JUON iien ke Alexandra ear jijet ilowaan juon baj im kõttar an bwilijmããn̦ ro kal̦eiki er bwe ren del̦o̦ñe juon aelõñ ilo South Amedka, ear roñ an juon iaan bwilijmããn̦ ro ba: “Baj n̦e emaroñ etal ak likao in Jaina e ej pãdwõt!” Alexandra ear to jãn baj eo ñan lale ta eo ej wal̦o̦k, im ear lo juon likao in Jaina me ej kajjioñ kõmel̦el̦eiki bwilijmããn̦ eo kõn apañ eo an ak ejjab lukkuun jel̦ã kajin Spanish. Alexandra ear pãd ilo juon iaan eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo kajin Jaina. Kõn men in, ear m̦õn̦õn̦õ in jipañ likao in ukote l̦o̦k men ko ej ba ñan bwilijmããn̦ eo.

Likao in ear ba bwe ej juon jitijen in aelõñ eo, ak em̦õj ko̦o̦ti peba in kam̦ool ko an im jããn ko an. Ilo jinoin, bwilijmããn̦ eo ear jab tõmak men ko likao in ear ba, im ear bar l̦õmn̦ak bwe Alexandra ej m̦õttan ro me rej bõk armej im kõm̦akokoik er ñan kõm̦m̦an jããn. Ak ãlikin jidik iien, bwilijmããn̦ eo ej kab tõmak likao in, bõtab ear ba ñane bwe ej bakkiiñi kõnke ejjel̦o̦k an peba in kam̦ool. Kõnke ear ejjel̦o̦k an likao in jããn, Alexandra ear ba ñane bwe em̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k $20 ñane. Likao in ear lukkuun kam̦m̦oolole im ba bwe ñe enaaj karo̦o̦ll̦o̦k jããn eo an enaaj l̦apl̦o̦k jãn $20. Bõtab, Alexandra ear ba ñane bwe unin an kar kõm̦m̦ane men in ejjab kõnke ej kappok an jeraam̦m̦an ak ej kõnke em̦õn̦õn̦õ in jipañ im ejel̦ã bwe ej juon men ejim̦we. Innem, ear lel̦o̦k an likao in bokin riit ko me rej pedped ioon Baibõl̦ im ear rõjañe ñan katak Baibõl̦ ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova.

El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ ñe jej roñ kõn an ro jet kwal̦o̦k jouj ñan ruwamãejet ro im ro rejaje kajjier. Im ejjel̦o̦k pere bwe elõñ rej kõm̦m̦ane men in meñe ewõr aer kabuñ ak jaab. Ak ta kõn kwe? Kwõnaaj ke kar kõjekdo̦o̦n kõn̦aan ko am̦ make ñan jipañ ro jet? Kajjitõk in el̦ap an aorõk kõnke Jijej ear ba: “El̦apl̦o̦k m̦õn̦õn̦õ ilo lel̦o̦k jãn bõk.” (Jerbal 20:35, UBS) Bareinwõt, em̦õj an jet rũmmãlõtlõt ro etale im loe bwe ej juon men em̦m̦an ñan kõj ñe jej jipañ ro jet. Jen lale jet wãween ko me rej kwal̦o̦k tokjãn ko jej loi jãn ad jipañ im kwal̦o̦k jouj ñan ro jet.

Elõñ bwebwenato ko rej kwal̦o̦k bwe el̦ap ad m̦õn̦õn̦õ ñe jej lel̦o̦k im jipañ ro jet. Rijjilõk Paul ear je im ba bwe “Anij ej yokwe eo em̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k.” Ilo eoon in, Paul ear kõnnaan kõn Kũrjin ro me rar m̦õn̦õn̦õ in jipañ rũttõmak ro jet m̦õttaer me rar pãd ilo aikuj. (2 Korint 8:4, UBS; 9:7) Paul ear jab ba bwe rein rar lel̦o̦k kõnke rem̦õn̦õn̦õ. Bõtab, ear ba bwe rar m̦õn̦õn̦õ kõnke rar maroñ lel̦o̦k menin jipañ ko ñan ro jet.

Ekkar ñan juon ekkatak an rũmmãlõtlõt ro, rar etale im loe bwe ñe jej kwal̦o̦k jouj im jipañ ro jet, men in ej karuji nõõb ko ilo kõmãlij eo ad me rej kõm̦m̦an ad m̦õn̦õn̦õ, jel̦ã ejaake jem̦jerã ko ippãn ro jet, lõke armej ro, im em̦m̦an ad mour. Bar juon etale ej kwal̦o̦k bwe “el̦apl̦o̦k an juon m̦õn̦õn̦õ ñe ej lel̦o̦k jããn im jipañ ro jet jãn ñe ear kõjerbale ñan e make.”

Em̦õj ke am̦ l̦õmn̦ak bwe kõn an dik jããn ippam̦, ejjel̦o̦k men en̦ kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañ ro jet? Ilo m̦ool, jekdo̦o̦n ñe ewõr ad jããn ak ejjel̦o̦k ad jããn, aolep remaroñ lo m̦õn̦õn̦õ ilo aer lel̦o̦k im  jipañ ro jet. Ejjab aikuj l̦ap joñan jããn eo jej lel̦o̦k ñan jipañ. Men eo eaorõk ej bwe jen lel̦o̦k jãn bũruod. Juon iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova ear je juon an lõta ippãn jããn in jabawõt eo an ñan kumi eo ej kõm̦m̦ane bok in. Ear ba: “Ium̦win elõñ iiõ ko, jidik wõt jããn eo ikõn jabawõt kake ilo Im̦õn Kweilo̦k eo kõn an dik aõ maroñ.” Bõtab kõrã in ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba: “Meñe jidik wõt aõ kar jabawõt ak el̦ap an Jeova Anij kar ukottok ñan eõ. . . . Ij kam̦m̦oolol kom̦ bwe imaroñ lewaj menin lewaj in aõ im men in el̦ap an kaenõm̦m̦an eõ.”

Ijello̦kun wõt ad lel̦o̦k jããn ñan jipañ ro jet, ebar wõr wãween ko jet jemaroñ jipañ er kaki.

Baibõl̦ ej ba: “Kwõj jipañ eok make el̦aññe kwõj jouj im meanwõd. Ak el̦aññe kwõj lãj, innem kwõj ko̦kkure eok make.” (Jabõn Kõnnaan 11:17, UBS) Ro me rejouj rej m̦õn̦õn̦õ in kõjerbal iien ko aer, kajoor im maroñ ko aer, im men ko jet ñan jipañ ro jet. Men in ej kõm̦m̦an bwe ren lo elõñ tokjãn ko rem̦m̦an ilo mour ko aer im ej bar kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an ãjmour ko aer.

Elõñ ekkatak ko an rũmmãlõtlõt ro rej kwal̦o̦k bwe elõñ tokjãn ko rem̦m̦an rej wal̦o̦k ñan ro rekõn̦aan jipañ ro jet. Ilo aer kõm̦m̦ane men in, ej jipañ er bwe en dikl̦o̦k aer inepata im bũrom̦õj. El̦aptata, men in ej em̦m̦an ñan ãjmour ko aer. Ñan waanjoñak, ej jipañ ro me rej bõk nañinmej ko rel̦l̦ap ãinwõt nañinmej in AIDS im nañinmej ko jet me ejelõt dilep eo aer (multiple sclerosis). Ekkatak kein rej bar kwal̦o̦k bwe ro me rar bõjrak jãn aer kadek rej bar lo tokjãn jãn aer lel̦o̦k im m̦õn̦õn̦õ in jipañ ro jet. Men in ejipañ er bwe en dikl̦o̦k aer inepata im bũrom̦õj im kõm̦m̦an bwe ren jab bar jino idaak dãnnin arkool̦.

Etke m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ejipañ ilo wãween in? Eokwe, juon bok ekar ba bwe “kwal̦o̦k tũriam̦o im jouj ej kõm̦m̦an bwe en ejjel̦o̦k iien ñan an juon l̦õmn̦ak kõn men ko rejjab em̦m̦an.” M̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k emaroñ bar kadikl̦o̦k an juon bũrom̦õj im inepata im high blood. Men in ebar jipañ ro me rej bũrom̦õj kõn an mej ro pãleer kõnke rel̦ak bõk kun̦aaer ñan jipañ ro jet edikl̦o̦k aer bũrom̦õj.

Ejjel̦o̦k pere ñan jidik bwe am̦ m̦õn̦õn̦õ in jipañ ro jet ebar jipañ eok make.

Jijej ear rõjañ rũkal̦oor ro an im ba: “Kom̦win lel̦o̦k, im naaj lewaj ñan kom̦; joñak em̦m̦an, joone, kõm̦akũti, im jiebl̦o̦k naaj lewaj n̦a ilo ubõmi. Bwe kõn joñak eo kom̦ij joñak kake, naaj bar joñak ñan kom̦.” (Luk 6:38) Ñe kwõj kwal̦o̦k jouj im m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ñan armej ro, ekkã aer lukkuun kam̦m̦oolol im bar kwal̦o̦k jouj. Kõn men in, m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ej kõm̦m̦an bwe jen jel̦ã karejar ippãn ro jet im ej ejaake jem̦jerã ko rem̦m̦an.

Rũmmãlõtlõt ro rej ekkatak kõn jem̦jerã ko ikõtaan armej ro, rej ba bwe “ro me rej kwal̦o̦k aer jel̦ã l̦õmn̦ak kõn ro jet rej kõm̦akũt ro jet ñan bar kõm̦m̦ane men in.” Ilo m̦ool, “ñe armej ro rej baj riit bajjek kõn kõm̦m̦an ko rejouj an ro jet, men in ej kõm̦akũt er ñan bar kwal̦o̦k jouj.” Ekkar ñan juon etale an rũmmãlõtlõt ro, ej ba bwe “kõm̦m̦an ko an kajjojo armej ilo juon jikin emaroñ kõm̦akũt elõñ bukwi armej ro ñan anõke e, im jet iaan rein ejaje kajjier im ejjañin kar iioon er.” Ak jemaroñ ba, an juon kwal̦o̦k jouj emaroñ ãinwõt juon men me armej ro ilo juon jukjukun  pãd rej kajjioñeoñ e doon kake. Kwõjjab ke naaj kar kõn̦aan jokwe ilo juon jikin rot in me aolep rej kwal̦o̦k jouj? Ejjel̦o̦k pere kwõnaaj kar. Innem, ewõr tokjãn ko rem̦m̦an rej wal̦o̦k ñe elõñ armej rej kwal̦o̦k jouj im m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k.

Ñan waanjoñak, ilo juon jikin ilo Amedka etan Florida, ekar wõr juon kumi in Ri Kõnnaan ro an Jeova rar etal im jipañ ro rar jorrããn jãn juon taibuun ear wal̦o̦k. Ke rar kõttar an itok men ko kõbwebwein m̦weo ejorrããn me rej itõn kõm̦m̦ane, rar lo an jorrããn wõrwõr eo an armej eo ej jokwe iturin m̦weo, im rar ba ñane bwe rem̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane wõrwõr eo an. Tokãlik, armej in ear je juon lõta ñan ra eo el̦ap an Ri Kõnnaan ro an Jeova im ba: “Toon wõt aõ mour inaaj kam̦m̦oolol. Armej rein me rar jipañ eõ rej jet iaan armej ro rem̦m̦antata me iar iioon er ilo mour e aõ.” An kam̦m̦oolol ear kõm̦akũti ñan jilkinl̦o̦k jããn in jabawõt ñan rejetake jerbal eo me el̦ak n̦aetan ej ba, jerbal eo ekanooj in em̦m̦an an Ri Kõnnaan ro an Jeova.

Ekkar ñan ekkatak ko an jaintiij ro rej ba bwe “ewõr juon men eaorõk me ej kõm̦akũt armej ro ñan jipañ ro jet.” Ekkar ñan aer kar ekkatak rej ba bwe ajri ro “rejel̦ã l̦õmn̦ak kõn ro jet m̦oktal̦o̦k jãn aer jino katak kõnnaan.” Etke? Baibõl̦ ej letok uwaak eo ilo an ba bwe Anij ear kõm̦anm̦an armej “ilo wãween wõt E,” mel̦el̦ein bwe ewõr ad maroñ ñan kwal̦o̦k wãween ko ippãn Anij ãinwõt jouj im jel̦ã l̦õmn̦ak kõn ro jet.​—Jenesis 1:27.

Jouj ej juon iaan wãween ko rem̦m̦an me Jeova Anij ej kwal̦o̦ke. Ãinwõt Rũkõm̦anm̦an eo, ear letok mour im aolep men ko jej aikuji ñan ad m̦õn̦õn̦õ ilo mour ko ad. (Jerbal 14:17; 17:26-28) Jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjien Jemãd ilañ im karõk ko an rem̦m̦an ñan kõj ilo ad katak Baibõl̦. Bok in ej bar kwal̦o̦k kõn menin letok ko Anij ear litok ñan kõj bwe jen maroñ lo m̦õn̦õn̦õ ilju im jekl̦aj. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (1 Jon 4:9, 10) Kõnke jouj ej itok jãn Jeova Anij im ear kõm̦anm̦an kõj ilo wãween wõt e, ñe jej kwal̦o̦k jouj jej anõke e. Bareinwõt men in ej jipañ kõj im ej kabuñbũruon Anij.​—Hibru 13:16.

Kwõj keememej ke Alexandra me kar kwal̦o̦k kake ilo jinoin katak in? Ta eo ear wal̦o̦k tokãlik kõn an kar kwal̦o̦k jouj im m̦õn̦õn̦õ in jipañ ro jet? Meñe juon iaan ro ilo baj eo ear uwe ie ekar ba bwe ejjel̦o̦k tokjãn an kar jol̦o̦k jããn ko an, ak em̦m̦aan eo ear jipañe ear pukot ro m̦õttan ilo bukwõn eo ekkã an baj eo bõjrak ie, im ear m̦õkaj im karo̦o̦ll̦o̦k $20 eo an Alexandra. Bareinwõt, em̦m̦aan eo ear roñjake naanin rõjañ ko an Alexandra im ear jino katak Baibõl̦. Alexandra ear lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke ear bar iioone 3 allõñ tokãlik ilo juon kweilo̦k el̦ap an Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo Peru ilo kajin Jaina. Em̦m̦aan in ear kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol Alexandra kõn an kar jouj im jipañe, innem ear kũr e im ro m̦õttan bwe ren ilen m̦õñã ilo rejtõrõn (restaurant) eo an.

M̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k im jipañ ro jet ej bõktok el̦ap lañlõñ. El̦apl̦o̦k am̦ naaj lo lañlõñ ilo men in el̦aññe kwõj jipañ armej ro ñan kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã kõn Jeova Anij, eo ej wũnjãn menin letok ko otemjej rem̦m̦an! (Jemes 1:17) Kwõj lo ke m̦õn̦õn̦õ ilo am̦ kõm̦m̦ane men in?