Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Imibuzo Ebuzwa Ngabafundi

Imibuzo Ebuzwa Ngabafundi

Ngubani ‘owesifazana’ okukhulunywa ngaye ku-Isaya 60:1 njalo ‘uvuka’ njani ‘akhanyise’?

U-Isaya 60:1 uthi: “Vuka wena wesifazana; khanyisa ngoba ukukhanya kwakho sekufikile. Inkazimulo kaJehova isikhanya kuwe.” Amanye amavesi asesahlukweni leso atshengisa ukuthi ‘owesifazana’ kwakuyiZiyoni kumbe iJerusalema, okwakuyisigodlo sakoJuda ngalesosikhathi. (Isaya. 60:14; 62:​1, 2) Idolobho lelo limela isizwe sonke. Amazwi ka-Isaya enza kube lemibuzo le emibili. Owokuqala, iJerusalema ‘yavuka’ nini njalo yaqalisa njani ukukhanya? Owesibili, amazwi ka-Isaya ayagcwaliseka yini lamuhla?

IJerusalema ‘yavuka’ nini njalo yaqalisa njani ukukhanya? IJerusalema lethempeli layo yayingamanxiwa okweminyaka engu-70 ngesikhathi amaJuda ethunjiwe eBhabhiloni. Kodwa abaseBhabhiloni bathi sebenqotshwe ngamaMede lamaPhesiya, abako-Israyeli ababehlala eBhabhiloni basekhululekile ukubuyela elizweni labo ukuze bayevuselela ukukhonza kweqiniso. (Ezra. 1:​1-4) Kusukela ngo-537 B.C.E., ama-Israyeli ayethembekile ayevela kuzizwana ezingu-12 abuyela. (Isaya. 60:4) Aqalisa ukunikela imihlatshelo kuJehova, ananza imikhosi njalo akha kutsha ithempeli. (Ezra. 3:​1-4, 7-11; 6:​16-22) Inkazimulo kaJehova yaphinda yaqalisa ukukhanya eJerusalema, okutsho ukuthi yayisikhanya ebantwini bakhe. Bona baqalisa ukukhanyisela izizwe ezazisemnyameni zingamazi uNkulunkulu.

Lanxa kunjalo, iziphrofetho zika-Isaya kazigcwalisekanga zonke eJerusalema yasendulo. Ama-Israyeli amanengi kawazange aqhubeke emlalela uNkulunkulu. (Neh. 13:27; Mal. 1:​6-8; 2:​13, 14; Mat. 15:​7-9) Ngemva kwesikhathi amlahla uJesu Khristu owayenguMesiya. (Mat. 27:​1, 2) Ngo-70 C.E., iJerusalema kanye lethempeli kwaphinda kwabhujiswa.

UJehova wayetshilo ukuthi lokho yikho okwakuzakwenzakala. (Dan. 9:​24-27) Kuyacaca ukuthi wayengahlosanga ukuthi konke okumayelana leziphrofetho eziku-Isaya isahluko 60 kugcwaliseke eJerusalema yasemhlabeni.

Amazwi ka-Isaya ayagcwaliseka yini lamuhla? Ye, agcwaliseka komunye owesifazana omela “iJerusalema ephezulu.” Umphostoli uPhawuli wathi ebhala ngayo wathi: “Ingumama wethu.” (Gal. 4:26) IJerusalema ephezulu yingxenye yenhlanganiso kaNkulunkulu esezulwini ebunjwa zingilosi ezithembekileyo. Abantwabayo bagoqela uJesu lamaKhristu angu-144 000 agcotshwe ngomoya ongcwele futhi alethemba lokuyaphila ezulwini njengoPhawuli. AmaKhristu agcotshiweyo abumba “isizwe esingcwele” okutsho ‘u-Israyeli kaNkulunkulu.’—1 Phet. 2:9; Gal. 6:16.

IJerusalema ephezulu ‘yavuka’ njani futhi ‘yakhanyisa’ njani? Lokhu yakwenza isebenzisa abantwabayo abagcotshiweyo abasemhlabeni. Kasixoxeni ngokwenzakala kubo sibone ukuthi kuhambelana njani lesiphrofetho esiku-Isaya isahluko 60.

AmaKhristu agcotshiweyo kwakumele ‘avuke’ ngenxa yokuthi ayesengene emnyameni ngesikhathi ukhula okwakuthiwe luzakuba khona, okutsho abahlamuki, lumemetheka ngemva kokufa kwabaphostoli. (Mat. 13:​37-43) Ngalesosikhathi ayeyizigqili zeBhabhiloni Enkulu, okutsho umbuso womhlaba wonke wenkolo yamanga. Abagcotshiweyo baba yizigqili kwaze kwaba “yisiphetho somumo wezinto,” isikhathi esaqalisa ngo-1914. (Mat. 13:​39, 40) Bakhululwa ngo-1919 njalo bahle baqalisa ukukhanyisela abantu ngokusebenza nzima bebatshumayeza. a Ngokuhamba kweminyaka abantu abavela ezizweni zonke babuya ekukhanyeni lokhu, kugoqela labaseleyo ababumba u-Israyeli kaNkulunkulu okutsho ‘amakhosi’ okukhulunywa ngawo ku-Isaya 60:3.—Isam. 5:​9, 10.

Esikhathini esizayo amaKhristu agcotshiweyo azamemethekisa ukukhanya okuvela kuNkulunkulu ngendlela enkulu kakhulu. Azakwenza njani lokho? Nxa angafa, azakuya ezulwini abe yingxenye ‘yeJerusalema Elitsha’ kumbe umakoti kaKhristu obunjwa ngamakhosi labaphristi abangu-144 000.—Isam. 14:1; 21:​1, 2, 24; 22:​3-5.

IJerusalema Elitsha lizakwenza umsebenzi omkhulu ekugcwalisekeni kwamazwi aku-Isaya 60:1. (Khangela u-Isaya 60:​1, 3, 5, 11, 19, 20 loSambulo 21:​2, 9-11, 22-26.) Njengoba nje iJerusalema yasemhlabeni yayiyisigodlo sikahulumende ka-Israyeli wasendulo, iJerusalema Elitsha kanye loKhristu lizabumba uhulumende womhlaba omutsha. IJerusalema Elitsha ‘lizakwehla [njani] livela ezulwini kuNkulunkulu’? Lizakwehla ngokwenza izinto ezizanceda abantu abasemhlabeni. Abantu abesaba uNkulunkulu abavela ezizweni zonke ‘bazahamba ekukhanyeni kwalo.’ Bayabe bengasawoni futhi bengasafi. (Isam. 21:​3, 4, 24) Yikho ‘kuzabuyiselwa zonke izinto’ njengoba u-Isaya labanye abaphrofethi babetshilo. (Imiseb. 3:21) Isikhathi leso sokubuyiselwa kwezinto saqalisa uKhristu esiba yiNkosi njalo sizaphela ekupheleni kweminyaka eyinkulungwane yokubusa kukaKhristu.

a Ukuvuselelwa kokukhonza kweqiniso okwenzakala ngo-1919 kuphinde kukhulunywe ngakho kuHezekheli 37:​1-14 loSambulo 11:​7-12. UHezekheli wathi ukukhonza kweqiniso kwamaKhristu agcotshiweyo kwakuzabuyiselwa ngemva kwesikhathi eside eyizigqili. Isiphrofetho esikuSambulo sikhuluma ngokuvuselelwa kweqembu elincane labafowethu abagcotshiweyo abakhokhelayo. Abafowethu laba babeke bahlala isikhathi esifitshane bengenelisi ukukhonza uJehova bekhululekile ngoba babebotshiwe. Ngo-1919 baba ‘yinceku ethembekileyo lehlakaniphileyo.’—Mat. 24:45; khangela ibhuku elithi UJehova Uvuselela Ukukhonza Kweqiniso! ikhasi 118.