mäest on kaks registreeritud äriettevõtetena. Kuulus Shaolini tempel on seotud paljude äriliste projektidega. Selle juhtivat munka tuntakse ka kui peadirektorit.

  •   Suurtes Ameerika ettevõtetes on muutumas järjest populaarsemaks palgata niinimetatud religioonikonsultante. Nad pakuvad oma klientidele teenuseid ja rituaale, mis on võetud eri religioonidest.

 Kuidas suhtud sina religioonidesse, mille eesmärgiks on raha teenida? Mida võiks Jumal arvata inimestest, kes tahavad tema teenimisest kasu lõigata?

Kuidas suhtub Jumal sellesse, kui tema teenimine käib käsikäes raha teenimisega?

 Jumal ei kiida heaks seda, kui tema teenimisest tehakse äri. Piibel näitab, et Jumal oli väga pettunud preestrites, kes väitsid end olevat tema esindajad, kuid õpetasid inimesi tasu eest. (Miika 3:11.) Samuti mõistis Jumal hukka templialal toimunud äritsemise, mis oli tema kummardamispaigast teinud röövlikoopa. (Jeremija 7:11.)

 Ka Jeesus tundis vastikust, kui nägi kuidas religiooni kasutatakse raha teenimiseks. Jeesuse päevil lubasid usujuhid ahnetel kaupmeestel Jeruusalemma templi alal kaubitseda ja lõikasid ise selle pealt kasu. Kaupmehed võtsid röövellikku vahendustasu inimestelt, kes olid tulnud templisse Jumalat kummardama. Jeesus ajas kaupmehed templist välja ja ütles: „Ärge tehke mu isa koda kaubakojaks!” (Johannese 2:14–16.)

 Jeesus näitas, kuidas Jumal soovib, et teda teenitaks. (Johannese 8:28, 29.) Ta ei küsinud kunagi raha selle eest, et ta inimesi õpetas. Ta tegi imesid, näiteks toitis näljaseid, tegi haigeid terveks ja äratas surnuid üles, ja seda kõike täiesti tasuta. Jeesus ei püüdnud jumalateenimise abil rikkaks saada. Tal polnud isegi oma kodu. (Luuka 9:58.)

Kuidas hoidsid algkristlased jumalateenimise äriasjadest lahus?

 Jeesus ütles, et tema järelkäijad ei tohiks usulise tegevuse pealt kasu lõigata. Ta hoopis käskis neid: „Tasuta olete saanud, tasuta andke.” (Matteuse 10:8.) Tema järelkäijad, keda hiljem hakati nimetama kristlasteks, tegidki just nii. Vaatame mõnda näidet.

  •   Apostel Peetrusele, kes oli üks Jeesuse jüngritest, pakkus raha mees nimega Siimon. Ta tahtis osta endale kõrgemat positsiooni koguduses. Peetrus keeldus ja ütles talle konkreetselt: „Hävigu su hõbe koos sinuga, sest sa tahad saada raha eest kinki, mida Jumal annab tasuta!” (Apostlite teod 8:18–20.)

  •   Apostel Paulus oli tuntud Jumala sõna õpetaja, kes reisis palju. Ta tegi aastaid koguduste heaks kõvasti tööd, kuid ei soovinud kunagi selle eest tasu. Tema ja teised kristlased ei äritsenud Jumala sõnaga, nagu paljud seda tegid. (2. Korintlastele 2:17.) Vastupidi, Paulus hoopis kirjutas: „Kui me kuulutasime teile Jumala head sõnumit, siis töötasime ööd ja päevad, et mitte panna teie peale kulukat koormat.” (1. Tessalooniklastele 2:9.)

 Loomulikult oli algkristlastel vaja raha, et organiseerida laiaulatuslikku misjonitööd ja aidata abivajajaid. Kuid nad ei võtnud kunagi raha inimestelt, kes tahtsid koos nendega Jumalat teenida. Kui inimene soovis jumalateenimist rahaliselt toetada, sai ta seda teha, järgides järgmisi põhimõtteid.

  •   2. Korintlastele 8:12: „Sest kui on tahtmist anda, on see Jumalale väga meeltmööda, juhul kui inimene annab sellest, mis tal on, mitte sellest, mida tal ei ole.”

     Tähendus. See, miks inimene tahab anda, on palju olulisem sellest, kui palju ta annab.

  •   2. Korintlastele 9:7: „Igaüks andku, nagu ta on oma südames otsustanud, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat.”

     Tähendus. Jumal ei taha, et keegi tunneks, et ta on kohustatud annetama. Talle meeldib, kui inimene annab, kuna ta tahab seda teha.

Milline on kasuahnete religioonide tulevik?

 Piibel näitab selgelt, et kõik religioonid ei ole Jumalale meelepärased. (Matteuse 7:21–23.) Selles on kirjas üks huvitav ennustus, kus võrreldakse kõiki vääruskusid prostituudiga ja seda sellepärast, et nad teevad koostööd valitsustega, et saada raha ja muid hüvesid, ning kasutavad inimesi ära. (Ilmutus 17:1–3; 18:3.) Veel öeldakse selles ennustuses, et varsti hävitab Jumal kõik väärusud. (Ilmutus 17:15–17; 18:7.)

 Kahjuks on väärusud paljusid inimesi eksitanud ja viinud nad Jumalast eemale. (Matteuse 24:11, 12.) Jumal aga soovib, et inimesed saaksid teada, kuidas on õige teda teenida, ja hoiaksid vääruskudest eemale. (2. Korintlastele 6:16, 17.)