Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Imibuto Levela Kubafundzi

Imibuto Levela Kubafundzi

Ema-Israyeli bekanako yini lokunye langakudla ngesikhatsi asehlane ngaphandle kwemana netigwaca?

Ema-Israyeli bekavame kudla imana ngesikhatsi asehlane iminyaka lengu-40. (Eks. 16:35) Jehova waphindze wawanika tigwaca tikhatsi letimbili. (Eks. 16:12, 13; Num. 11:31) Nobe kunjalo, ema-Israyeli bekanako lokunye langakudla.

Sibonelo nje, Jehova bekahle aholela bantfu bakhe ‘endzaweni labangahlala kuyo’ lebeyinekudla nemanti ekunatsa. (Num. 10:33) Lenye yaletindzawo, bekuyindzawo lenemanti elugwadvule lwase-Elimu, “lapho bekunemitfombo yemanti lengu-12 netihlahla telusundvu letingu-70.” (Eks. 15:27) Incwadzi letsi Plants of the Bible itsi tihlahla telusundvu “tiyehlukahluka kuye ngendzawo futsi titfolakala etindzaweni letinyenti letehlukene. Letihlahla tivame kusetjentiswa kuze kutfolakale kudla elugwadvule, emafutsa, kantsi tigidzi tebantfu tisebentisa letihlahla kuze takhe tindzawo tekuhlala.”

Kungenteka ema-Israyeli ema endzaweni lenkhulu lelugwadvule lenemanti, lamuhla leyatiwa ngekutsi yiFeiran, leyincenye yeWadi Feiran. a Le-wadi, nobe lesihosha ngekusho kwencwadzi letsi Discovering the World of the Bible, “singemakhilomitha langu-130 budze futsi sihamba embili ngebudze nebuhle, sidvume kakhulu etihosheni taseSinayi.” Ichubeka itsi: “Nangabe lotsite angahamba emakhilomitha langu-45 kusuka lapho lesihosha sihlangana khona nelwandle, utawufika emitfonjeni yaseFeiran, lemitfombo iphakeme ngemamitha langu-610 kunelwandle futsi ingemakhilomitha langu-4.8 budze, igcwele tihlahla telusundvu futsi yinhle kakhulu kangangekutsi ifananiswa nensimu yase-Edeni. Kusukela kadzeni bantfu bebeta lapha ngenca yaletinkhulungwane tetihlahla telusundvu.”

Tihlahla telusundvu endzaweni lenemanti yaseFeiran

Ngesikhatsi ema-Israyeli aphuma eGibhithe, ahamba nenhlama yafulawa, tindishi tekubhucela inhlama, futsi kungenteka ahamba nalokusanhlavu nemafutsa. Kuliciniso kutsi letintfo atizange tibachube sikhatsi lesidze. Labantfu baphindze bahamba “nemihlambi yetimvu, yetimbuti neyetinkhomo.” (Eks. 12:34-39) Ngenca yesomiso lesikhona ehlane, kungenteka tilwane letinyenti tafa. Kungenteka letinye bebatidla, letinye tentiwe imihlatjelo, lebeyize yentelwe ngisho nabonkulunkulu bemanga. b (Imis. 7:39-43) Nobe kunjalo, ema-Israyeli bekanayo imfuyo, loku sikubona kuloko Jehova lakutjela bantfu bakhe ngesikhatsi bangamlaleli, watsi: “Emadvodzana enu atawuba belusi ehlane iminyaka lengu-40.” (Num. 14:33) Ngako, kungenteka bekatfola lubisi kanye nenyama kulemihlambi, kodvwa siyaciniseka loku bekungeke kubenele bantfu labacishe babe tigidzi letintsatfu iminyaka lengu-40. c

Lemfuyo beyikutfolaphi kudla nemanti? d Ngaleso sikhatsi kungenteka bekunemvula lenyenti, lebekwenta kutsi kube netitjalo letinyenti elugwadvule. I-Insight on the Scriptures, Volume 1, itsi eminyakeni lengu-3 500 leyendlulile, “bekunemvula lenyenti e-Arabia kunaleyo lekhona manje. Kuba khona kwetihosha letinyenti kulendzawo lebetiba nemanti kubufakazi bekutsi esikhatsini lesendlulile kwake kwaba nemvula leyenele lebeyenta kutsi kube nemifudlana lebeyigeleta kulendzawo.” Nobe kunjalo, lelihlane beliyindzawo lengenalutfo futsi leyesabekako. (Dut. 8:14-16) Kube Jehova akawavetanga emanti ngalokusimangaliso, ema-Israyeli kanye nemfuyo yawo ngabe bafela khona.​—Eks. 15:22-25; 17:1-6; Num. 20:2, 11.

Mosi watjela ema-Israyeli kutsi Jehova wawapha imana “kute [ati] kutsi umuntfu ngeke aphile ngesinkhwa sodvwa, kodvwa uphila ngawo onkhe emavi laphuma emlonyeni waJehova.”​—Dut. 8:3.

a Buka Sicongosekulindza saMay 1, 1992, emakh. 24-25, lesitfolakala ngesiZulu.

b LiBhayibheli likhuluma ngetikhatsi letimbili lapho Jehova entelwa khona umhlatjelo ngetilwane ehlane. Kwekucala kulapho kugcotjwa baphristi; kwesibili kungesikhatsi seliPhasika. Kokubili loku kwenteka nga-1512 B.C.E., eminyakeni lecishe ibe mibili ngemuva kwekutsi ema-Israyeli aphume eGibhithe.​—Lev. 8:14–9:24; Num. 9:1-5.

c Naseyitophela iminyaka lengu-40 ema-Israyeli asehlane, atitsatsela tinkhulungwane tetilwane ngemuva kwekulwa naletinye tive. (Num. 31:32-34) Nobe kunjalo, achubeka adla imana kwaze kwaba ngulapho angena eVeni Lesetsembiso.​—Josh. 5:10-12.

d Kute lokukhombisa kutsi naletilwane betidla imana, ngenca yekutsi nayitsatfwa bekuya ngekutsi bangakhi bantfu labatawuyidla.​—Eks. 16:15, 16.