Yani kulokufunako

Linembile Yini LiHumusho Lemhlaba Lomusha?

Linembile Yini LiHumusho Lemhlaba Lomusha?

Incenye yekucala ye-LiHumusho Lemhlaba Lomusha yakhululwa nga-1950. Kusukela ngaleso sikhatsi, labanye bantfu bakhuluma nome babuta kuba liciniso kwe-LiHumusho Lemhlaba Lomusha, * ngobe kuletinye tindzawo liyehluka kulamanye emahumusho eliBhayibheli. Lomehluko uvame kubangelwa ngulokunye kwaloku lokungentasi.

  • Linekwetsenjwa. LiHumusho Lemhlaba Lomusha lisekelwe elucwaningweni lwakamuva lolwentiwe kanye nasemibhalweni yesandla yasendvulo leyetsenjwako. Ngalokwehlukile, i-“King James Version” ya-1611, beyitsetfwe emibhalweni yesandla lete liciniso ngalokuphelele futsi lengasimidzala njengaleyo leyasetjentiswa nakubhalwa LiHumusho Lemhlaba Lomusha.

  • Letsembekile. LiHumusho Lemhlaba Lomusha letama kamatima kuze liwendlulisele ngekwetsembeka umlayeto wekucala lophefumulelwe nguNkulunkulu. (2 Thimothi 3:16) Emahumusho lamanyenti eliBhayibheli awetsembeki emlayetweni waNkulunkulu, futsi alandzela emasiko ebantfu, njengekufaka emagama latsi Nkhosi nobe Nkulunkulu esikhundleni selibito lakhe lelitsi Jehova.

  • Libeka tintfo njengobe tinjalo. Ngalokwehlukile emahumushweni labuketiwe, LiHumusho Lemhlaba Lomusha libeka emagama njengobe anjalo, nangabe nje loko kungeke kundlulisele emavi langevakali kahle nobe kufihle umcondvo wemibhalo yekucala. Emahumusho labuketa imibhalo yekucala yeliBhayibheli angase afake imibono yebantfu nobe akhiphe imininingwane lebalulekile.

Umehluko we-LiHumusho Lemhlaba Lomusha kulamanye emahumusho

Tincwadzi letingekho. EmaBhayibhelini awo, emasontfo emaRoma Katolika newebu-Orthodox laseMphumalanga afaka tincwadzi labanye labatibita ngekutsi yi-Apocrypha. Nanobe kunjalo, letincwadzi betingemukeleki emitsetfweni yemaJuda, futsi kuyaphawuleka kutsi liBhayibheli litsi emaJuda ngiwo ‘labenikwe emavi langcwele aNkulunkulu.’ (Roma 3:1, 2) Ngako LiHumusho Lemhlaba Lomusha kanye nalamanye emahumusho eliBhayibheli alamuhla enta kahle ngekungatifaki letincwadzi lokutsiwa yi-Apocrypha.

Emavesi langekho. Lamanye emahumusho engeta emavesi nobe emagama langatfolakali emibhalweni yesandla yeliBhayibheli lemidzala futsi lesatfolakala, kodvwa LiHumusho Lemhlaba Lomusha alikufaki kwatiswa lokunjalo. Emahumusho lamanyenti alamuhla ayawakhipha emavesi lanjalo nobe avume kutsi imitfombo leminyenti letsenjwako ayiwasekeli lamavesi. *

Indlela leyehlukile emagama labekwe ngayo. Ngalokuvamile, kuhumusha ligama ngeligama akucaci nobe kuyedukisa. Sibonelo saloko kutsi emavi aJesu lakuMatewu 5:3 avame kuhunyushwa ngekutsi: “Babusisiwe labamphofu emoyeni.” (I-“English Standard Version”; i-“King James Version”; i-“New International Version”) Bantfu labanyenti batsi emavi aJesu latsi “labamphofu emoyeni” ayadida, kantsi labanye bacabanga kutsi Jesu abegcizelela kubaluleka kwekutfobeka nobe buphuya. Nanobe kunjalo, liphuzu laJesu belikutsi injabulo yeliciniso itfolakala ngekubona sidzingo sekucondziswa nguNkulunkulu. LiHumusho Lemhlaba Lomusha liyendlulisela kahle lenchazelo yemavi akhe ngekutsi itsi “labo labanakisisa tintfo letiphatselene naNkulunkulu.”Matewu 5:3. *

Kuphawula lokuhle kwetati letingasibo BoFakazi, mayelana ne-LiHumusho Lemhlaba Lomusha

  • Encwadzini yaDecember 8, 1950, Edgar J. Goodspeed, longumhumushi weliBhayibheli lowatiwako kanye nesati, wabhala naku mayelana ne-LiHumusho Lemhlaba Lomusha LemiBhalo YemaKhristu YesiGriki: “Ngiyawutsandza umsebenti lowentiwa bantfu benu, kanye nekwentiwa kwawo emhlabeni wonkhe, ngijatjuliswa nalihumusho lenu lelineliciniso futsi lelinemdlandla. Ngitibonele nekutsi liveta imfundvo lebanti futsi lenengcondvo.”

    Edgar J. Goodspeed

  • Phrofesa Allen Wikgren waseYunivesi yaseChicago watsi LiHumusho Lemhlaba Lomusha lisibonelo selihumusho lelinelulwimi lwalamuhla, futsi alitsatfwa kulamanye emahumusho kunaloko “linekufaneleka lokukwalo kuphela.”—I-“The Interpreter’s Bible,” Umculu I, likhasi 99.

  • Akhuluma nge-LiHumusho Lemhlaba Lomusha LemiBhalo YemaKhristu YesiGriki, Alexander Thomson longumphikisi waseBritain weliBhayibheli wabhala watsi: “Kuyacaca kutsi bahumushi balo banelikhono futsi batati letihlakaniphile, lebetitimisele kuveta umcondvo loliciniso wemibhalo yesiGriki ngekuvumelana nendlela lulwimi lwesiNgisi lolungakhona kwenta ngayo.”—I-“The Differentiator,” ya-April 1952, likhasi 52.

  • Nangetulu kwekuphawula emavi latsite labenemuva wekutsi awaketayeleki, Charles Francis Potter longumbhali watsi: “Labahumushi labangatiwa kuyacaca kutsi bayindlulisele kahle imibhalo yesandla, ngesiGriki nangesiHebheru, futsi basebentise likhono letifundziswa kanye nelekwehlulela kahle tintfo.”—I-“The Faiths Men Live By,” likhasi 300.

  • Nanobe abenemuva wekutsi LiHumusho Lemhlaba Lomusha lehlukile futsi linebuhle, Robert M. McCoy waphetsa kulihlola kwakhe ngekutsi atsi: “Lokuhunyushwa kweliThestamente Lelisha kubufakazi bekutsi enhlanganweni [yaBoFakazi BaJehova] kunetati letikwati kusebenta kahle ngetinkinga letinyenti tekuhunyushwa kweliBhayibheli.”—I-“Andover Newton Quarterly,” yaJanuary 1963, likhasi 31.

  • Nanobe phrofesa S. MacLean Gilmour angavumelani nalokunye kwatiswa lokuse-Humushweni Lemhlaba Lomusha, uyavuma kutsi bahumushi balo “banelwati lolungakavami lwesiGriki.”—I-“Andover Newton Quarterly,” yaSeptember 1966, likhasi 26.

  • Ngesikhatsi Thomas N. Winter, longulomunye waboPhrofesa abuketa LiHumusho Lemhlaba Lomusha leliyincenye ye-“Kingdom Interlinear Translation of the Greek Scriptures,” wabhala: “Lelihumusho lelentiwe yikomidi lengatiwa lihambisana nesikhatsi ngalokuphelele futsi lihlale lineliciniso.”—I-“The Classical Journal,” ya-April-May 1974, likhasi 376.

  • Phrofesa Benjamin Kedar, losati sesiHebheru lesika-Israyeli watsi nga-1989: “Elucwaningweni lwami lwelulwimi lolumayelana neliBhayibheli lesiHebheru kanye nemahumusho, ngivame kuhlola lihumusho lesiNgisi lelibitwa ngekutsi LiHumusho Lemhlaba Lomusha. Nangenta njalo ngitiva ngiciniseka kutsi lomsebenti uveta kutimisela ngekwetsembeka kuhumusha emavi lacondzakalako futsi laliciniso.”

  • Ngenca yekuhlolisisa lakwenta emahumushweni lamakhulu esiNgisi layimfica, Jason David BeDuhn, longuphrofesa lotadisha ngenkholo, wabhala: “I-NW [LiHumusho Lemhlaba Lomusha] yaba lihumusho lelineliciniso kuwendlula onkhe lalamanye emahumusho lengawahlola.” Nanobe labanye bantfu kanye netati letinyenti teliBhayibheli tivame kutsi lomehluko lose-Humushweni Lemhlaba Lomusha ubangelwa kutsatsa luhlangotsi ngekwenkholo lokwentiwa bahumushi balo, BeDuhn watsi: “Umehluko lomkhulu walo ubangelwa kuba neliciniso kwe-NW njengelihumusho lelibeka tintfo njengobe tinjalo futsi lelingagucuki emavini ekucala alabo lababhala LiThestamente Lelisha.”—I-“Truth in Translation,” emakhasini 163, 165.

^ sig. 2 Lokukhulumela kutsintsa emahumusho esiNgisi labekhona ngaphambi kwekufika kwe-LiHumusho Lemhlaba Lomusha lelibuketiwe langa-2013.

^ sig. 8 Nasi sibonelo: Fundza i-“New International Version” ne-“New Jerusalem Bible” yemaKatolika. Emavesi lengetiwe nguMatewu 17:21; 18:11; 23:14; Makho 7:16; 9:44, 46; 11:26; 15:28; Lukha 17:36; 23:17; Johane 5:4; Imisebenti 8:37; 15:34; 24:7; 28:29; naRoma 16:24. LiHumusho le-“King James” nele-“Douay-Rheim” ahlanganisa nencenye lekhuluma ngaMtsatfu Amunye ku-1 Johane 5:7, 8, futsi lencenye yengetwa eminyakeni leminyenti leyalandzela ngemuva kwekubhalwa kweliBhayibheli.

^ sig. 9 Ngendlela lefanako, lihumusho la-J. B. Phillips libeka lamavi aJesu ngekutsi “labo labatiko kutsi bayamdzinga Nkulunkulu,” ne-“The Translator’s New Testament” isebentisa emavi latsi “labo labati sidzingo sabo sakamoya.”