Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESINGUMGOGODLA | LASINDZA NJANI LIBHAYIBHELI?

LiBhayibheli Lasindza Kubantfu Labebangalifuni

LiBhayibheli Lasindza Kubantfu Labebangalifuni

BANTFU LABEBANGALIFUNI: Bosopolitiki kanye nebafundisi labanyenti batibekela umgomo wekulicedza liBhayibheli. Bebavame kusebentisa ligunya labanalo kute bente bantfu kutsi bangabi nalo liBhayibheli, bangalikhiciti nome bangalihumushi. Asewucabange nganaku:

  • Cishe nga-167 B.C.E.: Inkhosi Antiochus Epiphanes lebeyifuna kuphocelela emaJuda kutsi angene enkholweni yemaGriki, yakhipha umyalo wekutsi kucedvwe yonkhe imibhalo yesiHebheru (Lithestamente Lelidzala). Heinrich Graetz, losati semlandvo naku lakubhala ngetindvuna talenkhosi: “Betidzabula tiphindze tishise emaBhayibheli lagocotwako noma ngukuphi labetingawatfola khona bese tibulala bonkhe bantfu labawafundzako.”

  • Ngabo-1000 AD kuya ku-1400 AD: Labanye bobhishobhi bemaKatolika batfukutsela kakhulu ngekutsi emalunga elisontfo labo abeshumayela asebentisa liBhayibheli kunekushumayela timfundziso temaKatolika. Bebawabita ngemahlubuka futsi bawatsatsa njengebantfu labangakaceceshwa ngobe bebanemaBhayibheli esikhundleni sekuba neTihlabelelo telulwimi lwesiLathini. Lenye inhlangano yemasontfo yacinisa lomyalo wekucedza imibhalo yesiHebheru ngekutsi itfumele emadvodza kutsi asebente “ngekutimisela nangekwetsembeka aye aphindzelela lakuhlala khona lamahlubuka . . . angene indlu ngendlu afune bantfu labasolwa ngekuba nemaBhayibheli. . . . Nabakhandza umuntfu analo, bambulale.”

Kube bantfu labangalifuni liBhayibheli bakhona kulicedza, ngabe alisekho.

Lihumusho leliBhayibheli lesiNgisi laWilliam Tyndale lasindza kantsi emaBhayibheli abengafuneki, ashiswa, futsi naye wabulawa nga-1536 ngenca yalo

LASINDZA NJANI LIBHAYIBHELI?: INkhosi Antiochus beyisemkhankhasweni wekucedza emaBhayibheli kuma-Israyeli, kodvwa emaJuda abekhona etindzaweni letinyenti letehlukahlukene. Tati temlandvo titsi ngelikhulu lekucala leminyaka C.E., emaphesenti langetulu kwa-60 emaJuda abengahlali ka-Israyeli. Abegcina imiBhalo emasinagogeni awo, lokuyimiBhalo leyasetjentiswa titukulwane letalandzela lokufaka ekhatsi emaKhristu.​—Imisebenti 15:21.

Eminyakeni yabo-1000 AD kuya ku-1400 AD, bantfu labatsandza liBhayibheli bachubeka nekuhumusha kanye nekubhala imibhalo nanobe bebahlushwa ngekwenta loko. Eminyakeni yabo-1401 kuya ku-1500 leminye imibhalo yeliBhayibheli beseyingatfolakala nangetilwimi letingu-33, nanobe bekusete ngisho nemishini yekushicilela tincwadzi. Ngekuhamba kwesikhatsi, liBhayibheli labese liyahunyushwa futsi lakhicitwa ngelizinga lelisetulu kakhulu.

UBE YINI UMPHUMELA?: Nanobe emakhosi kanye nebafundisi betamile kulicedza liBhayibheli, lisatfolakala kakhulu futsi lihunyushwa kakhulu kunaletinye tincwadzi. Kulamanye emave lisetjentisiwe elulwimini lwakhona, emitsetfweni yakhona, futsi lisite bantfu labanyenti kakhulu emhlabeni.