Enne seda, kui Jeesus inimesena maa peale sündis, oli ta erinevalt kõigist teistest inimestest elanud vaimolendina taevas (Johannese 8:23). Ta oli Jumala esimene loodu ja oli aidanud teda kõige muu loomisel. Jeesus on ainus, kelle Jehoova lõi otseselt, ilma kedagi teist kaasamata, seepärast on teda õigustatult nimetatud Jumala „ainusündinud pojaks” (Johannese 1:14). Jeesus oli Jumala eesträäkija, mistõttu on teda kutsutud ka Sõnaks. Loe Õpetussõnad 8:22, 23, 30; Koloslastele 1:15, 16.

Jumal saatis oma Poja maa peale, kandes taevast tema elu üle neitsist juuditari Maarja üsasse. Seega polnud Jeesusel inimisa (Luuka 1:30–35). Jeesus tuli maa peale selleks, et 1) õpetada Jumala kohta tõde, 2) jätta meile eeskuju, kuidas täita Jumala tahet ka raskustes olles, ja 3) anda oma täiuslik elu lunastushinnaks. Loe Matteuse 20:28.

Üldiselt makstakse lunaraha selleks, et kedagi ähvardavast surmast vabastada (2. Moosese 21:29, 30). Surm ja vananemine ei olnud osa Jumala algsest eesmärgist inimkonnaga. Kust me seda teame? Jumal ütles esimesele inimesele Aadamale, et kui ta ei kuuletu ehk teeb pattu, siis ta sureb. Kui Aadam poleks patustanud, ei oleks ta kunagi surnud (1. Moosese 2:16, 17; 5:5). Piibel aga näitab, et surm tuli inimmaailma Aadama kaudu – Aadam pärandas patu ja selle karistuse surma kõigile oma järglastele. Niisiis me vajame  lunastust, mis vabastaks meid Aadamalt päritud surmaneedusest. Loe Roomlastele 5:12; 6:23.

Kes suudaks maksta lunastushinna, et meid surmast vabastada? Kui meie sureme, maksame vaid oma pattude eest. Ükski ebatäiuslik inimene ei saa maksta kellegi teise süütegude eest. Loe Laul 49:7–9.

Erinevalt meist oli Jeesus täiuslik. Kuna ta ei teinud kunagi ühtegi pattu, poleks tal olnud vaja ka surra. Kuid ta suri teiste pattude eest. Jumal väljendas inimkonna vastu harukordset armastust, saates oma Poja meie eest surema. Ka Jeesus osutas meie vastu armastust, sest ta kuuletus oma Isale ja maksis meie üleastumiste eest oma eluga. Loe Johannese 3:16; Roomlastele 5:18, 19.

Vaata videot „Miks pidi Jeesus surema?”.

Kui Jeesus maa peal olles haigeid tervendas, surnuid üles äratas ja oma elu lunaks andis, et vabastada inimesed patust ja surmast, näitas ta, mida ta tulevikus kõigi sõnakuulelike inimeste heaks teeb (Matteuse 15:30, 31; Johannese 5:28). Kui Jeesus suri, äratas Jumal ta vaimolendina üles (1. Peetruse 3:18). Seejärel ootas ta Jumala paremal käel, kuni Jehoova annab talle võimu valitseda kuningana kogu maa üle (Heebrealastele 10:12, 13). Praegu Jeesus valitsebki taevase kuningana ja tema järelkäijad kuulutavad seda head sõnumit terves maailmas. Loe Taaniel 7:13, 14; Matteuse 24:14.

Varsti kasutab Jeesus oma kuninglikku väge selleks, et teha lõpp nii kannatustele kui ka nende põhjustajatele. Kõik, kes Jeesusesse usuvad ja talle kuuletuvad, saavad elada paradiisis maa peal. Loe Laul 37:9–11.