NOORED KÜSIVAD

Kas peaksime suhte lõpetama? (1. osa)

ESITA

Mõnikord on kasulik suhe lõpetada. Mõtle sellele, mida koges Jill. Ta räägib: „Alguses olin meelitatud, et mu poiss tundis kogu aeg huvi, kus ma olen, mida ma teen ja kellega ma olen. Kuid asi jõudis sinnamaani, et ma ei tohtinud olla mitte kellegi muu kui ainult temaga. Ta oli armukade isegi siis, kui veetsin aega oma perega, eriti isaga. Kui ma selle suhte lõpetasin, tundsin, nagu oleks raske koorem õlgadelt langenud.”

Sarah koges midagi sarnast. Ta hakkas märkama, et John, kellega ta käis, oli sarkastiline, nõudlik ja ebaviisakas. Sarah meenutab: „Kord ilmus ta kohale kolm tundi hiljem! Kui mu ema ukse avas, ignoreeris ta teda täielikult, ja ütles seejärel: „Hakkame minema, me oleme hiljaks jäänud!” Ta ei öelnud, et tema jäi hiljaks, vaid et meie oleme hiljaks jäänud. Ta oleks pidanud vabandama või olukorda selgitama. Mis aga kõige tähtsam, ta oleks pidanud mu ema vastu lugupidav olema.”

Muidugi ei tähenda üks pettumustvalmistav tegu või iseloomuomadus veel seda, et teie suhtest ei tule midagi välja (Laul 130:3). Kui aga Sarah mõistis, et tegu polnud erandjuhuga, vaid John oligi ebaviisakas, otsustas ta selle suhte lõpetada.

Mida siis teha, kui mõistad nagu Jill ja Sarah, et su poiss või tüdruk poleks sulle sobiv abikaasa? Ära ignoreeri oma tundeid! Ükskõik kui raske see ka ei tundu, on ehk parem see suhe lõpetada. Õpetussõnad 22:3 ütleb: „Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu.”

Tõsi küll, suhte lõpetamine ei pruugi kerge olla. Kuid abielu on püsiv liit. Parem praegu veidi kannatada, kui hiljem kogu elu kahetseda.