Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Liphelelwe Sikhatsi Yini Nobe Lisembili?

Liphelelwe Sikhatsi Yini Nobe Lisembili?

ISAYENSI

LIBHAYIBHELI ALISIYO INCWADZI YESAYENSI, KODVWA LINEKWATISWA BOSOSAYENSI LABASENGAKAKUTFOLI. CABANGA NGANATI TIBONELO LETIMBALWA.

Ngabe tonkhe tintfo tadalwa yini?

Bososayensi labatiwako bebacabanga kutsi imphendvulo yalombuto ngu cha. Nyalo sebayavuma kutsi yonkhe indalo yaba nesicalo. LiBhayibheli kadze lakhuluma ngalendzaba.​—Genesisi 1:1.

Ume njani umhlaba?

Endvulo bantfu labanyenti bebacabanga kutsi umhlaba usicebedvu. Ngelikhulu lesihlanu B.C.E.,basosayensi labangemaGriki baveta kutsi umhlaba uyindingilizi. Kodvwa ngaphambi kwaloku, ngelikhulu lesiphohlongo B.C.E.​—umbhali weliBhayibheli Isaya wachaza umhlaba ngekutsi “uyimbulunga,” ligama lelingachaza kutsi “indingilizi”.​—Isaya 40:22.

Ayaguga yini emazulu?

Sosayensi longumGriki, wangelikhulu lesine B.C.E., Aristotle, wafundzisa kutsi kuguga kwenteka emhlabeni kuphela, kantsi emazulu lanetinkhanyeti ngeke aze aguge. Lowo mbono wachubeka ukhona emakhulu eminyaka. Kodvwa ngelikhulu lesi-19 bososayensi batfola likhambi lalokudideka. Baveta kutsi tonkhe tintfo, kungaba nguletisezulwini nobe emhlabeni tingaguga. Lord Kelvin lomunye wabososayensi lowasita ekutfutfukiseni lelikhambi wakhuluma loko lokushiwo liBhayibheli mayelana nemazulu nemhlaba watsi: “Konkhe kuyawuguga njengengubo.” (Tihlabelelo 102:25, 26) Njengoba liBhayibheli, lisho Kelvin bekakholelwa kutsi Nkulunkulu bekangakuvimba lokuguga kutsi konakalise indalo Yakhe.​—Umshumayeli 1:4.

Asime tikwani emaplanethi kuhlanganise nemhlaba?

Aristotle, wafundzisa kutsi onkhe emaplanethi, tinkhanyeti, inyeti kanye nalokunye kutungeletwe tindingilizi letikhatitelako, futsi ngakunye kwako kusondzele kakhulu kulokunye, bese umhlaba wona uba semkhatsini wako. Ngelikhulu lesi-18 C.E., bososayensi bavuma kutsi kungenteka tinkhanyeti nemaplanethi kute lapho tisime khona. Kodvwa incwadzi yaJobe, leyabhalwa ngelikhulu lesi-15 B.C.E., isifundzisa kutsi uMdali ‘ulengise umhlaba eteni.’​—Jobe 26:7.

TEKULAPHA

NANOBE LIBHAYIBHELI LINGASIYO INCWADZI YEKWELAPHA, KODVWA LINETIMISO LETISIFUNDZISA NGETEMPHILO.

Kuhlaliswa kwebantfu labagulako bodvwana.

Umtsetfo waMosi bowutsi bantfu labanebulephelo bekufanele bahlaliswe bodvwa. Loku kwenteka kwaze kwaba ngesikhatsi seMbuso wemaRoma lapho bodokotela bafundza khona ngalesimiso, lesisasebenta nalamuhla.​—Levithikhusi tehluko 13 na-14.

Kugeza Ngemuva Kwekutsintsa Sidvumbu.

Ngembi kwekuphela kwelikhulu lesi-19, bodokotela bebavamise kutsintsa tidvumbu baphindze banakekele tigulane​—babe bangakatigezi tandla. Lowo mkhuba wabangela kutsi kufe bantfu labanyenti. Nobe kunjalo, uMtsetfo waMose bowusho kahle kutsi nobe ngubani lotsintsa sidvumbu bekaba ngulongcolile ngekwelisiko. Lomtsetfo washo kahle kutsi loyo muntfu bekufanele ageze ngemanti. Lowomkhuba wasita bantfu kutsi bavikeleke etifeni.​—Numeri 19:11, 19.

Indlela Yekulahla Emangcoliso.

Njalo ngemnyaka, bantfwana labangetulu kwehhafu yesigidzi babulawa sifo semsheko, ngenca yekungalahlwa kahle kwemangcoliso. UMtsetfo waMose bewutsi emangcoliso kufanele agcibedzelwe ngemhlabatsi, futsi indzawo yekutikhulula ibe khashane netindzawo tekuhlala.​—Dutheronomi 23:13.

Sikhatsi Lesikahle Sekusoka.

Umtsetfo waNkulunkulu bewutsi umntfwana wemfana bekufanele asokwe ngemuva kwemalanga lasiphohlongo nje atelwe. (Levithikhusi 12:3) Ngalokuvamile, bantfwana labasandza kutalwa bavamise kusheshe baphole nabasokwe evikini labo lekucala nje batelwe. Ngetikhatsi teliBhayibheli, kusengakefiki tindlela letisezingeni lelisetulu tekwelapha, bekukuhlakanipha kuhlala liviki linye ngembikwekusoka umntfwana.

Kuhlobana emkhatsini wetemphilo kanye nekuhlanteka.

Bacwaningi betekwelapha nabososayensi batsi kujabula, litsemba, kubonga kanye nekutsetselela ngalokukhululekile kudlala indzima lenkhulu emphilweni yemuntfu. LiBhayibheli litsi: “Kuhlala ujabulile kungumutsi lophilisako; kodvwa lohlala akhubekile utsatsa lejubako leya ekufeni.”​—Taga 17:22.