Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO ESINGAPHANDLE | URHULUMENDE ONGANAYO IKOHLAKALO

UmBuso KaZimu—Urhulumende Onganayo Ikohlakalo

UmBuso KaZimu—Urhulumende Onganayo Ikohlakalo

Nakahlathulula ukuthi kubayini acabanga bona angekhe iphele ikohlakalo kurhulumende, umtloli ophakemeko weencwadi weNicaragua wathi, “iqiniso likukuthi iimphathimandla nazo zizizakhamuzi begodu soke simalunga womphakathi.”

Uyavuma na ukuthi nengabe umphakathi wabantu ukhohlakele, kuyatjho bona nanyana ngimuphi urhulumende oyingcenye yawo nawo uzokukhohlakala? Nengabe kunjalo, kutjho bona urhulumende onganayo ikohlakalo akukafuzi akhiwe malunga womphakathi okhohlakeleko. IBhayibheli ihlathulula ngorhulumende lowo—umBuso kaZimu, urhulumende uJesu afundisa abalandeli bakhe bona bawuthandazele.—Matewu 6:9, 10.

UmBuso kaZimu ngurhulumende wamambala obusa usezulwini. Uzokujamiselela boke aborhulumende babantu. (IRhubo 2:8, 9; IsAmbulo 16:14; 19:19-21) Phakathi kweembusiso ezizokulethwa mBuso ebantwini, kuzokuba kuqedwa kwaborhulumende abokhohlakeleko. Funda ngeengcenye ezisithandathu zomBuso lo ezisiqinisekisako.

1. AMANDLA

UMRARO: Aborhulumende babantu basekela izakhamuzi zawo ngokweemali, kanengi bakwenza ngokubhadelwa komthelo nangokwenza imisebenzi ethileko. Ezinye iimphathimandla zingena esilingweni sokweba imali, kube ngapha ezinye zamukela ukufunjathiswa okuvela ebantwini abafuna ukuncitjhiselwa umthelo nofana ezinye iimali okufuze bazibhadele kurhulumende. Umoya omumbi lo ungenza urhulumende akhuphule umthelo ukwenzela bona avale igebhe evulekileko, bese lokhu kubangela ukuthi kube nekohlakalo enengi. Ebujamweni obunjalo, abantu abathembekileko kuba ngibo abatlhaga khulu.

IPENGU: UmBuso kaZimu ufumana amandla avela kumninimandla woke uZimu, uJehova. * (IsAmbulo 11:15) Awutlhogi bona ubhadelwe umthelo ukuthi usebenze kuhle. Kunalokho ‘amandla kaZimu amakhulu’ nomoyakhe wokupha okunganamarhamaru kusiqinisekisa bona umBuso lo uzokuzalisa zoke iintlhogo zeenkhonzi zawo.—Isaya 40:26; IRhubo 145:16.

2. UMBUSI

UMRARO: USusan Rose-Ackerman odzujulwe esihlokweni esigadungileko uthi, umzamo wokuphelisa ikohlakalo “kufuze uthome kilabo abaseenkhundleni eziphezulu.” Aborhulumende balahlekelwa sithunzi nebalinga ukuqeda ikohlakalo phakathi kwamapholisa nofana eensebenzini ezivamileko zakarhulumende khesibe ngapha amukela ikohlakalo eyenziwa ziinkhulu eziphezulu. Ngitjho nanyana umbusi amumuntu olunge kwamambala, naye uzuze isono. Njengombana iBhayibheli ithi, “akunamuntu olungileko ephasini owenza okuhle.”—UMtjhumayeli 7:20.

UJesu wala ukufunjathiswa okukhulu kunakho koke

IPENGU: Ngokungafani nabantu abanesono, uJesu Krestu, uZimu amkhethileko bona abe Mbusi womBuso, angekhe alingeka ekwenzeni okumbi. UJesu wakutjengisa lokhu ngokwala ukufunjathiswa okukhulu kunakho koke—“yoke imibuso yephasi nobuphaziphazi bayo.” UJesu wathenjiswa lokhu nakangenza isenzo sokukhulekela kwamala kumbusi wephaseli, onguDeveli. (Matewu 4:8-10; Jwanisi 14:30) Ngitjho nanyana uJesu wahlunguphazwa bekwabasekufeni, bekazimisele ukuhlala athembekile ngokwala isidakamizwa ebesizokudambisa ubuhlungu kodwana ebesingamenza angakghoni ukulawula imicabangwakhe ngokupheleleko. (Matewu 27:34) Njengombana sele uZimu amvusele ekuphileni kwezulwini, uJesu ukubonakalise ngokupheleleko bona uyakufanelekela ukuba mbusi womBuso.—Filipi 2:8-11.

3. UKUNZINZA

UMRARO: Iinarha ezinengi ziba namakhetho qobe, okungiwo anikela abantu ithuba lokususa iinkhulu zakarhulumende ezikhohlakeleko eenkhundleni. Nanyana kunjalo, iqiniso likukuthi amajima la kunye namakhetho avame ukuba nekohlakalo ngitjho neenarheni ekuthiwa zithuthukile. Ngeminikelo eyenzelwa amajima nangezinye izenzo, abanjingileko bangabathonya khulu abaseenkhundleni nalabo abasazokungena eekhundleni.

UJustice John Paul Stevens Wekhotho Ephakemeko ye-U.S. watlola ukuthi umthelela onjalo “awusongeli nje kwaphela ukwenza izinto ngokomthetho kaRhulumende kodwana nethemba labantu bawo.” Akumangazi-ke ukuthi kubayini abantu abanengi ephasini loke bacabanga bona iinqhema zepolotiki ziinhlangano ezikhohlakeleko kunazo zoke.

IPENGU: Nesele kubusa umBuso kaZimu ngekhe kube namajima nofana ukukhwabanisa okwenzeka ngekhetho ngombana umBuso lo uzokubusa ngokungapheliko. (Danyela 7:13, 14) Njengombana uMbusi wawo ukhethwe nguZimu, umBuso lo awukayami emakhethweni wabantu begodu angekhe ususwe ngibo. Ngebanga lokunzinza kwawo, izinto ozenzako zizokuhlala zilisizo ebantwini ngombana zizokuhlala isikhathi eside.

4. IMITHETHO

UmBuso kaZimu ngurhulumende wamambala obusa usezulwini

UMRARO: Kokuthoma, ungacabanga ukuthi ukubeka imithetho emitjha kungenza izinto zibe ngcoco. Nanyana kunjalo, izazi zifumane ukuthi ukuba nemithetho eminengi ngokuvamileko kwandisa amathuba wekohlakalo. Ngaphezu kwalokho, isibethamthetho esenzelwe ngokukhethekileko ukunciphisa ikohlakalo ngokuvamileko sibiza khulu ukusisebenzisa kukulapho sifeza okuncani.

IPENGU: Imithetho yomBuso kaZimu iphakeme khulu kuneyaborhulumende babantu. Ngokwesibonelo, kunokobana abeke irhelo lemithetho emide, uJesu wanikela umthetho obizwa ngokuthi mThetho weGolide. Wathi: ‘Kikho koke, yenzani kabanye lokho eningathanda bonyana bakwenze kini.’ (Matewu 7:12) Okuqakatheke khulu, imithetho yomBuso idzimelele eminqophweni nezenzweni. UJesu wathi, “thanda umakhelwanakho njengombana uzithanda wena.” (Matewu 22:39) Kuliqiniso, uZimu ongakghona ukufunda ihliziyo, mbala angakwazi ukusebenzisa imiyalo le.—1 Samyela 16:7.

5. IMINQOPHO

UMRARO: Unobangela wekohlakalo kukuba marhamaru nokuzicabangela. Iinkhulu zakarhulumende nezakhamuzi kanengi zitjengisa iimfanelo ezimbezo. Isakhiwo seentolo seSeoul okukhulunywe ngaso esahlukweni esigadungileko sagirika ngebanga lokuthi iinkhulu zakarhulumende zamukela isifumbathiso kibosogontraga ebebazi ukuthi ukufumbathisa kuzobiza kancani kunokusebenzisa izinto ezifanelekako ekwakheni isakhiweso.

Ngalokho-ke bona kupheliswe ikohlakalo, abantu kufuze bafundiswe indlela yokulwisana neminqopho edephileko yokuba nomrhobholo. Nanyana kunjalo, aborhulumende babantu abanaso isifiso nekghono lokusebenzisa umhlobo wefundiso le.

IPENGU: UmBuso kaZimu ulwisana nekohlakalo nomsukwayo ngokufundisa abantu ngendlela abangahlula ngayo iinsusa ezimbi nonobangelazo. * Ifundo le iyabasiza bona ‘benziwe batjha emikhubeni yemikhumbulwabo.’ (Efesu 4:23) Bafunda ukujamiselela ukuba marhamaru ngokwaneliseka nangokuba nekareko kwabanye.—Filipi 2:4; 1 Thimothi 6:6.

6. IINKHONZI

UMRARO: Ngitjho nendaweni ehle khulu enefundo engcono yokuziphatha, abanye abantu bakhetha ukungathembeki nokukhohlakala. Izazi ziyavuma ukuthi kungebangelo aborhulumende babantu bangeze bayiphelisa ikohlakalo. Aborhulumende banethemba lokobana bangayinciphisa ikohlakalo nemiphumelwayo.

IPENGU: I-United Nations Convention Against Corruption ithi bona kulwisane nekohlakalo, aborhulumende kufuze bathuthukise “ubuqotho, ukuthembeka nokuzimisela.” Nanyana lokhu kumgomo ofaneleko, umBuso kaZimu wenza okungaphezu kokuthuthukisa iimfanelwezi—uzilindele eenkhonzini zawo. IBhayibheli lithi “abantu abamarhamaru” ‘nabaleya amala,’ angekhe balidle ilifa lomBuso.—1 Korinte 6:9-11; IsAmbulo 21:8.

Abantu bangafunda ukulalela imithethokambiso yokuziphatha ephakemeko, njengombana kwenza amaKrestu wangaphambilini. Ngokwesibonelo, lokha umfundi obizwa bona nguSimoni alinga ukuthenga umoya ocwengileko ebapostolini, bala ukufunjathiswa bamtjela ukuthi: “Phenduka ebukhohlakalini bakho.” Kwathi uSimoni nekabona ubungozi besifiso sakhe esimbi, wabawa abapostoli bona bamthandazele khona azokulwisana nesifiso sakheso.—IzEnzo 8:18-24.

INDLELA ONGABA NGAYO SIKHONZI SOMBUSO

Naphezu kokubangewesitjhaba esithileko, unethuba lokuba ngomunye weenkhonzi zomBuso KaZimu. (IzEnzo 10:34, 35) Ihlelo lefundo enikelwa mBuso—efumaneka ephasini mazombe nje—izokutjengisa indlela ongaba ngayo sikhonzi somBuso. AboFakazi bakaJehova bazokuthabela ukukutjengisa ukuthi basiraga njani isifundo seBhayibheli sekhaya sasimahla, singathatha imizuzu elitjhumi ubuncani bakhona ngeveke. Hlangana nezinye izinto, ungafunda okunengi ‘ngeendaba ezimnandi zomBuso kaZimu,’ nangendlela ozokuphelisa ngayo ikohlakalo karhulumende. (Lukasi 4:43) Sikubawa bona uthintane naboFakazi endaweni yangekhenu namkha uvakatjhele iZinzolwazi yethu, eku-jw.org.

Ungakuthabela na ukufumana isifundo seBhayibheli sasimahla sekhaya?

^ isig. 8 UJehova libizo lakaZimu njengombana limbulwe eBhayibhilini.

^ isig. 22 Ngokwesibonelo, qala isihloko esithi “Ungakwazi Yini Ukwethembeka Ezweni Elinenkohlakalo?” ku-siThala saka-Oktoba 1, 2012.