Agllashca temata ricungapaj

Navidad fiestamandaca Bibliapica ¿imatata nin?

Navidad fiestamandaca Bibliapica ¿imatata nin?

Bibliapica caitami yachachin

 Jesús ima fechapi nacirishcataca Bibliapica na nijunllu shinallata pai nacirishca punllata yuyarishpa shuj fiestata rurana cashcatapash na nijunllu. Shuj rijsishca libropica: “Navidad fiestata rurachun nishpaca na Taita Diosca mandanllu. Mushuj Testamentopipash cai fiestamandaca na yachachinllu” ninmi (Cyclopedia of Biblical, Theological, and Ecclesiastical Literature, de John McClintock y James Strong).

 Navidad fiestamanda imashina tiai callarishcata yachanaca yanga fiesta cashcata yachachunmi ayudan. Bibliapica Taita Dios na ricunayachishca fiestacunata rurajpica paitami llaquichinchi nin (Éxodo 32:5-7).

Navidad fiesta imashina callarirca

  1.   Jesús nacirishca fiestata rurana. Punda cristianocunaca Jesuspa nacirishca punllata yuyaringapaca na shuj fiestata o cumpleañotaca ruranllu carca. Por que “paicunaca chai fiestata rurana yanga cashcatami yacharca” (Las cosas nuestras de cada día).

  2.   El 25 de diciembre. Jesús 25 de diciembreta nacirishca punllata ricuchingapaj pruebacunaca na tianllu. Iglesiamanda sacerdotecunami solsticio de invierno nishca fiestata o indipa fiestata rurangapaj 25 de diciembre punllata agllarca.

  3.   Regalocuna, micunacuna y fiestacuna. “Saturnales nishca fiestataca romanocunami ruran carca. Chai fiestapica micunacunata micun carca, regalocunata cun carca shinallata espelmacunatapashmi japichin carca. Chai fiestapa ruraicunatallatami navidad fiestapica rurai callarirca” (The Encyclopedia Americana). Diccionario de historia de la Iglesia nishca shinaca: “Romanocunaca saturnales nishca fiestapica 17​manda 24 de diciembrecamanmi fiestacunata ruran carca y regalocunata cambiarin carca”. Shinallata Encyclopædia Britannica nishca shinaca tucui ruranacunatami suspenden carca.

  4.   Navidadpi churana michacuna. The Encyclopedia of Religion nishca shinaca Europa llactamanda gentecunaca indipa fiestata rurangapaj, nali espiritucunamanda cuidaringapaj nishpami paicunapa huasipica “michacunata y shuj shuj yuracunapa fangacunata” churan carca. Diccionario de historia de la Iglesia nishcaca cashnami nin: “Verde yuracunahuan y michacunahuanga enero quillapa primer punllahuan shinallata indipa fiestahuanmi ricunata charin”.

  5.   Acebo y muérdago nishca yuracunahuan adornashca. “Druida nishca jaricunaca muérdago nishca plantamandami poderescunata charinchi nin carca. Acebo nishca fangacunataca indi tigramuchun ayudan nishpami adoran carca” (The Encyclopedia Americana.)

  6.   Árbol de Navidad. Encyclopædia Britannica nishca shinaca: “Europa llactamanda Diosta na sirvij gentecunami yuracunataca adorana costumbreta charirca. Chai costumbreca cristiano nishca gentecunamanmi yalirca”. Chaimandami “invierno punlla fiestacunapica árbol de navidadtaca huasi yaicunapi o huasi ucupi churan carca”.