Go long ol haf insaed long hem

?Bambae Kraes i Kam Olsem Wanem?

?Bambae Kraes i Kam Olsem Wanem?

Ansa we Baebol i givim

 I gat plante vas long Baebol we oli tokbaot taem ya we bambae Kraes i kam blong jajem olgeta man long wol. a Wan long ol vas ya, hemia Matiu 25:31-33 we i talem se:

 “Taem Pikinini blong man [Jisas Kraes] i kam wetem ol enjel blong hem long glori blong hem, bambae hem i sidaon long gudfala tron blong hem. Nao olgeta nesen bambae oli kam stanap long fes blong hem, mo hem bambae i seraot ol man, olsem we man blong lukaot long sipsip i stap seraot ol sipsip long ol nani. Mo bambae hem i putum ol sipsip long raetsaed blong hem, mo ol nani long lefsaed blong hem.”

 Taem ya blong jajmen, hem i wan haf blong “bigfala trabol” we i bitim olgeta trabol bifo. Bigfala trabol ya bambae i finis long faet ya Amagedon. (Matiu 24:21; Revelesen 16:16) Ol enemi blong Kraes, we hem i tokbaot olgeta olsem ol nani, “panis blong olgeta, hemia se bambae oli mas finis blong olwe.” (2 Tesalonaeka 1:9; Revelesen 19:11, 15) Be ol man we oli holemstrong long hem, hemia ol sipsip, bambae oli gat janis blong kasem “laef we i no save finis.”—Matiu 25:46.

?Wetaem Kraes bambae i kam?

 Jisas i talem se: “Dei mo aoa blong samting ya, i no gat man i save.” (Matiu 24:36, 42; 25:13) Be hem i tokbaot plante samting we ol man oli save luksave olsem wan “saen,” blong soemaot se hem i stap kam.—Matiu 24:3, 7-14; Luk 21:10, 11.

?Kraes bambae i kam long bodi we i spirit o bodi blong man?

 Jisas i laef bakegen long bodi we i spirit, taswe bambae hem i kam olsem wan spirit, be i no olsem wan man. (1 Korin 15:45; 1 Pita 3:18) From samting ya, long dei we Jisas i ded, hem i talem long ol aposol blong hem se: “I no longtaem, ol man long wol bambae oli no moa luk mi.”—Jon 14:19.

Rong tingting long saed blong Kraes i kam

 Rong tingting: Taem Baebol i talem se bambae Jisas “i kam long klaod,” hemia i min se bambae ol man oli luk hem long prapa ae blong olgeta.—Matiu 24:30.

 Trutok: Plante taem Baebol i yusum ol klaod blong minim se wan samting i haed. (Levitikas 16:2; Namba 11:25; Dutronome 33:26) Wan eksampol: God i talem long Moses se: “Bambae mi kamtru long yu long wan bigfala dak klaod.” (Eksodas 19:9) Moses i no luk God long prapa ae blong hem. Long sem fasin, taem Kraes bambae “i kam long klaod,” ol man bambae oli no luk hem long prapa ae blong olgeta, be bambae oli luksave se hem i kam.

 Rong tingting: Taem Revelesen 1:7 i talem se “olgeta ae bambae oli luk hem,” hemia i min se bambae ol man oli luk hem long prapa ae blong olgeta.

 Trutok: Taem oli transletem Grik tok ya i kam “ae” mo “luk,” samtaem i save min se man i luksave o i haremsave wan samting, be i no min se hem i luk long prapa ae blong hem. b (Matiu 13:15; Luk 19:42; Rom 15:21; Efesas 1:18) Baebol i tokbaot Jisas we i laef bakegen finis se, “ples blong hem i stap long delaet we i saen we i saen, we man i no save kam klosap long hem, . . . mo i no gat man we i save luk hem samtaem.” (1 Timoti 6:16) Taswe, “olgeta man bambae oli luk hem” taem oli luksave se Jisas i stap mekem jajmen blong God i kamtru.—Matiu 24:30.

 Rong tingting: Ol tok blong 2 Jon 7 i soemaot se Jisas bambae i kam long bodi blong man.

 Trutok: Vas ya i talem se: “I gat plante man blong giaman we oli go olbaot long wol finis. Olgeta ya oli no stap talemaot se Jisas Kraes i kam man.”

 Long taem blong aposol Jon, samfala oli no bilif se Jisas i bin kam long wol olsem wan man. Oli kolem grup ya se ol Gnostic. Ale, Jon i raetem ol tok blong 2 Jon 7 blong agensem ol giaman toktok blong olgeta.

[OL FUTNOT]

a Plante man oli yusum tok ya “seken kaming” blong tokbaot taem ya we Kraes bambae i kam, be tok ya i no stap long Baebol.

b Luk The New Thayer’s Greek-English Lexicon of the New Testament (1981), pej 451 mo 470.