Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Indlela Yekuchubeka Ujabula Futsi Umuhle Ngisho Nasekugugeni

Indlela Yekuchubeka Ujabula Futsi Umuhle Ngisho Nasekugugeni

UTIVA njani nawucabanga ngekuguga? Bantfu labanyenti kubabangela kukhatsateka, kucindzeteleka, ngisho nekwesaba. Loku kubangelwa kutsi kuguga kuvame kuhlotjaniswa netintfo letingajabulisi, njengekushwaphana kwesikhumba, kuba nemtimba lobutsakatsaka, kukhohlwa kakhulu kanye nekugula lokungemahlalakhona.

Nanobe kunjalo, liciniso likutsi bantfu baguga ngetindlela letingafani. Labanye baphilile emtimbeni futsi basenenkhumbulo lenhle, ngisho nobe sebakhulile ngeminyaka. Intfutfuko lekhona kutekwelapha isite labanye kutsi bakhone kwelapha tifo letingemahlalakhona nobe bakhone kuphila nato. Ngenca yaloko, emaveni lamanyenti bantfu labanyenti sebaphila sikhatsi lesidze futsi baba nemphilo lenhle.

Ngisho nobe banetinkinga letihambisana nekuguga nobe bete leto tinkinga, bantfu labanyenti bafisa kuchubeka bajabulile futsi babahle njengobe baguga. Bangakwenta njani loku? Lokunye kwako kuya ngesimo setfu sengcondvo, sifiso setfu kanye nelikhono lesinalo lekwemukela lesigaba lesisha sekuphila. Kuze sitfole lusito kuloko, asesihlole letinye timiso teliBhayibheli letimelula futsi letisebentisekako.

TITFOBE: “Kuhlakanipha kuhambisana nekutitfoba.” (Taga 11:2) Kulelivesi, bantfu ‘labatitfobako’ bangasho labo lasebakhulile labakwemukelako kutsi ngeke basakhona kwenta konkhe lebebakhona kukwenta. Charles waseBrazil, loneminyaka lengu-93, ubeka emaciniso njengobe anjalo nakatsi: “Nangabe utawuphila sikhatsi lesidze, vele kufanele uguge. Kute indlela yekubuyela emuva.”

Nanobe kunjalo, kutitfoba akusho kuba nesimo sengcondvo sekulahla litsemba, uze utsi: “Vele sengigugile, futsi kute lengingakwenta.” Kuba nesimo sengcondvo lesinjalo kungakucedza emandla. Taga 24:10 titsi: “Nawukhubatela ngesikhatsi lesibucayi, usuke unemandla lamancane.” Kunaloko, umuntfu lotitfobako ukhombisa kuhlakanipha ngekutsi ente loko langakhona kukwenta.

Corrado waseTaliyane, loneminyaka lengu-77, wakhuluma emavi lahlakaniphile watsi: “Nawushayela imoto lapho kwenyukela khona, uvele nje ushintje emagiya kuze injini ingayekeli kudvuma.” Ngako-ke, lapho umuntfu akhula kudzingeka ente tingucuko letitsite. Corrado kanye nemfati wakhe batentele indlela lemelula yekwenta imisebenti yasekhaya, ngekutsi bente tintfo letimbalwa kuze bangadzinwa kakhulu nakushona lilanga. Marian waseBrazil, loneminyaka lengu-81, naye unesimo sengcondvo lesikhombisa kutitfoba endzabeni yekuguga. Utsi: “Sengifundze kungasheshisi kakhulu nangenta tintfo. Nangisebenta ngihle ngiphumula kancane nangabe kudzingeka. Ngihlala phansi nobe ngicambalale kuze ngifundze nobe ngilalele umculo. Ngifundzile kusemukela simo sami.”

Bukeka kahle

BUKEKA KAHLE: “Labasikati batihlobise ngetingubo letilungiswe kahle, ngekuzitsa nangekuvutfwa.” (1 Thimothi 2:9) Emavi latsi ‘tingubo letilungiswe kahle,’ asho kugcoka ngendlela lefanele kanye nekubukeka kahle. Barbara waseCanada, loneminyaka lengu-74, utsi: “Ngetama kuhlala ngibukeka kahle futsi ngihlobile. Angifuni kugcoka ngilenge nje kube shengatsi nginesimo sengcondvo sekutsi ‘sengigugile, futsi angisanandzaba nekutsi ngibukeka njani.’” Fern waseBrazil, loneminyaka lengu-91, utsi: “Ngihle ngitsenga timphahla letinsha letitawungenta ngijabule.” Kutsiwani-ke ngabomkhulu? Antônio waseBrazil, loneminyaka lengu-73, utsi: “Ngenta konkhe lokusemandleni ami kuze ngihlale ngibukeka kahle, ngigcoka timphahla letihlobile.” Endzabeni yekuhloba emtimbeni, utsi: “Ngiyageza futsi ngishefe onkhe malanga.”

Kodvwa-ke, kubalulekile kutsi ungakhatsateki kakhulu ngendlela lobukeka ngayo uze wehluleke kukhombisa ‘kuvutfwa.’ Bok-im waseNingizimu Korea, loneminyaka lengu-69, unembono lofanele ngekwekwembatsa. Utsi: “Ngiyati kutsi akukafaneli ngitigcoke letinye timphahla lebengitigcoka nangisesemusha.”

Bani nembono lomuhle

BANI NEMBONO LOMUHLE: “Emalanga emuntfu lohluphekako mabi; kodvwa lonenhlitiyo lejabulile kuphila kwakhe kulidzili.” (Taga 15:15) Njengobe ukhula, ungase uve buhlungu nawukhumbula emandla ebusha lebewunawo kanye naletinye tintfo letinyenti lowake wakhona kutenta. Leso simo siyevakala. Kodvwa yetama kutsi lobo buhlungu bungakucedzi emandla. Kunaka kakhulu sikhatsi lesendlulile, kungawenta abe mabi emalanga akho futsi kukucedze emandla ekwenta loko losengakhona kukwenta. Joseph waseCanada, loneminyaka lengu-79, unembono lomuhle ngobe utsi: “Ngetama kujabulela kwenta loko lengingakhona kukwenta futsi ngingakhatsateki ngetintfo lengake ngatenta kodvwa lengingasakhoni kutenta nyalo.”

Kufundza nako kungakusita kutsi ube nembono lomuhle, kuvule ingcondvo. Ngako-ke, yenta konkhe lokusemandleni akho kutsi uwasebentise ematfuba ekufundza tintfo letinsha. Ernesto wasePhilippines, loneminyaka lengu-74, uya emtatjeni wetincwadzi kuze atfole tincwadzi langatifundza. Utsi: “Ngisakujabulela kufundza ngetintfo letingakavami, nekutibona ngeliso lengcondvo ngihamba etindzaweni lengingatati nangifundza letincwadzi.” Lennart waseSweden, loneminyaka lengu-75, wenta intfo lematima kakhulu, kufundza lolunye lulwimi.

Bani nesandla lesiphako

BANI NESANDLA LESIPHAKO: “Phanini labanye, nani nitawuphiwa.” (Lukha 6:38) Kwetayele kusebentisa sikhatsi sakho netintfo lonato ukanye nalabanye. Loku kutawukwenta utive uphumelela futsi ujabulile. Hosa waseBrazil, loneminyaka lengu-85 wenta konkhe lokusemandleni akhe kuze asite labanye ngisho nobe angasakhoni kutentela letinye tintfo. Utsi: “Bangani bami labagulako nobe labakhatsatekile ngiyabashayela futsi ngibabhalele netincwadzi. Ngaletinye tikhatsi ngibatfumelela tipho. Ngiyakutsandza kuphekela labagulako nobe kubentela kudla lokumnandzi lokugcinwa ngako.”

Kwephana kuyatselelwana. Jan waseSweden, loneminyaka lengu-66, utsi: “Nawubakhombisa lutsandvo labanye bantfu, nabo batakutsandza futsi basondzele kuwe.” Umuntfu lowephanako ukhutsata kutsi kube nelutsandvo nekunakana, lokwenta kutsi labanye bantfu bajabule.

BANI NEBUNGANI: “Umuntfu longakhoni kutihlanganisa nalabanye utatisa yena; uyatfukutsela nakayalwa.” (Taga 18:1) Ngisho nobe ungatsandza kuba wedvwa ngaletinye tikhatsi, kodvwa kufanele ungatehlukanisi nalabanye bantfu. Innocent waseNigeria, loneminyaka lengu-72, uyakujabulela kucitsa sikhatsi nebangani bakhe. Utsi: “Ngiyakutsandza kucitsa sikhatsi nebantfu bebudzala lobehlukahlukene.” Börje waseSweden, loneminyaka lengu-85, utsi: “Ngetama kuba kanye nebantfu labasha. Umdlandla labanawo ungenta nami ngitive ngisemusha enhlitiyweni.” Tsatsa sinyatselo kucala sekutsi ngaletinye tikhatsi umeme bangani kutsi bakuvakashele. Han-sik waseNingizimu Korea, loneminyaka lengu-72, utsi: “Mine nemkami siyakutsandza kumema bantfu bebudzala lobehlukene, lasebakhulile kanye nalabasha, kutsi bete emcimbini nobe batewudla natsi kudla kwantsambama.”

Bani nebungani

Bantfu labanebungani bayakutsandza kucoca. Kodvwa, njengobe kukhulumisana kufaka ekhatsi kulalela, kudzingeka uciniseke kutsi uyabalalela labanye. Khombisa nekutsi uyabanaka. Helena waseMozambique, loneminyaka lengu-71, utsi: “Nginebungani futsi ngibaphatsa ngenhlonipho labanye bantfu. Ngiyakulalela loko labakushoko kuze ngive kutsi bacabangani nekutsi yini labayitsandzako.” José waseBrazil, loneminyaka lengu-73, utsi: “Bantfu bayakutsandza kucitsa sikhatsi nebantfu lababalalelako​—labo lababavelako futsi babanake labanye bantfu, babancome nakufanele futsi batsandze nekuhleka.”

Nawuveta loko lokucabangako, ciniseka kutsi emavi akho “avangwe ngeluswayi.” (Kholose 4:6) Bacabangele labanye futsi ubakhutsate.

BONGA: “Banini ngulababongako.” (Kholose 3:15) Nawutfola lusito, bonga ngekutsi uyanakwa. Kukhombisa kubonga kwenta kutsi ube nebuhlobo lobuhle nalabanye. Marie-Paule waseCanada, loneminyaka lengu-74, utsi: “Mine nendvodza yami sisandza kutfutsela kulenye indlu. Bangani betfu labanyenti basisita. Seswela nemavi ekubabonga. Sabatfumelela emakhadi ekubabonga futsi besisolo simema labanye babo kutsi batewudla kanye natsi.” Jae-won waseNingizimu Korea, loneminyaka lengu-76, ujabulela lusito ngentfo yekuhamba nakaya eHholweni LeMbuso. Utsi: “Ngibonga kakhulu ngalo lonkhe lusito lengilutfolako, ngako ngiyaciniseka kutsi kube khona lengikukhiphako kuze kwetsiwe. Ngaletinye tikhatsi ngenta tipho letincane letihambisana nemakhadi ekubonga.”

Ngetulu kwako konkhe, bonga nje ngekutsi uyaphila. INkhosi lehlakaniphile, Solomoni, yasikhumbuta loku: “Inja lephilako incono kunelibhubesi lelifile.” (Umshumayeli 9:4) Ngako-ke, kuba nesimo sengcondvo lesihle lesihambisana nesifiso sekutivumelanisa netimo kungakusita kutsi uchubeke ujabula futsi umuhle ngisho nasekugugeni.

Bonga