Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

 YANAKTOʼON LE FE ANCHAJTIʼOBOʼ

Chúukpaj u yóol u aktáant le kʼasaʼaniloʼ

Chúukpaj u yóol u aktáant le kʼasaʼaniloʼ

ELÍASEʼ táan u xíimbal tu táax luʼumil Jordán. Tsʼoʼok u máan semanaʼob lukʼuk noojol, tu náach Puʼukil Horeb. Beora tsʼoʼok u tsʼáaik uts u kʼuchul tu kaajaleʼ, ku yilkeʼ kex úuch maʼ taalak cháak tu luʼumil Israeleʼ, tsʼoʼok u káajal u x-tóos jaʼiloʼob keʼelil. Leloʼ tu tsʼáaj tuʼux u meyajtaʼal le luʼumoʼ. Le profetaoʼ kiʼimakchaj wal u yóol le ka tu yilaj tuláakal leloʼ, baʼaleʼ chiʼichnakchaj yoʼolal u yéet kaajaloʼob, tumen yaʼab tiʼ letiʼobeʼ láayliʼ táan u adorartikoʼob le maʼ jaajil dios Baaloʼ. Elíaseʼ yaʼab meyaj yaan u beete. *

Naatsʼ tiʼ u kaajil Abel-meholaeʼ, Elíaseʼ tu yilaj yaʼab j-kolnáaloʼob táan u meyajtikoʼob le luʼumoʼ. Yaan xan doce pares wakax táan u beetkoʼob u tʼoʼoliloʼob paakʼaloʼ. Elíaseʼ ku paktik le máax táan u meyaj yéetel u tsʼook par wakaxoʼ: Eliseo, le máax yéeyaʼan utiaʼal jeelintikoʼ. Elíaseʼ tu tuklaj kaʼach chéen tu juunal ku meyajtik Jéeoba, le oʼolal taak wal u kʼaj óoltik Eliseoeʼ (1 Reyes 18:22; 19:14-19).

¿Sajakchaj wa Elías u kʼubéentik jujunpʼéel meyaj u beete, u múul meyaj tu yéetel, wa u pʼatik tuláakal le meyaj tiʼoʼ? U jaajileʼ maʼ k-ojliʼ, baʼaleʼ maʼ xaaneʼ bey wal tu tukultiloʼ, tumen letiʼeʼ «juntúul máak jeʼex toʼoneʼ» (Santiago 5:17). Jeʼel bixakeʼ le Bibliaoʼ ku yaʼalik: «Elíaseʼ bin tu yiknal Eliseoeʼ ka tu pulaj u suyem yóokʼol» (1 Reyes 19:19). U «suyem» Elíaseʼ junpʼéel kʼíinal nookʼ —maʼ xaaneʼ de u kʼéewelil taman wa de u kʼéewelil chivo— ku yeʼesik yaan junpʼéel nojoch meyaj tsʼaʼantiʼ tumen Jéeoba. Úuchik u tsʼáaik le nookʼ yóokʼol Eliseooʼ, Elíaseʼ yaʼab baʼax tu chíikbesaj. Tu yeʼesaj kiʼimak u yóol u kʼubéentik tiʼ Eliseo le meyaj ku beetik kaʼachoʼ, jeʼex aʼalaʼabiktiʼ tumen Jéeobaoʼ. Tu kʼubaj u yóol tiʼ Dios.

Elíaseʼ yéetel kabal óolal tu tsʼáaj Eliseo jeelintik

Eliseoeʼ u kʼáat u yáant le profeta tsʼoʼok u yantal u jaʼabilaʼ. Baʼaleʼ maʼ jach teʼ kʼiin ka pʼaʼat tu kʼab tuláakal le meyajoʼ. Tu yáamil kex seis jaʼaboʼobeʼ tu láakʼintaj le profetaoʼ, yéetel kʼuch kʼaj óoltbil «u j-áantaj kaʼach Elías» (2 Reyes 3:11). ¡Bukaʼaj wal kiʼimakchajik u yóol Elías yoʼolal le maʼalob áantaj tsʼaʼabtiʼoʼ! Jach maʼalob wal bix tu bisilubaʼobeʼ. Úuchik u paklan áantkubaʼobeʼ páajchaj u chúukpajal u yóoloʼob kex tu yiloʼob yaʼab kʼasaʼanil yaan teʼ luʼumoʼ. Juntúul máax maas beet u yantal kʼasaʼanileʼ letiʼe rey Acaboʼ.

¿Yaan wa máax tsʼoʼok u beetik u kʼasaʼanil tech? Óoliʼ tiʼ tuláakal máak tsʼoʼok u yúuchul beyoʼ. Wa ka kaxtik juntúul a amigo jach u yaabiltmaj Dioseʼ jach jeʼel u yáantkech utiaʼal ka chúukpajak a wóoleʼ. Le fe tu yeʼesaj Elíasoʼ jeʼel xan u líiʼsik a wóoleʼ.

«XEEN TU SÉEBAʼANIL A WIL ACAB»

Elías yéetel Eliseoeʼ jach tu tsʼáaj u yóoloʼob múul meyaj utiaʼal u yáantkoʼob le máakoʼob u kaʼa natsʼubaʼob tiʼ Diosoʼ. Maʼ xaaneʼ tu muchʼoʼob xan uláakʼ profetaʼob utiaʼal ka u kaʼansoʼob. Baʼaleʼ ka máan kʼiineʼ tsʼaʼab uláakʼ meyaj  tiʼ Elías. Jéeobaeʼ tu yaʼalajtiʼ: «Xeen tu séebaʼanil a wil Acab, u [reyil] Israel» (1 Reyes 21:18). ¿Baʼax wal tsʼoʼok u beetik Acabeʼ?

Acab, le rey maas kʼasaʼan tu luʼumil Israel tak teʼ kʼiinoʼoboʼ, líikʼ tu contra Jéeoba. Tsʼoʼok u beel yéetel x-Jezabeleʼ ka tu beetaj u sen adorartaʼal Baal tumen le kaajoʼ. Tak letiʼ táakpajiʼ (1 Reyes 16:31-33). Ken adorartaʼak Baaleʼ ku núupchital xiiboʼob yéetel koʼoleloʼob utiaʼal bin ka u tsʼáa u yich le luʼumoʼ, yéetel ku tóokaʼal tak mejen paalaliʼ. Acab xaneʼ maʼ tu kíimsaj le kʼasaʼan rey sirio Ben-adad jeʼex aʼalaʼabiktiʼ tumen Jéeobaoʼ. Maʼ xaaneʼ maʼ tu kíimsiʼ tumen u kʼáat u jóoʼs taakʼin tiʼ (1 Reyes 20). Baʼaleʼ rey Acab yéetel x-Jezabeleʼ yaan u bin u maas kʼastaloʼob yéetel u maas tsʼíiboltkoʼob u yantal u maasil baʼaloʼob tiʼob.

Acabeʼ yaan kaʼach junpʼéel u nuxiʼ palacio tu luʼumil Samaria yéetel uláakʼeʼ tu kaajil Jezreel, kex 37 kilómetros teʼeloʼ. Tu tséel le palacio yaan Jezreeloʼ tiaʼan jun xóotʼ luʼum tuʼux u pakʼmaj uva juntúul máak ku kʼaabaʼtik Nabot. Acabeʼ u kʼáat kaʼach u tiaʼalint le luʼumaʼ, le oʼolal tu yaʼalaj tiʼ Nabot jeʼel u manik wa u kʼexiktiʼeʼ. Baʼaleʼ Naboteʼ tu yaʼalajtiʼ: «Maʼ u yóotik [Dios] ka in tsʼáa tiʼ teech le baʼax tin kʼamaj tiʼ in taata yéetel tiʼ in maama[oʼ]» (1 Reyes 21:3). Yaan máax tuklikeʼ Naboteʼ chéen terco yéetel maʼ tu yeʼesaj tsiikiliʼ. Baʼaleʼ maʼ beyiʼ. Letiʼeʼ tu tsʼoʼokbesaj u Ley Jéeoba ikil maʼ tu yóotaj u kon le herencia pʼataʼantiʼ utiaʼal u chʼiʼibaloʼ (Levítico 25:23-28). Naboteʼ mix tu tuukul ku máan u tsʼáaik juntséelil u Ley Jéeoba. Nojoch u fe yéetel maʼ tu chʼaʼaj saajkil u yuʼub u tʼaan Jéeobaiʼ, kex anchaj u tsʼáaikuba tu contra rey Acab.

Baʼaleʼ Acabeʼ, mix tu chʼaʼaj en cuenta u Ley Jéeobaiʼ. «Bin tu yotoch chiʼichnak yéetel [...] okʼom u yóol», tumen maʼ jóokʼ yéetel le baʼax u kʼáatoʼ. Le Bibliaoʼ ku yaʼalik: «Kʼucheʼ ka chilaj [...] tu táan le pakʼoʼ, maʼ tu yóotaj u jaant mix baʼaliʼ» (1 Reyes 21:4). Ka tu yilaj x-Jezabel táan u tsʼíikil u yíicham bey juntúul chan paaleʼ, tu séebaʼanil tu tuklaj bix jeʼel u kiʼimakkúuntik u yóoleʼ, kex ka yanak u kíimsik Nabot yéetel u familia.

Jach ku péek u yóol máak ken u xok bix tu beetil u kʼasaʼanil x-Jezabel. U Ley Dioseʼ ku yaʼalikeʼ kʼaʼabéet kex kaʼatúul máak jaajkúuntik junpʼéel baʼax utiaʼal ka creertaʼak (Deuteronomio 19:15). X-Jezabeleʼ tumen u yojel lelaʼ, tu túuxtaj cartaʼob tu kʼaabaʼ rey Acab tiʼ u nuukiloʼob u kaajil Jezreel. Tu yaʼalajtiʼob ka u kaxtoʼob kaʼatúul máax aʼalikeʼ Naboteʼ tu pochʼaj Dios yéetel tu pochʼaj xan le reyoʼ. Máax beetik lelaʼ ku náajmatik u kíimsaʼal. Maʼalob jokʼik le baʼax tu tukultoʼ. «Kaʼatúul j-tuutus wíinikoʼob[eʼ]» tu takoʼob u pool Naboteʼ ka túun chʼiʼinchʼinaʼab tak ka kíimi. ¡Tak u paalal kíimsaʼabi! * (1 Reyes  21:5-14; Levítico 24:16; 2 Reyes 9:26.) Jeʼex k-ilkoʼ Acabeʼ, tu chaʼaj u nuʼuktaʼal le kaaj tumen u yatanoʼ. Tu chaʼaj u kíimsaʼal máakoʼob minaʼan u siʼipiloʼob.

Máans ta tuukul bix wal tu yuʼubiluba Elías le ka aʼalaʼabtiʼ tumen Jéeoba baʼax tsʼoʼok u beetik le rey yéetel le reinaoʼ. Jach ku lúubul u yóol máak ken u yil bix u pechʼ óoltaʼal le máaxoʼob minaʼan u siʼipiloʼoboʼ (Salmo 73:3-5, 12, 13). Bejlaʼeʼ yaʼab kʼasaʼanil xan ku beetaʼal, yaan horaeʼ tak tumen le máaxoʼob yaan páajtalil tiʼob ku yaʼalikoʼob táan u meyajtikoʼob Diosoʼ. Baʼaleʼ le tsikbalaʼ jach ku líiʼsik k-óol, tumen ku yeʼesikeʼ mix baʼal taʼakaʼan tiʼ Jéeoba. Letiʼeʼ ku yilik tuláakal baʼal (Hebreoʼob 4:13). Baʼaleʼ ¿chéen wa táan u yilik?

‹¿TSʼOʼOK A NUPTÁANTIKEN, IN J-PʼEEK?›

Jéeobaeʼ tu túuxtaj Elías yiknal Acab. Tu yaʼalajtiʼ: «Tiʼ yaan tu x-péetpach Naboteʼ» (1 Reyes 21:18). Le ka aʼalaʼab tiʼ Acab letiʼ u yuumil le pakʼal uvaoʼ bejlaʼoʼ, jach kiʼimakchaj u yóoleʼ ka bin tu séebaʼanil u yile. Maʼ máan tu tuukul wa táan u yilaʼal tumen Jéeobaiʼ. Chéen wal táan u tuklik bix ken u jach jatsʼutskíintil le kúuchil paakʼaloʼ. ¡Baʼaleʼ chéen ka tíipʼ Elías! U táan u yicheʼ kʼexpaji; pʼujaʼan ka tu yaʼalaj: ‹¿Bey túunoʼ tsʼoʼok a nuptáantiken, in j-pʼeek?› (1 Reyes 21:20).

‹¿Bey túunoʼ tsʼoʼok a nuptáantiken, in j-pʼeek?›

Kaʼapʼéel baʼax tu yaʼalaj Acab ku yeʼesik minaʼan u naʼat. Yáaxeʼ, le ka tu yaʼalaj «tsʼoʼok a nuptáantiken» tiʼ Elíaseʼ, tu yeʼesaj tsʼoʼok u pʼáatal bey chʼóopeʼ, tumen maʼ tu naʼataj wa Dios nuptáantiʼ. Chuʼuk tumen Dios táan u kiʼimakkúuntik u yóol yéetel le kʼaas tu beetaj x-Jezabeloʼ. U puksiʼikʼal Acabeʼ chuup yéetel u tsʼíibolal ayikʼaliloʼob, le oʼolal maʼ tu chʼaʼaj óotsilil mix tu beetaj le baʼax maʼaloboʼ. U kaʼapʼéeleʼ, le ka tu yaʼalaj Acab «in j-pʼeek» tiʼ Elíaseʼ, tu yeʼesaj bukaʼaj u pʼekmil u amigo Jéeoba, le máax jeʼel u yáantik kaʼach utiaʼal u kʼaʼajal u yiikʼeʼ.

Yaʼab baʼaxoʼob jeʼel k-kanik tiʼ le baʼax úuch tiʼ Acaboʼ. Ku kʼaʼajsiktoʼoneʼ Jéeobaeʼ ku yilik tuláakal. Letiʼeʼ bey juntúul taatatsil yaan u yaabilajeʼ. Ken u yil táan k-jóokʼol tiʼ le maʼalob bejoʼ tu séebaʼanil ku tsoliktoʼon u nuʼuk. Utiaʼal leloʼ yaan horaeʼ ku túuxtik u amigoʼob, wíinikoʼob chúukaʼan u yóoloʼob, jeʼex tu beetil yéetel Elíasoʼ. ¡Mix juntéen unaj k-ilik u amigoʼob Dios bey máaxoʼob pʼekmiloʼoneʼ! (Salmo 141:5.)

 Máans ta tuukul Elías táan u yaʼalik tiʼ Acab: «Tsʼoʼok in nuptáantikech». Letiʼeʼ u yojleʼ Acabeʼ juntúul j-ookol, j-kíimsaj máak yéetel u tsʼaamuba tu contra Jéeoba. ¡Elíaseʼ maʼ tu chʼaʼaj saajkil tʼaan yéetel le kʼasaʼan reyoʼ! Bin tu yiknaleʼ ka tu yaʼalajtiʼeʼ Jéeobaeʼ yaan u «xuʼulsik tuláakal [u] chʼiʼibaloʼob», tumen u kʼasaʼanileʼ tsʼoʼok u káajal u kʼaskúuntik le kaajoʼ. Tak x-Jezabel kun castigartbil (1 Reyes 21:20-26).

Elíaseʼ maʼ tu tuklaj: «Jaʼalibeʼ, kʼasaʼaneʼ mantatsʼ ku jóokʼol yéetel baʼax u kʼáat». Yaʼab máak bejlaʼeʼ bey u tuklikoʼ. Baʼaleʼ Jéeobaeʼ tuláakal baʼal ku yilik yéetel yaan u beetik justicia ken kʼuchuk u kʼiinil. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ yaan u xuʼulsik le kʼasaʼaniloʼ (Salmo 37:10, 11). Kex beyoʼ maʼ xaaneʼ jeʼel a tuklikeʼ: «¿Ku chʼaʼik wa óotsilil Dios tiʼ máak ken u juzgarte, wa chéen ku castigartik?».

KABALCHAJ U YÓOL ACAB TU TÁAN DIOS

Maʼ xaaneʼ jaʼakʼ u yóol Elías ka tu yojéeltaj baʼax tu beetaj Acab: «Tu jataj u nookʼ ka tu búukíintaj totochkil nookʼoʼob[,] suʼukʼinaj xan. Ku wenel kaʼach yéetel u búukíintmaj xan le nookʼoʼoboʼ, ku máan xan kaʼach okʼom u yóol» (1 Reyes 21:27). ¿Tu kʼexaj wa túun u tuukul Acab?

Tu káajbaleʼ bey yaachaj tu yóol le baʼax tu beetoʼ. Acabeʼ tu kabalkúuntaj u yóol; leloʼ talam utiaʼal juntúul máak nojbaʼal u taaskuba. ¿Baʼaleʼ tu jaajil wa tu kʼexaj u tuukul? Utiaʼal k-ojéeltikeʼ koʼox ilik baʼax tu beetaj Manasés, juntúul rey maas kʼasaʼan ke Acab. Le ka castigartaʼab Manaseseʼ tu mixbaʼalkúuntubaeʼ ka tu kʼáat óoltaj u yáantaj Jéeoba. Baʼaleʼ yaan uláakʼ baʼaxoʼob tu beetaj. Tu kʼexaj u kuxtal, tu xuʼulsaj tuláakal le beetbil diosoʼob u beetmaj kaʼachoʼ, tu tsʼáaj u yóol u meyajt Dios yéetel tu líiʼsaj u yóol le kaaj utiaʼal ka u beet xan beyoʼ (2 Crónicas 33:1-17). ¿Kux túun Acab? ¿Bey wa xan tu beetiloʼ? Kexiʼeʼ, baʼaleʼ maʼ beyiʼ.

Kex beyoʼ Jéeobaeʼ tu tsʼáaj cuenta yaachaj u yóol Acab tu táan uláakʼ máakoʼob. Jéeobaeʼ tu yaʼalaj tiʼ Elías: «¿Tsʼoʼok wa a wilik bix úuchik u kabalkúuntik u yóol Acab tin táan? Tu yoʼolal tu kabalkúuntilak u yóol tin táaneʼ, maʼ bíin in beet u taal le kʼaas tu yóokʼol u láakʼtsiloʼob kaʼalikil kuxaʼaneʼ[.] Baʼaleʼ tiʼ u kʼiiniloʼob u kuxtal u paaleʼ bíin in taas le kʼaasoʼ» (1 Reyes 21:29). ¿Perdonartaʼab wa túun Acab? Maʼ, tumen Dioseʼ chéen ku perdonartik le máaxoʼob jach tu jaajil ku kʼexik u tuukuloʼoboʼ (Ezequiel 33:14-16). Baʼaleʼ tumen tu yeʼesaj chan yaachajaʼan u yóoleʼ, Jéeobaeʼ tu chʼaʼaj óotsilil tiʼ. Acabeʼ tsʼokaʼaniliʼ u kíimil ka xuʼulsaʼab tiʼ u láakʼtsiloʼobeʼ.

Kex beyoʼ Jéeobaeʼ maʼ tu kʼexaj le baʼax u yaʼalmaj yoʼolal Acaboʼ. Ka máan kʼiineʼ Jéeobaeʼ tu kʼáataj tiʼ u angeloʼob bix jeʼel u tuʼusul Acab utiaʼal ka xiʼik tiʼ junpʼéel baʼateleʼ. Ka máan wa jaypʼéel kʼiineʼ béeychaj le baʼax tu yaʼalaj Jéeoba kun úuchul tiʼ Acaboʼ. Le ka bin teʼ baʼateloʼ chʼiʼin yéetel flechaeʼ ka joʼopʼ u chooj u kʼiʼikʼel, ka kíim yóokʼol u carreta. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ úuch junpʼéel baʼal jach suʼtsil: léetsʼaʼab u kʼiʼikʼel le rey tumen peekʼoʼob le ka bisaʼab pʼoʼobil le carretaoʼ. Bey túunoʼ, tu táan tuláakal máakeʼ béeychaj le baʼax tu yaʼalaj Jéeoba tiʼ Elías ka u yaʼal tiʼ Acaboʼ: «Láayliʼ tiʼ le kúuchil tuʼux léetsʼaʼab u kʼiʼikʼel [Nabot] tumen le peekʼoʼoboʼ, bey xan tiʼ bíin léetsʼaʼak a tiaʼaliʼ» (1 Reyes 21:19; 22:19-22, 34-38).

Utiaʼal Elías, Eliseo, bey xan utiaʼal uláakʼ máaxoʼob yaabiltmil Dioseʼ, le bix tsʼoʼokik tiʼ Acaboʼ ku yeʼesikeʼ Jéeobaeʼ maʼ tu tuʼubsaj u x-maʼ saajkilil yéetel u fe Nabotiʼ. Dioseʼ mantatsʼ ku taasik justicia yéetel ku castigartik le kʼasaʼanoʼob ken kʼuchuk u kʼiiniloʼ; wa ku yilik yaan baʼax oʼolal u chʼaʼik óotsilileʼ ku beetik (Números 14:18). Jach yaʼab baʼax wal tu kanaj Elías tiʼ Jéeobaeʼ, tumen le profetaaʼ xáanchaj chúukpaj u yóol le táan u reinar le kʼasaʼan reyoʼ. Techeʼ ¿beetaʼan wa a muʼyaj kex mix baʼal kʼaas a beetmaj? ¿A kʼáat wa a wil le kʼiin ken u tojkíint Dios tuláakal baʼaloʼ? Yanaktech le fe anchaj tiʼ Elíasoʼ. Yéetel u yáantaj Eliseo, u amigo chúukaʼan u yóoleʼ, maʼ xuʼul u kʼaʼaytik u tʼaan Diosiʼ yéetel chúukpaj u yóol teʼ kʼiinoʼob yaʼab baʼaloʼob kʼaastak ku beetaʼaloʼ.

^ xóot’ol 3 Jéeobaeʼ tu beetaj maʼ u kʼáaxal mix junpʼíit jaʼ tu yáamil óoxpʼéel jaʼab yéetel táankuch utiaʼal u yeʼesik minaʼan páajtalil tiʼ Baal, u diosil bin le cháakoʼ yéetel le máax bin beetik u tsʼáaik u yich le luʼumoʼ (1 Reyes 18). Ilawil le xook «Jach yanchaj u fejoʼob» tiʼ U Pʼíich Tulumil Kanan, enero-marzo tiʼ 2008.

^ xóot’ol 13 Maʼ xaaneʼ x-Jezabel túuxt kíimsbil u paalal Nabot utiaʼal maʼ u yantal máax kʼáatik le pakʼal uva bey herenciaoʼ. Utiaʼal a wojéeltik baʼaxten ku chaʼik Dios u pechʼ óoltaʼal máakeʼ, xok le jaats «Yaan máaxoʼobeʼ taak u yojéeltikoʼob» yaan teʼ revistaaʼ.