Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

OARALP: KE ANAHNE MASAK IMWIN SAMPAH?

Imwin Sampah—Masak, Men Ese Oh Pwunodki Eh Sohte Pweida

Imwin Sampah—Masak, Men Ese Oh Pwunodki Eh Sohte Pweida

Ia omw madamadau ong December 21, 2012, rahn me me tohto nda me sampah pwon pahn wekidekla? Poahsoankihda dahme ke kasik, ele ke perenda de nsensuwedla pwehki rahno sohte wiawi, de ke pwandkihda oh solahr nsenohki. Met sou wia ehu karasepen kokohp kan en imwin sampah me kin sapwung?

Ia duwen “imwin sampah” me sansalda nan Paipel? (Madiu 24:3) Ekei kin masak me sampah pahn lulda. Ekei kin men ese dahme pahn wiawi ni imwin sampah. Me tohto sohla nsenohki duwen imwio pwehki ar awiawih ahnsou reirei. Ahpw arail mwekidki met sou kohsang arail kin rong mehkot likamw a kaidehn me mehlel?

Ele ke pwuriamweikihla omw sukuhlki dahme Paipel uhdahn mahsanih duwen imwin sampah wet. Paipel sohte ihte kihda kahrepe kan me kitail en kasik imwin sampah ahpw e pil kawehwehda me ekei kakete pehm me imwio nohn pwand en kohdo oh re kakete pwangada awih. Menlau tehk pasapeng kan sang Paipel ong peidek kan me aramas kin kalapw idek duwen imwin sampah.

Sampah wet pahn lulda?

PAIPEL SAPENGKI: [Koht] ketin koasoanehdi teng sampah pohn poahsoane, oh e sohte mwahn pahn mwekid kohkohlahte.”​—MELKAHKA 104:5.

Sampah sohte pahn ohla, e sohte pahn ohkihla kisiniei de mehkot tohrohr. Ahpw Paipel padahngki me sampah iei wasahn kousoan ong aramas kohkohlahte. Melkahka 115:16 mahsanih: “A sampah e ketikihong aramas akan.”​—Aiseia 45:18.

Mwurin Koht ketin kapikada sampah, e “inenen kupwurperenkihda,” oh kupwure sohte wekila. (Senesis 1:31) E sohte ketin kupwurki kasohrehla, ahpw e ketin inoukihda en “kauwehla irail kan me kin kauwehla sampah,” oh e pahn ketin pere sampah pwe en dehr ohla douluhl.​—Kaudiahl 11:18.

Mwein ke pahn medewe dahme 2 Piter 3:7 mahsanih. Iren Paipelo mahsanih: “Nanleng oh sampah en ahnsou wet . . . wie nekinek ong ni ahnsou re pahn ohkihla kisiniei.” Met sou kasalehda me sampah pahn lulda? Ni mehlel, ekei pak Paipel kin doadoahngki lepin lokaia pwukat “nanleng,” “sampah,” oh “kisiniei” nin duwen lokaiahn karasaras. Karasepe, Melkahka 97:1 mahsanih: “KAUN-O me nanmwarki! Sampah, ke en nsenamwahu! Perenda, kumwail deke kan en nan madau!” Lepin lokaia “sampah” nan ire wet kin wehwehki pwihn en aramas.

Ire kan mwowe oh mwurin 2 Piter 3:7 kasalehda me nanleng, sampah oh kisiniei pil wia lokaiahn karasaras kei. Iretikitik 5 oh 6 kasalehda duwen ni ahnsowo oh pil ni ahnsou en Nohlik Lapalapo ni mwehin Noha ara mwomwen pahrekpene. Nan Nohliko, aramas ako sohrala, ahpw sampah mihmihte. Nohliko kasohrehla koasoandi en tohnsampah, de “sampah” ehu me inenen lemei. (Senesis 6:11) E pil kasohrehla soangen “nanleng” ehu, me wehwehki aramas akan me kakaun sampah ni ahnsowo. Ni mwohmwohte, 2 Piter 3:7 kohpada duwen koasoandi en aramas suwed oh pil eh koperment mwersuwed ara pahn mwomwen ohkihla kisiniei.

Dahme pahn wiawi ni imwin sampah?

PAIPEL SAPENGKI: “Sampah wet oh mehkoaros nin sampah me aramas kin inengieng kin sosohrala; ahpw me kin kapwaiada kupwur en Koht pahn momour kohkohlahte.”​—1 SOHN 2:17.

“Sampah” me pahn sohrala kaidehn uhdahn sampah me kitail mi loale, ahpw e wehwehki aramas koaros nan sampah me arail mour sohte pahrekiong kupwuren Koht. Duwehte sounpwal men me kin kihsang war en kanser nan paliwar pwe aramaso en mourla, Koht pahn ketikihsang me suwed pwe aramas mwahu kan en kak perenki mehlel mour nin sampah. (Melkahka 37:9) Ni ahl wet, “imwin sampah” wia mehkot mwahu.

Soangen madamadau pwung wet duwen “imwin sampah” kin sansalda nan kawehwehn Paipel kan me doadoahngki lepin lokaia “kaimwiseklahn koasoandi en mehkan,” de “imwin dih wet.” (Madiu 24:3; New International Version) Pwehki tohnsampah oh sampah wet pitsang imwio, e sou konehng me dih kapw ehu de koasoandi kapw en mehkan pahn kohdo mwuri? Paipel sapengki ei, pwehki e koasoia duwen “mour me pahn kohdo” de me pil wehwehki kaimwiseklahn mehkan.​—Mark 10:30.

Sises ketin kahdaneki ahnsou kohkohdo “kawiliakapwalahn soahng koaros.” Ni ahnsowo, e pahn ketin kapwurehdo irair en aramas ong ni irair me Koht ketin kupwurki sangete nin tapio. (Madiu 19:28, NIV) Kitail eri pahn nsenamwahuki

  • Epwel mwahu oh pweida mwahu ong koaros nan sampah paradais ehu.​—Aiseia 35:1; Maika 4:4.

  • Doadoahk me katapan oh kaperen.​—Aiseia 65:21-23.

  • Kamwahulahn soumwahu koaros.​—Aiseia 33:24.

  • Aramas ar pahn pwulopwulla.​—Sohp 33:25.

  • Kaiasadahn me melahr akan.​—Sohn 5:28, 29.

Ma kitail wia “kupwur en Koht,” de dahme e ketin kupwurki sang kitail, kitail sohte pahn masak imwin sampah wet. Ahpw kitail kak kasikasik eh pahn kohdo.

Imwin sampah wet inenen kerendohr?

PAIPEL SAPENGKI: “Ni amwail pahn kilang mepwukat ar pahn wiawi, kumwail pahn esehki me Wehin Koht kerendohr.”​—LUK 21:31.

Sounpadahk en sukuhl laud, Richard Kyle, ntingihedi nan nah pwuhko me “wekidekla oh pingiping me kin mwadang pwarada kin kahrehiong aramas akan ren men kohpada duwen imwin sampah.” Ih met me kin wiawi ma wekidekla pwukat kin apwal en kawehwehda.​—The Last Days Are Here Again.

Ahpw soukohp kan nan Paipel sohte pilada ren ntingihedi duwen imwio pwehn kawehwe dahme kahrehda soahng suwed kan wiewiawi nan arail ahnsou. Koht me ketin kamwakid irail en kawehwehda irair kan me pahn kasalehda imwin sampah ehu me inenen keren. Medemedewe ekei kokohp pwukat oh pein kilang ma re sou pweidahr nan atail ahnsou.

Nin duwen me Sises mahsanih, atail kilang “mepwukat koaros” kin padahkihong kitail me imwin sampah wet kerendohr. (Madiu 24:33) Sounkadehdehn Siohwa kan kamehlele me mehn kadehde kan uhdahn mehlel, oh re kin ehukihong meteikan dahme re pwoson sang ni arail kin kalokalohk nan sahpw 236.

Pwehki dahme aramas nda duwen imwin sampah kin sapwung, met wehwehki me e sohte pahn wiawi?

PAIPEL SAPENGKI: “Ni ahnsou me aramas akan pahn nda, ‘Mehkoaros meleilei oh mwahu,’ iei ahnsowo me apwal laud pahn mwadangete lelohng irail—e pahn mwadangete lelohng irail rasehng medek en neitik ong lih emen, oh aramas sohte pahn pitsang.”​—1 DESELONIKA 5:3.

Paipel kin karasahiong kasohrlahn sampah wet medek en neitik. Medeko kin mwadang wiawi oh sohte mehkot liho kak wiahiong. Ahnsowo me kohkohlahng ni imwio kin duwehte liseian pwehki liho kin ese soahng kan me kasalehda eh pahn kereniong neitik. Eh toahkteo kak kasawihda rahn me e pahn neitik. Mehnda ma e pahn pwandasang rahno, liho pahn kamehlelehte me e pahn neitik. Pil duwehte, mendahki imwio sohte pweida ni ahnsou me aramas akan kin kasik, met sohte wehwehki me e pahn wekidala ire mehlelo me rahn pwukat iei “imwin rahn akan.”​—2 Timoty 3:1.

Ele ke kak idek, ‘Ma kilel en me kitail miher ni imwio uhdahn sansal, dahme kahrehda aramas tohto sohte kak pohnese met?’ Paipel kasalehda me ni imwio eh kerendohr, me tohto sohte katapanki mehn kadehde kan. Re sohte pahn pohnese wekidekla laud kan nan imwin rahn akan, ahpw re pahn kouruhrki irail kan me kamehlel oh re pahn nda: “Samatail ko melahr, a mehkoaros duweduwehte sang nin tepin sampah eh wiawihda!” (2 Piter 3:3, 4) Met wehwehki, kilel en imwin rahn akan sansalehr, ahpw me tohto pahn pohnsehsehla.​—Madiu 24:38, 39.

Ire pwukat kasalehda ekeite iren Paipel kan me kadehdehda me imwio kerendohr. * Ke men kalaudehla omw ese duwen met? Ma ei, dahme ke sou tuhwong Sounkadehdehn Siohwa kan pwehn onop Paipel rehrail ni soh isepe? Ke kak onop Paipel imwomwo, ehu wasa me mwahu ong uhk de nan delepwohn. Ihte me ke anahne kihda iei omw ahnsou oh kapai kan me ke pahn ale sohte mehkot pahrekiong.

^ Pwehn kalaudehla omw wehwehki met, menlau kilang irelaud 9, “Kitail Kin Momour ni ‘Imwin Rahn akan’?,” en pwuhken Dahme Paipel Uhdahn Padahngki? me Sounkadehdehn Siohwa kan wiahda.