Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

LUKONKO 2

Bua tshinyi ntu nditatshisha bua tshimuenekelu tshianyi?

Bua tshinyi ntu nditatshisha bua tshimuenekelu tshianyi?

BUA TSHINYI BIDI NE MUSHINGA?

Paudi uditangila mu lumuenu, kudi bimue bintu bidi ne mushinga kupita biudi umona.

NTSHINYI TSHIUDI MUA KUENZA?

Fuanyikija bualu ebu: Padi Julia uditangila mu lumuenu, udi udimona munene. Udi udiambila ne: “Mbimpe nyana” nansha mudi baledi ne balunda bende bamuamba ne: “mmukese.”

Matuku mashale aa, Julia mmuangate dipangadika dia kujimija “kilo ibidi patupu.” Udi wenza muende muonso bua kubenga kudia bua matuku makese . . .

Bu wewe udiumvua bu Julia, uvua mua kuenza tshinyi?

ANJI ELA MEJI!

Udi mua kumona tshimuenekelu tshiebe anu bu muudi umona tshimfuanyi tshiebe mu lumuenu lubi

Ki mbibi bua kuditatshisha bua tshimuenekelu tshiebe to. Bualu Bible udi wanyisha tshimuenekelu tshia bamue bantu bakaji ne bantu balume bu mudi Sala, Lakela, Abigayila, Jozefe ne Davidi. Bible udi wamba bua Abishaga ne: uvua nsongakaji “mulengele be.”—1 Bakelenge 1:4.

Kadi, bansonga ba bungi mbalue bapika ba tshimuenekelu tshiabu. Bualu ebu budi mua kubafikisha ku ntatu mikole. Tshilejilu:

  • Makebulula menza adi aleja ne: bansongakaji 58 pa 100 bavua badiamba mudibu banene bikole, pabi anu bansongakaji 17 pa 100 ke bavua banene.

  • Makebulula makuabu adi aleja ne: bantu bakaji 45 pa 100 bavua bakese menemene bavua bela meji ne: bavua banene bikole!

  • Bamue bansonga bavua bajinga kunyana mbafike ku dinyanga ndilu wabu bua buôwa bua kudiunda (Anorexie) bibafikisha ku didifuisha ne nzala.

Wewe ne bimanyinu bia disama edi anyi lutatu mu ndilu webe, keba diambuluisha.  Udi mua kuambila muledi webe anyi muntu mukulumpe uudi weyemena lutatu luebe. Bible udi wamba ne: ‘Mulunda mulelela udi uleja dinanga mu bikondo bionso, ne yeye mmuanetu udi muledibue bua bikondo bia dikenga.’—Nsumuinu 17:17NWT.

DISHINTULUKA DIMPE DIUDI MUA KUENZA

Bushuwa, tshidi muntu munda muende ke tshidi mua kukoka ntema ya bakuabu anyi kubenga kuyikoka. Tuangate tshilejilu tshia Abashaloma muana wa mukalenge Davidi. Bible udi wamba ne:

‘Kakuvua muntu uvuabu batumbisha bua tshimuenekelu tshiende tshimpe to. Kavua ne kalema nansha kamue to.’—2 Samuele 14:25NWT.

Kadi, nsongalume eu uvua ne lutambishi lua bungi, lukuka ne uvua mutungidianganyi. Ke bualu kayi Bible kena wakula bua Abashaloma bu muntu muimpe to, udi umuleja bu muntu uvua kayi ne lulamatu ne uvua ne lukinu lubi menemene.

Ke bualu kayi Bible udi utupesha mubelu eu:

“Nuvuale bumuntu bupiabupia.”—Kolosayi 3:10.

‘Didilengeja dienu kadikadi dia pambelu, kadi dikale dia muntu musokome wa mu muoyo.’—1 Petelo 3:3, 4.

Nansha mudi kudilengeja kakuyi kubi, bumuntu buebe budi ne mushinga wa bungi menemene kupita tshimuenekelu tshiebe. Mu kupita kua matuku, ngikadilu yebe mimpe neyikoke ntema ya bakuabu bikole kupita kuikala mupate anyi kuikala ne tshimfuanyi tshimpe. Phylicia udi wamba ne: “Bulengele bua mpala budi mua kukoka ntema ya bantu lukasa, kadi tshiudi munda muebe ne ngikadilu yebe mimpe ke bikala bantu mua kuvuluka bikole.”

MUUDI UMONA TSHIMUENEKELU TSHIEBE

Utuku udiumvua bibi bua tshimuenekelu tshiebe anyi?

Ukadiku muele meji a kukeba manga anyi biakudia kampanda bua kuakaja tshitupa tshia mubidi webe tshidi katshiyi tshimpe anyi?

Wewe ne mushindu, ntshinyi tshiudi mua kushintulula bua tshimuenekelu tshiebe? (Ela mu kajengu bualu buonso buudi musue.)

  • BULE

  • BUJITU

  • NSUKI

  • MUDI MUBIDI

  • MPALA

  • DIKOBA

Wewe muandamune ne: eyowa ku nkonko ibidi ya kumpala ne muele mu kajengu malu asatu anyi mapite apu ku lukonko luisatu, manya ne: Bidi mua kuenzeka bua bantu bakuabu bakumone bimpe, kadi wewe udimona bibi. Mbipepele bua kuela kalela ne kuditatshisha bikole bua tshimuenekelu tshiebe.—1 Samuele 16:7.