TIMOTE ej etetal im diwõjl̦o̦k jãn bukwõn eo an. Ej kalimjek itum̦aan im ej l̦õmn̦akel̦o̦k men ko repãd im̦aan. Ro ej etal ippãerl̦o̦k rej pãd im̦aan im tõl ial̦ eo aer ilo aer deblo̦ke mel̦aaj ko me Timote ejineeti. Jidik kõn jidik rej jino ettol̦o̦ke jikin kweilo̦k in Listra, eo im ej pãd ilo juon tol̦ edik me epãd ikõtaan tol̦ ko rekkillepl̦o̦k. Timote ej mejãn ettõñdikdik ilo an l̦õmn̦ak kõn an kar jinen im jibwin lukkuun m̦õn̦õn̦õ im kajjioñ n̦ooje aerro jañ ke rej lale an etal. Ej aikuj ke reilikl̦o̦k bar juon alen im kutbaeik er?

Ilo aer etal ilo ial̦ eo aer l̦o̦k, rijjilõk Paul ej pãdil̦o̦k reilo̦k ñan Timote im ettõñdikdik ñane. Ejel̦ã bwe Timote ej immijakjak wõt im enaaj aikuj katak ñan jol̦o̦k an immijakjak. Bõtab, el̦ap an m̦õn̦õn̦õ ke ej loe an likao in m̦õn̦õn̦õ. Ebwe an kar Timote dik ilo tõre in, bõlen ejjañin kar 20 an iiõ ak bõlen ej kab 20 jim̦a. Ear l̦ap an yokwe im kautieje Paul. Kiiõ Timote ej itoitak ippãn em̦m̦aan in el̦ap an peran im tiljek ilo aerro jibadekl̦o̦k jikin ko me bukwi jim̦a m̦ail̦ ettol̦o̦kin jãn ijo jikin. Renaaj etal jãn jikin ñan jikin ilo aer etetal im uwe ilo tim̦a, im renaaj iioon elõñ men ko rekauwõtata. Bõlen Timote ejjab lukkuun jel̦ã el̦aññe enaaj bar jepl̦aak ñan bukwõn eo an.

Ta eo ear jipañ likao in bwe en jibadek wãween mour rot in? Ta jeraam̦m̦an ko Timote ear bũki jãn an kar kaarmejjete e make? Im ewi wãween an tõmak eo an Timote maroñ jipañ kõj?

Jen bar jepl̦aak ruo ak jilu iiõ ko m̦oktal̦o̦k ñan Listra, jikin eo me Timote ear mour ie. Ear juon bukwõn jidikdik me elõñ mel̦aaj ko ie im epãd ikõtaan tol̦ ko rekkillep im elõñ dãn ie. Armej ro ilo bukwõn in remaroñ kar jel̦ã kajin Grik, bõtab rar kõjerbal kajin eo aer, kajin Laikeonia. Juon raan, ear wal̦o̦k juon menin kõnnaan ilo bukwõn in. Rijjilõk Paul im Barnebas rej kab itok jãn Aikoniõm, juon bukwõn ekilepl̦o̦k me epaake ijin. Innem ke rej kwal̦o̦k naan ilo̦bwilej, Paul ear loe juon em̦m̦aan ejaje etetal me ear kaalikkar an l̦ap tõmak eo an. Kõn men in, Paul ear kõm̦m̦ane juon menin kabwilõñlõñ ilo an kõm̦m̦an bwe em̦m̦aan in en bar jel̦ã etetal!​—Jerbal 14:5-10, UBS.

Elõñ armej ro ilo Listra rar tõmak ilo ino̦ñ ko aer kõn anij ko aer me rar erom armej im itok ñan ijin jikier ilo iien ko etto. Kõn men in, rar l̦õmn̦ak bwe Paul ej anij eo aer etan Hermes im bwe Barnebas ej anij eo aer etan Zeus! Joñan, ear lukkuun pen an em̦m̦aan rein me ettã bũrueer kabõjrak armej ro jãn aer katok ñan erro.​—Jerbal 14:11-18, UBS.

Bõtab, ear wõr jet ilo Listra me rar jab l̦õmn̦ak bwe Paul im Barnebas rej anij. Remel̦el̦e bwe em̦m̦aan rein ruo rej bar armej ãinwõt er im rar bõktok ennaan ko rem̦m̦an ñan er. Ñan waanjoñak, Eunis, juon kõrã in RiJu me ear m̦areik juon em̦m̦aan in Grik me ejjab juon rũttõmak ear lukkuun itoklimo in roñjake Paul im Barnebas im m̦õn̦õn̦õ kõn men ko ear roñ. Ejjab e wõt ak bar lel̦l̦ap eo jinen etan Lois. Kiiõ, ej kab tõpartok ennaan eo me RiJu ro rar tiljek rar lukkuun kõn̦aan roñ kake. Ta ennaan eo? Ej bwe Messaia eo em̦õj an kar itok im em̦õj an kajejjet elõñ kanaan ko kar jei ilo Jeje ko!

Baj pijaikl̦o̦k m̦õk iien lotok in an Paul ñan jikin in. Ejjel̦o̦k pere bwe ear l̦ap an jipañ Timote. Timote ear  katak ñan kaorõk Jeje ko ilo bok ko ilo kajin Hibru ‘jãn ke ear dik.’ (2 Timote 3:15) Ear ãinwõt jinen im jibwin kõnke ear bar kile bwe Paul im Barnebas rar kwal̦o̦k ennaan eo em̦ool kõn Messaia eo. Im l̦õmn̦ak m̦õk kõn em̦m̦aan eo ejaje etetal me Paul ear kõmouri. Bõlen jãn ke Timote ear dik in an loe an em̦m̦aan in pãd iturin ial̦ ko ilo Listra. Ak kiiõ, Timote ej kab loe an em̦m̦aan in etetal! Jemel̦el̦e unin an kar Eunis, Lois, im Timote oktak im erom Kũrjin. Ñan rainin, ro ewõr jibwier im ro ewõr nejier remaroñ katak elõñ men ko jãn Lois im Eunis. Em̦m̦an ke joñak eo am̦ ñan ajri ro?

Ro rar erom Kũrjin ilo Listra remaroñ kar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke rar katak kõn kõjatdikdik eo ñan rũkal̦oor ro an Kũraij. Bõtab, rar bar katak bwe ewõr men ko renaaj iiooni el̦aññe renaaj erom rũkal̦ooran Kũraij. Ro rar uwaan kabuñ eo an RiJu ro jãn Aikoniõm im Antiok rar itok ñan Listra im jino kareel armej ro ijin bwe ren jum̦aik Paul im Barnebas. Ejjabto tokãlik, kumi in armej ro relãj rar kade Paul kõn dekã. Joñan an kar l̦ap aer kade, Paul ear l̦otl̦o̦k im armej ro rar ipere ñan nabõjin bukwõn eo kõnke rar l̦õmn̦ak bwe emej.​—Jerbal 14:19.

Bõtab, rũkal̦oor ro ilo Listra rar etal ñan ijo Paul ear pãd ie im kaapool̦e. Ejjel̦o̦k pere bwe rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke Paul ear jino em̦m̦akũtkũt im jutak, innem peran in bar del̦o̦ñl̦o̦k ilo Listra! Raan eo tok juon, erro Barnebas ear etal ñan Derbe bwe ren wõnm̦aanl̦o̦k im kwal̦o̦k naan. Ãlikin aer kõm̦m̦an rũkal̦oor kããl ilo ijin, rar bar peran in jepl̦aak ñan Listra meñe ear lukkuun kauwõtata. Etke? Kõnke ren “kakajoorl̦o̦k rũttõmak ro im kaperanl̦o̦k er bwe ren pen wõt ilo tõmak.” Pijaikl̦o̦k m̦õk an Timote lukkuun roñjake im bwilõñ ke Paul im Barnebas rej katakin Kũrjin ro bwe ewõr tokjãn aer iiooni men ko reppen kõnke ewõr juon aer kõjatdikdik em̦m̦an kõn ilju im jekl̦aj. Rar ba: “Jej aikuj deblo̦k elõñ men ko reppen ilo ad del̦o̦ñ Aelõñ in Anij.”​—Jerbal 14:20-22, UBS.

Timote ear loe an Paul mour ekkar ñan naan kein an kõnke ear jab mijak in iiooni men ko reppen bwe en maroñ kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ñan ro jet. Kõn men in, Timote ear jel̦ã bwe ñe enaaj l̦oore joñak eo an Paul, armej ro ilo Listra renaaj jum̦aiki. Jemãn emaroñ naaj bar jum̦aiki. Bõtab, Timote ear peek bwe eban kõtl̦o̦k bwe rein ren kabõjrake jãn an pepe in karejar ñan Anij. Rainin, elõñ ro reddik me rej ãinwõt Timote. Rein rej kwal̦o̦k aer mãlõtlõt ilo aer m̦õttãik ro ekajoor tõmak ko aer me renaaj kakajoor er im rõjañ er ñan men ko rem̦m̦an. Bareinwõt,  rejjab kõtl̦o̦k bwe an ro jet jum̦ae en kabõjrak er jãn aer karejar ñan Anij eo em̦ool!

Ãinwõt an kar wal̦o̦k m̦oktal̦o̦k, Paul emaroñ kar bar jepl̦aaktok ñan bukwõn in 2 ak 3 iiõ tokãlik. Baj pijaikl̦o̦k m̦õk joñan an baam̦le eo an Timote m̦õn̦õn̦õ ke Paul ear tõpartok bukwõn in. Ilo tũreep in, Sailas ear itok ippãntok. Ear bar juon iien ekam̦õn̦õn̦õ ñan Paul. Ear loe bwe el̦ap tõprak ko rar wal̦o̦k itok wõt jãn an kar kwal̦o̦k kõn m̦ool eo ilo ijin. Lois im kõrã eo nejin etan Eunis rej kiiõ jet Kũrjin ro me el̦ap aer yokwe Anij im tiljek ñane. Paul ear bar m̦õn̦õn̦õ bwe rej jet ro im ‘em̦ool aer tõmak.’ (2 Timote 1:5, UBS) Ak ta kõn Timote?

Paul ear lo bwe likao eo Timote elukkuun rũttol̦o̦k. Rũttõmak ro rar “nõbare” Timote im ba men ko rem̦m̦an kõn e. Ejjab rũttõmak ro wõt ilo Listra rar nõbare ak bar rũttõmak ro ilo Aikoniõm, eo im ej pãd enañin 20 m̦ail̦ ituiõñ turear. (Jerbal 16:2) Etke ear em̦m̦an etan Timote ippãn ro jet?

“Jeje ko rekkwõjarjar” me Timote ear katak kaki ‘jãn ke ear ajri’ jãn jinen im jibwin rar kitibuj naanin kakapilõk ko ñan ro em̦m̦an dettaer. (2 Timote 3:15) Juon waanjoñak ej eoon eo me ej ba: “Kwõn bareinwõt keememej Eo Rũkõm̦anm̦an eok ilo raan ko ñe em̦m̦an dettam̦.” (Ekklisiastis 12:1) Naan kein rar lukkuun l̦ap mel̦el̦eier ñan Timote ãlikin an erom Kũrjin. Ear kile bwe wãween eo em̦m̦antata ñan an keememej Rũkõm̦anm̦an eo ekitibuj an kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Nejin Anij, Jijej Kũraij. Jidik kõn jidik Timote ear kadikl̦o̦k an immijakjak im ear jino peran in kwal̦o̦k ñan ro jet ennaan eo em̦m̦an kõn Jijej Kũraij.

Em̦m̦aan ro rar lale eklejia ko rar kile an Timote wõnm̦aanl̦o̦k. Ejjel̦o̦k pere bwe rar m̦õn̦õn̦õ ke rar loe bwe joñak eo an likao in ear jipañ im kakajoor ro jet. Bõtab, men eo ear l̦apl̦o̦k an aorõk ej bwe Jeova ear bar jel̦ã kõn Timote. Anij ear kõm̦akũt jet bwe ren kwal̦o̦k jet kanaan ko kõn Timote. Bõlen jet iaan kanaan kein ej kõn kain jerbal rot ko enaaj kõm̦m̦ani ilo elõñ iaan eklejia ko. Ilo iien lotok in an Paul, ear loe bwe Timote emaroñ naaj l̦ap an jipañ ñe etal ippãn ilo tũreep in mijinede ko an. Em̦m̦aan ro ilo Listra rar errã ippãn Paul. Kõn men in, rar likũt peier ioon Timote. Men in ej juon kakõl̦l̦e ñan kaalikkar bwe rej jitõñe bwe en kõm̦m̦ane juon jerbal eaorõk ñan Jeova Anij.​—1 Timote 1:18; 4:14, UBS.

Jemaroñ pijaikl̦o̦k an Timote bwilõñ im m̦õn̦õn̦õ ke rej lel̦o̦k eddo in el̦ap ñane. Ear pojak in etal. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ak kar ta l̦õmn̦ak eo an jemãn Timote ke kar jitõñe bwe en juon eo ej itoitak im jipañ Kũrjin ro? Emaroñ kar oktak l̦õmn̦ak ko an kõn ilju im jekl̦aj eo an Timote. Ak ta kõn jinen im jibwin Timote? Rar ke m̦õn̦õn̦õ kõn Timote bõtab ilo ejja iien eo wõt kajjioñ n̦ooje aer inepata ñe enaaj wal̦o̦k jorrããn ñane? Enaaj kar lukkuun alikkar ñe rar l̦õmn̦ak rot in.

Jejel̦ã bwe Timote ear etal. Ilo jibboñõn eo me jinoin katak in ej kõmel̦el̦e kake, Timote ear jino itoitak ippãn rijjilõk Paul. Ilo an Timote etetal ilo ial̦ eo ke rej etal jãn Listra, jidik kõn jidik ear ettol̦o̦k jãn bukwõn eo an im ear jaje ta ko renaaj wal̦o̦k im̦aan. Ãlikin aerjel etetal ium̦win aolepen raan eo, rar tõparl̦o̦k Aikoniõm. Timote ear jino lale wãween an Paul im Sailas lel̦o̦k naanin tõl ko jãn kumi eo ej lale aolep eklejia ko me ej pãd ilo Jerusalem. Ear bar lale wãween aer kakajoorl̦o̦k tõmak ko an rũttõmak ro ilo Aikoniõm. (Jerbal 16:4, 5) Kiiõ, Timote ej kab jinoe jerbal eo an.

Ãlikin an kar mijinede rein lol̦o̦k eklejia ko ilo Galetia, rar etal wõt ñan jikin ko jet. Rar etetal ilo ial̦ ko ilo Rom ium̦win elõñ bukwi m̦ail̦ ko im deblo̦ke jikin ko reutiej im rejepaan wõt juon ilo Prijia. Innem, rar etal wõt ñan jikin ko ituiõñ im tokãlik jikin ko rilik. Ikijjeen tõl eo an kajoor eo an Anij, rar etal ñan Troas im uwe ilo juon tim̦a ñan Masedonia. (Jerbal 16:6-12) Ilo kar tõre in, Paul ear kile joñan an l̦ap an Timote jipañ. Paul ear maroñ likũt wõt Timote ilo Beria ippãn Sailas. (Jerbal 17:14) Joñan, ear bar jilkinl̦o̦ke ñan Tessalonika. Im ke Timote ear pãd ijin, ear lukkuun l̦oori men ko ear katak jãn Paul im Sailas, im ear jipañ kakajoorl̦o̦k Kũrjin ro rar tiljek ilo ijin.​—1 Tessalonika 3:1-3, UBS.

 Tokãlik Paul ear jeje kõn Timote im ba: “Ejjel̦o̦k armej ippa ãin bũruon wõt, eo enaaj kanooj l̦õmn̦ak kõn men ko ami ilo m̦ool.” (Pilippai 2:20) Etke ear em̦m̦an etan Timote ippãn ro jet? Kõnke ear kate ilo jerbal ko an im ear m̦õn̦õn̦õ in kõttãik e make ñan kõm̦m̦ani jerbal ko kar kajjitõk bwe en kõm̦m̦ani. Ear bareinwõt tiljek wõt ilo iien ko reppen. Ej juon joñak ekanooj em̦m̦an ñan jo̦dikdik ro raan kein! Jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe kwe make kwõmaroñ kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an etam̦. El̦aññe kwõj juon jo̦dikdik, ej juon iien em̦m̦an ñan am̦ kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an etam̦ ilo am̦ likũt Jeova Anij m̦oktata ilo mour n̦e am̦ im ilo am̦ kwal̦o̦k jouj im kautiej ñan ro jet.

Timote ear jol̦o̦k el̦ap iien im jerbal ippãn rijjilõk Paul ium̦win enañin 14 iiõ. Elõñ men ko rekauwõtata kab men ko rekam̦õn̦õn̦õ erro Paul kar iiooni. (2 Korint 11:24-27, UBS) Juon iien, Timote ear kalbuuj kõn wõt tõmak eo an. (Hibru 13:23, UBS) Timote ear bareinwõt lukkuun yokwe im kea kõn rũttõmak ro m̦õttan ãinwõt kar Paul. Paul ear jeje ñan Timote im ba: “Ij keememej am̦ dãnnin kõmjaal̦al̦.” (2 Timote 1:4) Ejjel̦o̦k pere bwe Timote ear katak jãn joñak eo an Paul ñan “jañ ippãn ro rej jañ,” im kwal̦o̦k an bũrom̦õj ippãer bwe en maroñ kaenõm̦m̦an er im kakajoor er. (Rom 12:15) Jen bar katak ñan kõm̦m̦ane men in!

Eñin unin ear lukkuun em̦m̦an an Timote kõm̦m̦ane jerbal eo an ke ear erom juon eo ej lale eklejia. Paul ear lel̦o̦k eddo eo bwe en lol̦o̦k eklejia ko ñan kakajoor im rõjañ er. Ejjab men in wõt, ak ñan bar jitõñ em̦m̦aan ro me em̦m̦an joñak ko aer im ewõr aer maroñ ñan jerbal ilo eklejia ko ãinwõt em̦m̦aan ro rej lale eklejia ak rijjipañ.​—1 Timote 5:22, UBS.

Paul ear lukkuun epaake Timote im ear watõke ãinwõt nejin. Kõn men in, ear lel̦o̦k elõñ naanin rõjañ im kakapilõk ko ñane. Ear jiroñe Timote bwe en wõnm̦aanl̦o̦k wõt, im bwe en lukkuun kaorõk jerbal eo an kõnke kajoor eo an Anij ear jitõñe bwe en kõm̦m̦ane. (1 Timote 4:15, 16) Ear rõjañe Timote bwe en jab kõtl̦o̦k bwe an jo̦dikdik im an oktak jãn ro jet en kabbeere jãn an kajim̦we ro jet ilo iien ko ej menin aikuj. (1 Timote 1:3, UBS; 4:6, 7, 11, 12, UBS) Paul ear bareinwõt lel̦o̦k naanin rõjañ ko ñane kõn wãween an kõm̦adm̦õde nañinmej eo an me ejelõt lo̦jien.​—1 Timote 5:23.

Ke Paul ear kile bwe epaak aer m̦ane ñan mej, ear je lõta eo an ãliktata ñan Timote. Ilo lõta in, ear kitibuji naan kein me rej ba: “Kate eok bwe kwõn m̦õkajtok ñan ippa.” (2 Timote 4:9, UBS) Paul ear lukkuun yokwe Timote. Eñin unin, ear ba bwe Timote ej ‘eo nejin jitõnbõro im etiljek ilo Irooj.’ (1 Korint 4:17) Jemel̦el̦e unin an kar kõn̦aan bwe Timote en pãd iturin m̦okta jãn an mej! Kõj kajjojo jej aikuj kajitũkin kõj make, ‘Ñe ro jet rej iioon apañ, rej ke m̦õn̦õn̦õ in kepaak eõ bwe in kaenõm̦m̦an er?’

Timote ear ke tõpar Paul m̦okta jãn an mej? Jejjab jel̦ã. Bõtab, jejel̦ã bwe aolep iien Timote ear lukkuun kate ñan jipañ im kaenõm̦m̦an Paul im ebar lõñ ro jet. Mel̦el̦ein etan Timote ej, “Juon eo Ej Nõbar Anij.” Ear lukkuun jejjet mel̦el̦ein ãt in ñane. Wãween an kar kwal̦o̦k tõmak ej juon joñak ekanooj em̦m̦an ñan kõj aolep, ro rerũtto im ro reddik, bwe jen l̦oore.