Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

ISIFUNDO 2

Fundisa Umntanakho Ukuthobeka

Fundisa Umntanakho Ukuthobeka

UMUNTU OTHOBEKILEYO NGONJANI?

Umuntu othobekileyo uyahlonipha, kazigqaji, kalindeli ukuphathwa njengeqanda, ulendaba labanye njalo uzimisele ukufunda kubo.

Abantu bajayele ukuthi umuntu othobekileyo uyisithutha kodwa akunjalo. Umuntu othobekileyo uyananzelela ukuthi uyaphambanisa futhi uyakwazi ukuthi kasoze ahlale ephumelela kukho konke.

KUNGANI UKUTHOBEKA KUQAKATHEKILE?

  • Ukuthobeka kuqinisa ubungane. Ibhuku elithi The Narcissism Epidemic lithi: “Kulula ukuthi abantu abathobekileyo bajayelane futhi bazwisisane labanye.”

  • Ukuthobeka kuzamnceda nxa esekhulile. Ukufundisa umntanakho ukuthobeka kuzamnceda khathesi lalapho esekhulile. Ngokwesibonelo kuzabalula ukuthi athole umsebenzi. Omunye udokotela okuthiwa nguLeonard Sax wathi: ‘Osakhulayo ozigqajayo uzitshela ukuthi wazi konke kodwa kananzeleli ukuthi kulokunye angakwenelisiyo futhi lokhu kwenza kubenzima ukuthi aqhatshwe. Kodwa osakhulayo othobekileyo uyalalela akutshelwa ngumuntu ofuna ukumqhatsha futhi lokho kwenza awuthole umsebenzi.’ *

UNGAMFUNDISA NJANI UKUTHOBEKA?

Fundisa umntanakho ukuthi angaziphakamisi.

ISIMISO ESISEBHAYIBHILINI: “Loba ngubani ocabanga ukuthi uqakathekile yena engasilutho uyaziyenga.”​—KwabaseGalathiya 6:3.

  • Nanzelela omtshela khona. Ungacabanga ukuthi uyamkhuthaza nxa usithi “Izifiso zakho zonke zizagcwaliseka” kumbe usithi “Ulamandla okwenza loba kuyini,” kodwa iqiniso yikuthi akunjalo empilweni. Kubalula ukuthi umntanakho aphumelele nxa engahlela afuna ukukwenza empilweni futhi akusebenzele nzima.

  • Mtshele ukuthi umncomelani. Qamba khona kanye okwenziwe ngumntanakho ngoba ukuphongumncoma engakwazi ukuthi umncomelani akusoze kumenze athobeke.

  • Mncedise ukuthi asebenzise kuhle ezokuxhumana. Abanye basebenzisa ezokuxhumana ukuze bazigqaje ngokuhle abakwenzileyo langeziphiwo abalazo futhi lokhu bakwenzela ukubukwa.

  • Mfundise ukuthi aphangise ukuxolisa. Nxa umntanakho ephambanisile mncedise abone ukuthi uphambanise ngaphi futhi axolise.

Mfundise ukubonga.

ISIMISO ESISEBHAYIBHILINI: “Tshengisani ukuthi lingabantu ababongayo.”​—KwabaseKholose 3:15.

  • Mfundise ukuqakathekisa indalo. Abantwana kumele baqakathekise imvelo futhi bazwisise ukuthi iyasinceda ukuthi siphile. Ukuze siphile sidinga umoya, amanzi okunatha kanye lokudla. Bafundise izinto lezi ukuze ubancedise babone ubuhle lezimanga zendalo.

  • Mfundise ukuqakathekisa abanye. Ncedisa umntanakho abone ukuthi abanye bangabe bemedlula kokunye ngoba phela iminwe kayilingani. Ngakho kulokuthi abelomhawu ngeziphiwo zabo kumele afunde kubo.

  • Mfundise ukuthi abonge. Fundisa umntanakho ukuthi abonge ngenhliziyo yonke. Ukuqakathekisa okuhle esikwenzelwa ngabanye kuzasenza sihlale sithobekile.

Fundisa umntanakho ngobuhle bokuncedisa abanye.

ISIMISO ESISEBHAYIBHILINI: “Ngokuthobeka bonani abanye bengcono kulani, lingaqakathekisi lokho okufunwa yini kuphela kodwa liqakathekise lalokho okufunwa ngabanye.”​—KwabaseFiliphi 2:3, 4.

  • Mfundise ukwenza imisebenzi yangekhaya. Nxa unganiki umntanakho imisebenzi yokwenza ngekhaya kufanana lokuthi uthi yena ungcono kakhulu. Kumele aqale aqede imisebenzi oyabe umnike yona engakayidlala. Mkhumbuze ukuthi ukwenza imisebenzi yangekhaya kuyabanceda abanye njalo kuzakwenza bamhloniphe.

  • Mtshele ukuthi kuqakathekile ukwenzela abanye okuhle. Ukwenzela abanye okuhle kuzanceda umntanakho abe ngumuntu ohloniphekayo nxa esekhulile. Mtshele ukuthi abe lelihlo elibukhali ukuze abone abantu abafuna uncedo futhi abancedise nxa esenelisa. Mncome futhi umsekele nxa encedisa abanye.

^ indima 8 Amazwi la athethwe ebhukwini elithi The Collapse of Parenting.