Ndaku munda

Ntshinyi tshidi Bible wamba bua tshia dikumi?

Ntshinyi tshidi Bible wamba bua tshia dikumi?

Diandamuna dia mu Bible

 Bena Isalele wa kale bavua balombibue bua kufila tshia dikumi * tshia mu bintu bivuabu bapeta ku tshidimu bu dipa diabu bua kukuatshisha ntendelelu mulelela. Nzambi wakabambila ne: ‘Kakuyi mpata nudi ne bua kufila tshia dikumi tshia bintu bionso bidi bikuama mu madimi enu ku tshidimu ku tshidimu.’​—Dutelonome 14:22.

 Mukenji wa kufila tshia dikumi uvua mu Mikenji ya Mose, mêyi a mikenji avua Nzambi mupeshe bena Isalele wa kale. Bena Kristo kabena muinshi mua Mikenji ya Mose to, nunku ki mbalombibue bua kufila tshia dikumi nansha. (Kolosayi 2:13, 14) Kadi muena Kristo yonso udi ne bua kufila makuta bilondeshile “mudiye mupangadije mu muoyo wende, kenji ne muoyo mukuatshidile anyi bu muenzeja ku bukole, bualu Nzambi mmunange muntu udi ufila ne disanka.”​—2 Kolinto 9:7.

 Tshia dikumi mu Bible: “Dipungila Dikulukulu”

 Mbatele tshia dikumi misangu ya bungi mu tshitupa tshia Bible tshidibu batamba kubikila ne: Dipungila Dikulukulu. Badi batamba kutela tshia dikumi panyima pa tshikondo tshivua Nzambi mupeshe bena Isalele mêyi a mikenji (Mikenji ya Mose) ku butuangaji bua Mose. Kadi badi batshitela kabidi kumpala kua tshikondo atshi.

Kumpala kua Mikenji ya Mose

 Abalama (anyi Abalahama) ke muntu wa kumpala uvua mufile tshia dikumi udibu batele mu Bible. (Genese 14:18-20; Ebelu 7:4) Wakatshipesha mukalenge ne muakuidi wa Salema musangu umue. Kakuena muaba nansha umue mu Bible udibu baleja ne: Abalahama anyi bana bende bakafila kabidi tshia dikumi to.

 Yakoba muikulu wa Abalahama ke muntu muibidi uvua mufile tshia dikumi udibu batele mu Bible. Wakalaya Nzambi ne: yeye mumubeneshe uvua ne bua kumupesha “tshia dikumi tshia bintu bionso” bivuaye upeta. (Genese 28:20-22) Bilondeshile bamanyi ba malu a mu Bible bakuabu, pamuapa milambu ya nyama ke tshia dikumi tshivua Yakoba mufile. Nansha muvua Yakoba munemeke mutshipu wende wa kufila tshia dikumi, kavua muenzeje bena mu dîku diende bua batshifile pabu to.

Mu Mikenji ya Mose

 Kale bavua belele bena Isalele mukenji wa kufila tshia dikumi bua kukuatshisha midimu yabu ya ntendelelu.

  •   Tshia dikumi tshivua tshiambuluisha bantu bavua benza midimu ya pa buayi ya malu a ntendelelu bu mudi bena Lewi ne bakuidi, bualu kabavua ne maloba a kudima to. (Nomba 18:20, 21) Bena Lewi bavua kabayi bakuidi bavua bapeta tshia dikumi atshi kudi bantu ne bavua pabu bangata “tshia dikumi tshia tshia dikumi” tshitambe buimpe bua kutshipesha bakuidi.​—Nomba 18:26-29.

  •   Bidi bimueneka ne: kuvua tshia dikumi tshivuabu bafila musangu muibidi ku tshidimu, tshivua tshiambuluisha bena Lewi ne bantu bavua kabayi bena Lewi. (Dutelonome 14:22, 23) Tshia dikumi atshi tshivua tshiambuluisha mêku a bena Isalele mu bikondo bia bibilu bia pa buabi, ne bidimu bikuabu bavua batshipesha bantu bavua bapele menemene bua badiambuluishe.​—Dutelonome 14:28, 29; 26:12.

 Ntshinyi tshivuabu benza bua kumanya tshia dikumi tshia kufila? Bena Isalele bavua bateka tshia dikumi tshia bintu bivuabu bapeta mu maloba abu ku luseke. (Lewitiki 27:30) Pavuabu bapangadija bua kufila makuta bu tshia dikumi pamutu pa bintu, bavua ne bua kuvudija makuta au bia pa lukama 20. (Lewitiki 27:31) Bavua babalomba kabidi bua kufila ‘tshia dikumi tshia mu tshisumbu tshia ngombe ne mu tshisumbu tshia mikoko anyi mbuji.’​—Lewitiki 27:32.

 Bua kumanya tshia dikumi tshia nyama ya kufila, bena Isalele bavua basungula nyama yonso wa dikumi uvua upatuka mu tshikumbi. Mikenji ivua ileja ne: kabavua ne bua kutangila nyama ivuabu bateke ku luseke pikalayi mimpe peshi mibi, anyi kuyishintakaja ne mikuabu to. Kabidi, kabavua ne bua kufila makuta bu tshia dikumi pa muaba wa nyama ayi to. (Lewitiki 27:32, 33) Kadi bavua mua kufila makuta anu bua tshia dikumi tshivuabu bafila musangu muibidi bua bibilu bia ku tshidimu. Kuenza nanku kuvua kuambuluisha bena Isalele bavua ne bua kuenza ngendu mile menemene bua kubuela mu bibilu abi.​—Dutelonome 14:25, 26.

 Ndîba kayi divua bena Isalele bafila tshia dikumi? Bena Isalele bavua bafila tshia dikumi tshidimu tshionso. (Dutelonome 14:22) Kadi mu tshidimu tshionso tshia muanda mutekete kuvua bualu kampanda bua pa buabu buvua buenzeka. Tshidimu atshi tshivua tshia nsabatu anyi tshidimu tshia kuikisha; bena Isalele kabavua badima tshidimu atshi to. (Lewitiki 25:4, 5) Bu muvua tshidimu atshi tshia pa buatshi, kabavua basangisha tshia dikumi mu tshikondo tshia dinowa to. Ku ndekelu kua tshidimu 3 tshionso ne 6 tshionso bia mu bidimu 7 bia nsabatu, bena Isalele bavua bapesha bena Lewi ne bapele tshia dikumi tshia musangu muibidi.​—Dutelonome 14:28, 29.

 Ntshinyi tshivuabu benzela muena Isalele uvua kayi ufila tshia dikumi? Mikenji ya Mose kayivua mileje tshivuabu mua kuenzela muntu wa nanku to. Muntu yonso uvua ne bua kufila tshia dikumi. Bena Isalele bavua ne bua kuamba kumpala kua Nzambi ne: nebafile tshia dikumi ne bamulomba bua ababeneshe pavuabu batshifila. (Dutelonome 26:12-15) Nzambi uvua umona dibenga kufila tshia dikumi bu kumuiba.​—Malaki 3:8, 9.

 Kufila tshia dikumi kuvua bualu bukole anyi? Tòo. Nzambi uvua mulaye bena Isalele ne: bobu balue ne tshia dikumi, uvua ne bua kubitshikijila mabenesha ne kabavua mua kupangila tshintu to. (Malaki 3:10) Ku lukuabu luseke, bena Isalele bavua bakenga pavuabu kabayi bafila tshia dikumi. Nzambi kavua ubabenesha to. Kabidi, bakuidi ne bena Lewi bavua ne bua kuya kuenza midimu mikuabu pamutu pa bobu kubambuluisha bua kutendelela Nzambi.​—Nehemiya 13:10; Malaki 3:7.

 Tshia dikumi mu Bible: “Dipungila Dipiadipia”

 Pavua Yezu ne muoyo pa buloba, batendeledi ba Nzambi batshivua anu bafila tshia dikumi. Kadi mukenji au wakima panyima pa lufu lua Yezu.

Mu matuku a Yezu

 Mu tshitupa tshia mu Bible tshitubu batamba kubikila ne: Dipungila Dipiadipia, badi baleja ne: bena Isalele bakatungunuka ne kufila tshia dikumi patshivua Yezu pa buloba. Yezu uvua mumanye ne: bena Isalele bavua ne bua kufila tshia dikumi. Nansha nanku wakapisha bamfumu ba bitendelelu bavua bimanyina ne muoyo mujima difila tshia dikumi, kadi ‘balengulula malu a mushinga mukole a mu Mikenji, mmumue ne: kulumbuluisha kuakane, luse ne lulamatu.’​—Matayi 23:23.

Panyima pa lufu lua Yezu

 Bantu kabatshivua kabidi bafila tshia dikumi pakavua Yezu mumane kufua to. Lufu lua Yezu lua mulambu luakimanyika Mikenji ya Mose yonso ne “mukenji wa kuangata bia dikumi.”​—Ebelu 7:5, 18; Efeso 2:13-15; Kolosayi 2:13, 14.

^ Tshia dikumi tshidibu batele mu Bible tshidi tshileja “tshitupa tshia dikumi tshia mu bintu bivua muntu upeta tshivuaye ufila bua malu a ntendelelu.”​—Dictionnaire biblique pour tous.