Zha mai angle

Shai azhutil amen e Biblia kana si amen iek nasualimos?

Shai azhutil amen e Biblia kana si amen iek nasualimos?

So phenel e Biblia

 Ei. O Del si leske pala leske manush chache kai si nasuale. Pa gadala, e Biblia shinavel ka suako anda lende: “O Jehova si te ninkerel les kana avela nasualo ande pesko than” (Salmo 41:3). Aida dikhas trin dieli kai si te azhutin amen ande amaro traio kana si amen iek nasualimos:

  1.   Mang zor katar o Del te rhevdis. Mang zor katar o Del te rhevdis. “E pacha le Devleski kai nakhel opral pa so godi o manush shai aliarel” si te azhutil amen te na gindis mai but de sode trobul ai te del amen zor te zhas angle (Filipiana 4:6, 7).

  2.   Dikh o traio lashe iakhentsa. E Biblia phenel: “Iek ilo veselime si sar iek lasho drab; numa kana sam perade ashas kovle” (Proverbios 17:22). Kana dikhas o traio lashe iakhentsa godo kerel te na avas nekezhime ai te aliaras amen mai mishto.

  3.   Pakia mai but chachimasa ande so azhukeres. So azhukeras pe mai angle azhutil amen te avas veselime makar avasa nasuale (Romanuria 12:12). E vorba le Devleski shinavel ke si te aresel o gies kai khonik chi si te phenel: “Sim nasualo” (Isaías 33:24). O Del si te kerel so nashtisardias te kerel e ciencia, vo si te ankalavel suako nasualimos. Tsirha po tsirha si te ankalavel sa le dieli chorhe kai aven kana le manush phurion. Ke e Biblia phenel: “Te avel mai sasto lesko stato de kana sas terno; te amboldel pale e zor kai sas les de terno” (Job 33:25).

 Nota: Le marturia le Jehovaske pakias ke o Del azhutil amen numa kana sam nasuale ai trobul amen iek dojtoro zhas lende (Marko 2:17). Suako manush trobul te gindil mishto so alosarel kana si nasualo, numa chi phenas khanikaske so te kerel.