Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

?Olsem Wanem Blong Winim Tingting Ya Se Yu No Sef?

?Olsem Wanem Blong Winim Tingting Ya Se Yu No Sef?

TAEM yumi bon, yumi no naf blong mekem wan samting. Blong yumi stap sef, papa mo mama blong yumi i mas lukaot gud long yumi. Taem yumi lanem blong wokbaot, yumi luk ol narafala man we yumi no save olgeta, mo long tingting blong yumi oli bigwan we oli bigwan. Sipos papa mo mama blong yumi i no stap klosap, yumi fraet. Be taem yumi holem han blong mama no papa blong yumi, yumi harem se yumi sef.

Yumi ol pikinini, yumi harem gud taem papa mo mama blong yumi tufala i lavem yumi, mo tufala i talem ol gudfala toktok long yumi. Taem yumi luksave se tufala i lavem yumi, yumi harem se yumi sef. Taem tufala i talem long yumi se yumi mekem wan gudfala samting, yumi harem gud mo yumi traehad blong kam gud moa.

Taem yumi kam bigwan moa, ol gudfala fren tu oli mekem yumi harem sef. Yumi harem gud blong joen wetem olgeta, mo oli mekem se yumi no fraet blong go long skul.

Ol tok ya i soemaot laef blong wan pikinini we i gruap long wan gudfala famle. Be sam pikinini oli no gat plante fren, mo papa mo mama blong olgeta i no lukaot gud long olgeta. Melisa * i talem se: “Taem mi luk pija blong ol famle we oli joen gud blong mekem samting, mi stap tingting se, ‘Sore tumas we mi no harem gud olsem taem mi pikinini.’” Maet yu tu yu gat tingting ya.

PROBLEM WE I KAMAOT TAEM PIKININI I FRAET

Taem yu yangfala, maet yu harem se yu fraet. Ating papa mo mama blong yu, tufala i no soemaot se tufala i lavem yu, mo tufala i no talem ol gudfala toktok long yu. Maet yu tingbaot ol rao mo faet we i kamaot bifo we tufala i seraot, mo yu ting se i fol blong yu. Samting we i moa nogud, se wan long tufala i tok nogud long yu oltaem, no i kilim yu bitim mak.

?Plante pikinini we oli fraet olsem, oli mekem wanem? Taem oli kam yangfala, sam long olgeta oli tekem drag no oli dring bitim mak. Sam narafala oli joen long ol stronghed grup, from we oli harem se oli nidim ol fren. Sam yangfala oli hareap blong faenem wan gelfren no boefren, from we oli wantem se narafala i lavem olgeta. Be plante long olgeta oli no fren longtaem, mo taem oli seraot oli harem nogud moa.

Sam yangfala we oli harem nogud taem oli smol i kam, oli no kasem ol bigfala trabol olsem. Be oli harem se oli gud blong nating nomo. Ana i talem se: “Mi mi ting se mi nogud, from we hemia nao samting we mama blong mi i talem long mi oltaem. . . . Mi no save tingbaot wan taem we hem i talem se mi mekem wan gudfala samting, no i soemaot se hem i lavem mi.”

I no famle nomo we i save mekem se yumi fraet mo yumi harem se yumi no sef. Maet yumi divos long man no woman blong yumi, no yumi kasem trabol blong ol olfala, no yumi ting se yumi no naes. Nating se i olsem wanem, be yumi no glad, mo i had blong yumi fren gud wetem ol narafala. ?Olsem wanem blong winim ol nogud filing ya?

GOD I TINGBAOT YUMI

Yumi mas kasem save se God i gat paoa blong givhan long yumi evriwan, mo hem i wantem givhan.

God i yusum profet Aesea blong talemaot se: “!Yufala i no fraet! !Mi mi stap wetem yufala! !Mi mi God blong yufala! !Yufala i no seksek! !Mi bambae mi mekem yufala i strong! !Mi bambae mi givhan long yufala! !Mi bambae mi blokemgud yufala, mi sevem yufala!” (Aesea 41:10, 13) !Yumi harem gud tumas blong save se God i wantem lukaot gud long yumi! !I no nid blong yumi fraet mo wari!

Baebol i tokbaot sam man blong God bifo, we oli harem nogud tumas mo oli wari. Be oli lanem blong trastem God se bambae hem i lukaot gud long olgeta. Hana, we i mama blong Samuel, i ting se hem i gud blong nating nomo, from we hem i no save gat pikinini. Plante taem, ol narafala oli jikim hem. Hana i krae oltaem, mo i no moa wantem kakae. (1 Samuel 1:6, 8) Be hem i talemaot olgeta trabol blong hem long God, mo afta long taem ya, hem i harem gud.—1 Samuel 1:18.

Sam samtaem, Deved tu i fraet, mo hem i harem se i no sef. Plante yia, King Sol i ronem Deved mo i traem kilim hem i ded. Deved i harem se ol trabol blong hem oli olsem wota, we i stap kam antap i kasem nek blong hem. (Ol Sam 55:3-5; 69:1) Nating se i olsem, Deved i raetem Sam ya we i talem se: “Hae God. Taem mi mi ledaon, tingting blong mi i kwaet, nao mi slip gud, from we yu nomo yu stap lukaot gud long mi, nao mi mi sef.”—Ol Sam 4:8.

Hana mo Deved, tufala i putum ol trabol we i mekem tufala i harem nogud, oli go long Jehova. Mo tufala i luk we Jehova i givhan long tufala. (Ol Sam 55:22) ?Olsem wanem yumi save mekem olsem tufala?

TRI ROD BLONG HAREM SEF

1. Yu trastem Jehova olsem Papa blong yu.

Jisas i talem se yumi mas save gud Papa blong yumi, we hem nomo i “tru God.” (Jon 17:3) Aposol Pol i talem se God “i no stap longwe long yumi nating.” (Ol Wok 17:27) Jemes i talem se: “Yufala i mas stap klosap long God, nao hem bambae i kam stap klosap long yufala.”—Jemes 4:8.

Taem yumi save se yumi gat wan Papa long heven we i lavem yumi mo i tingbaot yumi, samting ya i save givhan bigwan long yumi blong yumi winim wari mo fraet. I tru se yumi nidim taem blong lanem blong trastem hem. Be plante man oli luksave se taem oli trastem God, hemia i givhan bigwan long olgeta. Karolin i talem se: “Taem mi kasem save se Jehova i Papa blong mi, mi harem se mi save talemaot long hem evri samting we i stap long hat blong mi. !Hemia i mekem se mi no moa wari!”

Rejel i tingtingbak long laef blong hem, i se: “Taem mi stap mi wan we mi no moa gat papa mo mama blong mi, Jehova i givhan long mi blong mi no fraet. Mi toktok long hem, mo mi askem long hem blong i givhan long mi, blong mi winim ol problem blong mi. Mo hem i rili givhan.” *

2. Yu joen long bigfala famle blong ol Kristin brata mo sista.

Jisas i tijim ol disaepol blong hem se oli olsem wan famle nomo. Hem i talem se: “Yufala evriwan i brata.” (Matiu 23:8) Hem i wantem se oli lavlavem olgeta, olsem wan bigfala famle blong ol Kristin brata mo sista.—Matiu 12:48-50; Jon 13:35.

Ol Witnes blong Jehova oli traehad blong soemaot lav long ol narafala long kongregesen, olsem wan tru famle blong ol Kristin brata mo sista. (Hibrus 10:24, 25) Plante long olgeta oli luk se ol miting blong kongregesen oli mekem olgeta oli harem gud tumas, olsem wan gudfala meresin we i mekem soa i kamgud bakegen.

Eva i talem se: “Mi mi gat wan spesel fren long kongregesen we i kasem save long trabol blong mi. Hem i lesin long mi, i ridim Baebol long mi, mo i prea wetem mi. Hem i no lego mi mi stap mi wan. Hem i letem mi mi tokbaot ol samting we i mekem tingting blong mi i trabol. Gudfala fasin blong hem i mekem se mi no moa fraet, mo mi harem se mi sef.” Rejel tu i talem se: “Mi mi faenem ‘wan papa mo wan mama’ long kongregesen. Tufala i lukaot gud long mi, mo mi harem se tufala i lavem mi.”

3. Yu kaen long ol narafala mo yu soemaot lav.

Sipos yu kaen long ol narafala mo yu soemaot se yu lavem olgeta, yu save kam fren blong olgeta blong olwe. Jisas i talem se: “Man we i stap givim presen i go, hem i save harem gud moa, i winim man we i stap kasem presen blong hem.” (Ol Wok 20:35) Mo sipos yu lavem ol narafala moa, bambae oli lavem yu moa. Jisas i talem se yumi mas givim samting i go long narafala man, nao ol narafala bambae oli givim samting long yumi.—Luk 6:38.

Taem yumi lavem ol narafala mo oli lavem yumi, yumi harem se yumi sef. Baebol i talem se: “Fasin ya we oltaem man i lavem man, bambae i no save finis samtaem.” (1 Korin 13:8) Maria i talem se: “Mi save se ol nogud tingting we mi gat long saed blong mi wan, oli no stret. Blong ronemaot ol nogud tingting ya, mi givhan long ol narafala mo mi fogetem ol trabol blong mi. Mi harem gud taem mi mekem olsem.”

EVRIWAN BAMBAE OLI HAREM SEF

Trifala rod ya we yumi tokbaot finis, oli no olsem wan “merikel” we i mekem yu yu harem gud wantaem nomo. Be oli save givhan bigwan. Karolin i talem se: “Samtaem mi harem yet se mi fraet mo mi no sef. Be mi no moa harem se mi gud blong nating nomo. Mi save se God i tingbaot mi. Mo mi gat plante gudfala fren we olgeta tu oli mekem mi mi harem gud.” Rejel i gat sem tingting, i se: “Sam samtaem, tingting blong mi i foldaon. Be i gat ol Kristin brata mo sista we mi save askem advaes long olgeta, mo oli givhan long mi blong mi gat gudfala tingting bakegen. Antap moa, mi gat wan Papa long heven we mi toktok long hem evri dei. Samting ya i givhan bigwan long mi.”

Baebol i tokbaot niufala wol, we ol man bambae oli sef olwe

I gat wan taem we trabol ya bambae i no moa stap. Baebol i promes se bambae i gat wan niufala wol we ol man oli sef olwe, i se: “Olgeta man bambae oli stap gud, mo oli gat pis olwe. Bambae oli save stap gud long ol plantesen blong grep blong olgeta, mo oli save sidaon aninit long ol figtri blong olgeta. Bambae i no moa gat man blong mekem olgeta oli fraet.” (Maeka 4:4) Bambae i no moa gat man we i mekem yumi fraet no i mekem i nogud long yumi. Ol samting we i hapen long laef blong yumi bifo, we oli mekem yumi harem nogud tumas, bambae yumi “no moa save tingbaot.” (Aesea 65:17, 25) God mo Pikinini blong hem, Jisas, bambae tufala i mekem se i gat “stret fasin” long wol. Nao ol man bambae “oli stap kwaet, oli stap gud, mo oli stap trastem Hae God.”—Aesea 32:17.

^ par. 5 Mifala i jenisim ol nem ya.

^ par. 21 Ol Witnes blong Jehova oli glad blong stadi Baebol fri nomo, wetem ol man we oli wantem kam klosap long God.