Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mibelu yambuluisha bena mu dîku

Mua kutantamena ntatu ya mu tshidimu tshia kumpala tshia dibaka

Mua kutantamena ntatu ya mu tshidimu tshia kumpala tshia dibaka

Mulume udi wamba ne: “Bidi binkemesha bua kumona ne: meme ne mukajanyi tudi bashilangane bikole. Tshilejilu, ntu musue kubika patshiatshia, kadi yeye utu musue kulala mêba mamane kupita. Bidi bimpitshila pandi mmona mudi tshiluinji tshiende tshishintuluka ku musangu ne ku musangu. Bualu bukuabu mbua ne: katu upanga tshia kuamba pandi ndamba, nangananga pandi nkupula bianza ne tshilamba tshia kukupula natshi malongu.”

Mukaji udi wamba ne: “Bayanyi katu utamba kuakula to. Kadi meme ntu ngakula bikole, bualu bena kuetu batu bakula bikole, nangananga padibu badia. Kabidi padi bayanyi ulamba, udi ukupula malongu ne tshilamba tshidiye ukupula natshi bianza. Bitu bintonda bikole. Bua tshinyi bantu balume batu benza malu adi kaayi umvuika? Ntshinyi tshidi bantu mua benza bua kuikalabu ne disanka mu dibaka?”

BIWIKALE utshidi ubuelelaku mu dibaka, ukadi mupete ntatu ya buena eyi anyi? Udiku mumone ne: bayebe anyi mukajebe mmupete ngikadilu mibi ivuaye kayi nayi panuvua nutantshilangana anyi? Mmunyi munudi mua kukepesha “ntatu ya matuku onsu idi bantu badi mu dibaka nayi”?​—1 Kolinto 7:28, MMV.

Tshia kumpala, kanuedi meji ne: panudi nubuela mu dibaka nudi numanya diakamue mua kujikija ntatu idimu to. Nuvua mua kuikala bapete ngikadilu ya mua kusomba bimpe ne bantu panutshivua bajike ne nuvua pamuapa bayakaje panuvua nutantshilangana. Kadi panudi nubuela mu dibaka nudi nupetamu malu adi mua kuteta ngikadilu ayi ne anulomba bua kusakidila mikuabu. Nenuenze bilema anyi? Eyowa. Nudiku mua kupeta ngikadilu inudi nayi dijinga anyi? Nudi mua kuyipeta.

Mushindu muimpe wa kulengeja mua kuenza bualu kampanda nkulomba mibelu kudi muntu udi mubumanye bimpe ne kuyitumikila. Mumanyi mupiluke wa kumpala mu malu a mabaka n’Yehowa Nzambi. Yeye ke udi mutufuke ne dijinga dia kusela anyi kusedibua. (Genese 2:22-24) Monayi mudi Dîyi diende mua kunuambuluisha bua kutantamena ntatu ne bua kupeta ngikadilu idi ikengela bua dibaka dienu kuenzadi matuku a bungi.

BUALU 1. IKALAYI NUYUKILA

Nntatu kayi itu imueneka?

Keiji * udi musombele mu ditunga dia Japon uvua imue misangu upua muoyo ne: malu avuaye wenza avua abungamija mukajende. Udi wamba ne: “Mvua ngitaba bua kuya muaba kampanda uvuabu batubikila tshiyi nganji kuebeja mukajanyi. Pashishe mvua ndua kumona ne: kabivua bimpe bua mukajanyi aye miaba ayi to.” Allen udi musombele mu ditunga dia Australie udi wamba pende ne: “Mvua ngela meji ne: kabitu bimpe bua mulume kuebejaye mukajende tshia kuenza to.” Uvua mupete lutatu elu bualu ke muvuaye umona bantu ba muaba uvuaye mukolele benza. Ke muvuabi kabidi bua Dianne, mamu mukuabu udi musombele mu ditunga dia Grande-Bretagne. Udi wamba ne: “Mvua ne tshibidilu tshia kulomba mibelu kudi bena mu dîku dietu. Mvua nganji kubakonka bobu tshia kuenza pamutu pa kukonka bayanyi.”

Tshia kuenza ntshinyi?

Vuluka ne: ku mêsu kua Yehowa Nzambi mulume ne mukajende badi “mubidi umue.” (Matayo 19:3-6) Buende yeye, malanda adi pankatshi pa mulume ne mukajende mmapite malanda makuabu onso. Bua malanda aa kuikalawu makole, nudi ne bua kuikala nuyukidilangana bimpe.

Mulume ne mukajende badi mua kulongela malu a bungi ku mushindu uvua Yehowa uyukila ne Abalahama. Tshilejilu, udi mua kubala muyuki udi mu Genese 18:17-33. Mu muyuki eu Nzambi uvua munemeke Abalahama mu mishindu isatu. 1) Wakamumvuija tshivuaye musue kuenza. 2) Wakateleja Abalahama pavuaye wakula. 3) Wakadienzeja bua kushintulula dipangadika diende bua kusankisha Abalahama. Mmunyi munudi mua kulonda tshilejilu tshia Yehowa etshi panudi nuyukidilangana?

TSHIUDI MUA KUENZA: Panudi nuyukila malu adi anutangila bonso babidi, bidi bikengela 1) kumvuija mushindu uudi musue kuenza bualu abu. Umanye ne: malu audi wamba ndungenyi ufila kadi ki mmapangadika a ndekelu to. 2) Ebeja bayebe anyi mukajebe bua afile pende luende lungenyi, ne umanye ne: udi mua kufila lungenyi lushilangane ne luebe. 3) Enza bua ‘bupole buebe bumanyishibue’ pa kuitaba lungenyi ludi bayebe anyi mukajebe ufila dîba dionso didiku mushindu.​—Filipoi 4:5.

BUALU 2. NULONGE MUA KUAKULA NE BUKALANGA

Ndutatu kayi lutu lumueneka?

Bilondeshile mudibu bakukoleshe anyi bilele bia muaba uudi mukolele, udi mua kuikala ne tshibidilu tshia kuambila muntu bualu kuyi utshina, pamuapa wakula kuyi ne bukalanga. Tshilejilu, Liam udi musombele ku Mputu udi wamba ne: “Muaba umvua mukolele bantu kabatu ne bukalanga mu diakula to. Mushindu mubi umvua ngakula uvua misangu ya bungi ubungamija mukajanyi. Ngakadienzeja bua kuikala ne bukalanga.”

Tshia kuenza ntshinyi?

Kuedi meji ne: bayebe anyi mukajebe neajinge bua wikale umuambila malu mushindu uudi muibidile to. (Filipoi 2:3, 4) Mubelu uvua mupostolo Paulo mupeshe misionere mukuabu udi mua kuambuluisha bantu batshidi babuelelaku mu dibaka. Wakafunda ne: ‘Mupika wa Mukalenge kena ne bua kutandangana, kadi ikale biende ne kalolo.’ Mu tshiena Greke, muaku udibu bakudimune ne: “kalolo” udi kabidi mua kumvuija “bukalanga.” (2 Timote 2:24) Kuikala ne bukalanga nkumanya mua kuenza bualu kampanda mu mushindu muimpe bua kubenga kunyingalaja bakuabu.

TSHIUDI MUA KUENZA: Mukajebe anyi bayebe yeye mukufikishe munda, paudi uyukila nende fuanyikija anu bu ne: udi uyukila ne mulunda webe anyi mfumuebe wa mudimu. Wewe uyukila nabu, udiku mua kuakula ne dîyi dibi dia buena diudi wakula ne bayebe anyi mukajebe anyi? Mpiendieu, ela meji ku malu adi mua kukusaka bua kuyukila ne bayebe anyi mukajebe ne kanemu ka bungi ne bukalanga kupita muudi mua kuyukila ne mulunda webe anyi mfumuebe wa mudimu.​—Kolosai 4:6.

BUALU 3. DIENZEJAYI BUA NUIBIDILANGANE NE NSOMBELU MUPIAMUPIA

Ndutatu kayi lutu lumueneka?

Ku ntuadijilu, mulume udi mua kuikala ukokesha mu mushindu udi ubungamija mukajende anyi mukaji pende udi mua kuikala kayi muibidile kuleja lungenyi luende ne bukalanga. Tshilejilu, Antonio udi musombele mu ditunga dia Italie udi wamba ne: “Tatu kavua ne tshibidilu tshia kuebeja mamu bua mapangadika avua atangila dîku dietu to. Nunku meme panyi kumpala mvua nkokesha dîku dianyi anu bu musalayi.” Debbie wa mu ditunga dia Canada udi wamba ne: “Mvua ngambila bayanyi bua ikale wenza malu ne bulongame. Kadi bidi bimueneka ne: mushindu umvua mmutumina dîyi uvua wenda umuvuija muena malu makole.”

Tshidi mulume mua kuenza ntshinyi?

Bamue balume badi babuejakaja tshidi Bible wamba bua dikokela dia mukaji ne tshidiye wamba bua ditumikila dia muana kudi baledi. (Kolosai 3:20; 1 Petelo 3:1) Bible udi wamba ne: mulume udi ne bua ‘kulamata mukajende, ne bubidi buabu nebalue mubidi umue.’ Kadi kena wamba nanku bua muledi ne muana to. (Matayo 19:5) Yehowa mmuambe mudi mukaji muikale mukuatshishi anyi muambuluishi wa bayende. (Genese 2:18) Katu muanji kuamba mudi muana muikale mukuatshishi anyi muambuluishi wa muledi to. Elabi meji, mulume yeye wenzela mukajende malu mutuye wenzela muana, udiku unemeka tshivua Nzambi muambe bua mulume ne mukaji anyi?

Dîyi dia Nzambi didi dikulomba bua kuenzela mukajebe malu mudi Yezu wenzela tshisumbu. Bua wewe kupepejila mukajebe malu bua akumone bu mfumuende, 1) kujingi bua ikale ukukokela diakamue mu malu onso to, ne 2) udi ne bua kumunanga anu muudi mudinange nansha padi bilumbu bijuka.​—Efeso 5:25-29.

Tshidi mukaji mua kuenza ntshinyi?

Itaba ne: bayebe ke mfumu udi Nzambi mukutekele. (1 Kolinto 11:3) Paudi unemeka bayebe, udi unemeka Nzambi. Wewe kuyi unemeka bayebe, udi uleja patoke muudi umumona ne muudi wangata Nzambi ne mikenji yende.​—Kolosai 3:18.

Panudi nuyukila malu atu akebesha bilumbu, udienzeje bua kuakuila anu pa bualu abu pamutu pa kubanga kuamba bayebe. Tshilejilu, mukalenge mukaji Esetê uvua musue bua bayende, mukalenge Ahashawelosha kushintululaye dipangadika kampanda divuaye muangate. Pamutu pa kutuadija kumutalula bilema, wakamukuatshila bualu ne bukalanga buonso. Bayende wakitaba lungenyi luende ne kuenzaye bualu buimpe buvua bukengedibua. (Esetê 7:1-4; 8:3-8) Bayebe neafike ku dikunanga bikole wewe: 1) umushila dîba bua ibidilangane ne mudimu wende mupiamupia wa kulombola dîku ne 2) wewe umunemeka nansha padiye wenza bilema.​—Efeso 5:33.

TSHIUDI MUA KUENZA: Pamutu pa kuikala anu wambila bayebe anyi mukajebe malu adiye mua kuenza bua kushintuluka, anji manya malu audi wewe ne bua kushintulula. Wewe mulume, paudi ubungamija mukajebe mu mushindu uudi ukokesha dîku anyi paudi upangila bua kukokesha, muebeja bua akuambile tshiudi mua kuenza bua kukokesha bimpe ne ufunde malu adiye ukuambila. Wewe mukaji, padi bayebe umona ne: kuena umunemeka, muebeja bua akuleje tshiudi mua kuenza bua kumunemeka ne ufunde malu adiye ukuambila.

Kanutekemenyi bua malu ende bimpe musangu umue

Kulonga mua kuikala ne nsombelu wa disanka mu dibaka nkuenze anu bu kulonga mua kuendesha dikalu. Bua wewe kumanya dikalu bimpe udi ne bua kuanji kudiela bibula. Bia muomumue, nenuenze bilema bianubungamija panudi nuenda nulonga mua kusomba bimpe mu dibaka.

Ikalayi ne tshibidilu tshia kueleshangana bilele. Ikala wangata ne mushinga malu adi atonda bayebe anyi mukajebe, kadi ikala udiseka bua bilema biebe. Keba muudi mua kusankisha bayebe anyi mukajebe mu tshidimu tshia kumpala tshia dibaka dienu. (Dutelonome 24:5) Nuenu bonso nuenze bua Dîyi dia Nzambi dinulombole mu dibaka dienu. Nuenu benze nunku, dibaka dienu nedishindame mu kupita kua bidimu.

^ tshik. 9 Tudi bashintulule amue mêna.

DIEBEJA NE:

  • Ndiku nkuatshila bayanyi anyi mukajanyi malu anyi peshi ndi ngakuatshila bantu bakuabu?

  • Mu dituku dijima dia lelu edi, ntshinyi tshindi muenze tshidi tshileja ne: ndi munange mukajanyi anyi banyanyi ne ndi mmunemeka?