Bai pa asuntu

Modi ki N pode toma bons disizon?

Modi ki N pode toma bons disizon?

Respósta di Bíblia

 Bíblia ta da-nu bons orientason pa djuda-nu toma disizons. El pode djuda-nu ‘ganha sabedoria i ntendimentu’. (Provérbios 4:5) Na alguns situason, Bíblia ta fla-nu klaru kal ki é midjór disizon pa nu toma. Má na otus, el ta da-nu konsedjus ki ta djuda-nu toma bons disizon.

Na kel artigu li

 Sujistons ki ta djuda-u toma bons disizon

  •   Ka bu toma un disizon sen pensa dretu. Bíblia ta fla: ‘Ken ki é prudenti ta pensa antis di el da kada pasu.’ (Provérbios 14:15) Bu pode skese di alguns kuza inportanti, si bu toma disizons sen pensa dretu. Pur isu, tra ténpu pa bu pensa dretu na kes opson ki bu ten. — 1 Tessalonicenses 5:21.

  •   Ka bu toma disizons sô ku bazi na kel ki bu sta xinti. Bíblia ta fla-nu ma nen sénpri nu ka pode kunfia na nos korason. (Provérbios 28:26; Jeremias 17:9) Pur izénplu, nu ka ta konsigi toma bons disizon óras ki nu sta xatiadu, diprimidu, dizanimadu, si nu ka sta ku paxénxa ô si nu sta kansadu dimás. — Provérbios 24:10; 29:22.

  •   Ora ta pidi sabedoria. (Tiago 1:5) Deus gosta di responde kes tipu di orason li. El é un pai ki ta ama se fidjus i el krê djuda-s ivita prublémas. ‘É Jeová ki ta da sabedoria; di se bóka ta sai konhisimentu i disirnimentu.’ a (Provérbios 2:6) El ta uza prinsipalmenti Bíblia, ki é se Palavra, pa el da-nu sabedoria. — 2 Timóteo 3:16, 17.

  •   Faze piskiza. Pa nu toma bons disizon, nu meste di informasons di kunfiansa. Bíblia ta fla: ‘Algen ki ten sabedoria ta obi i el ta ganha más instruson’. (Provérbios 1:5) Undi ki nu pode atxa informasons di kunfiansa i ki ta djuda-nu?

     Primeru, djobe kuzê ki Bíblia ta fla sobri kel asuntu. Nos Kriador sabe kuzê ki é midjór pa nos. Pur isu, na se Palavra el ta da-nu konsedjus ki nu pode kunfia na el. (Salmo 25:12) Na alguns situason, Bíblia ta fla-nu klaru kuzê ki nu meste faze, talvês através di leis ô mandamentus. (Isaías 48:17, 18) Má na otus situason, el ka ta da un orientason klaru. El ta da prinsípius ki ta djuda-nu toma bons disizon, sikrê é disizons diferenti di otus algen. Pa bu atxa testus di Bíblia ki pode djuda-u, piskiza artigus i publikasons ku bazi na Bíblia, sima kes ki sta li na jw.org. b

     Na alguns situason, talvês bu meste ba faze piskiza na otus lugar ki bu ta atxa informasons di kunfiansa. Pur izénplu, antis di bu kunpra un kuza, prinsipalmenti si el é karu, é midjór bu tenta sabe primeru sobri kel kuza, sobri kenha ki faze-l i tanbê kuzê ki bu pode faze si el straga ô si bu krê troka-l. Tanbê, bu meste ten sertéza ma é un kuza ki bu sta meste.

     Bíblia ta fla: ‘Planus ta fadja óras ki ka ten kumunikason’. (Provérbios 15:22) Nton, antis di bu toma un disizon, pâpia ku un algen di kunfiansa. Pur izénplu, si é sobri un prubléma di saúdi, é midjór bu pâpia ku un dotor. (Mateus 9:12) Na alguns kazu, bu pode pâpia ku un algen ki dja pasa pa un situason sima kel ki bu sta pasa pa el. Má bu ten ki lenbra ma é bo ki ten ki toma bu disizon, é ka otus algen ki ta disidi pa bo, pamodi é bo ki ta ba lida ku rezultadus di bu disizon. — Gálatas 6:4, 5.

  •   Analiza tudu kuza ki sta nvolvidu. Ku bazi na kel piskiza ki bu faze, bu pode skrebe kes opson i djobe kes pontu puzitivu i negativu di kada un di es. I ser onéstu na odja kal ki é rezultadu di bus disizon. (Deuteronómio 32:29) Pur izénplu, purgunta bu kabésa: “Modi ki kel disizon li ta afeta-m, ta afeta nha família ô otus algen?” (Provérbios 22:3; Romanos 14:19) Si bu pensa na kel pergunta li i na kes prinsípiu di Bíblia, bu ta konsigi toma un disizon ki ta mostra sabedoria i ki ta ser bon pa tudu algen.

  •   Toma disizon. Alvês, nu pode dura ki toma un disizon, pamodi nu tene dúvida. Má, si nu kontinua ku dúvida nu pode perde un bon oportunidadi ô piora nos situason. Kel-li krê fla ma si nu ka toma un disizon pamodi nu sta ku dúvida, nu pode prujudika nos kabésa sima si nu tomaba un disizon mariadu. Pa djuda-nu ntende midjór, Bíblia ta faze un konparason ki ten aver ku agrikultura. El ta fla: ‘Ken ki ta djobe pa béntu ka ta símia, i ken ki ta djobe pa núvens ka ta kodje.’ — Eclesiastes 11:4.

 Lenbra tanbê ma ti kel midjór disizon ka ta ser perfeitu. Txeu bês óras ki nu skodje un kuza nu ten ki abri mô di otu kuza. Tanbê, pode kontise kuzas ki nu ka sta speraba. (Eclesiastes 9:11) Nton, uza dretu kes informason ki bu ten i skodje kel ki ta da-u más xansi pa bu ten bons rezultadu.

 N debe muda un disizon ki dja N toma?

 É ka pamodi dja bu toma un disizon, ki bu ka pode muda-l. Bu situason pode muda ô bu pode da kónta ma disizon ki bu tomaba antis sta da rezultadus ki bu ka sta speraba. Nton, ta sérba midjór si bu torna pensa na kel asuntu i bu toma un otu disizon ki ten más xansi di ten kel rezultadu ki bu krê.

 Má ten disizons ki nu ka ta pode muda. (Salmo 15:4) Pur izénplu, Deus ta spéra ma kes ki kaza ta kunpri ses votu di kazamentu. c (Malaquias 2:16; Mateus 19:6) Óras ki ta ten prublémas na kazamentu, kel kazal ten ki sforsa pa rezolve kes prubléma envês di pensa na dizisti di ses kazamentu.

 I si N toma un disizon mariadu ki N ka ta pode muda?

 Un óra ô otu, nos tudu nu ta toma un disizon mariadu. (Tiago 3:2) É normal nu rapende ô nu xinti kulpadu óras ki kel-li kontise. (Salmo 69:5) Alvês xinti si, pode djuda-nu ka ripiti mésmu éru otu bês! (Provérbios 14:9) Bíblia ta da-nu konsedju pa nu ka xinti kulpadu dimás, pamodi kel-li pode pô-nu ta xinti dizanimadu ô ka dexa-nu pensa dretu. (2 Coríntios 2:7) d Bíblia ta fla: ‘Jeová ten mizerikórdia i konpaxon’. (Salmo 103:8-13) Nton, tenta prende algun kuza ku kel disizon mariadu ki bu ka ta pode muda i faze kel ki bu pode pa bu midjora situason.

a Bíblia ta mostra ma Jeová é nómi di Deus. — Salmo 83:18.

b Tanbê, bu pode piskiza na jw.org i skrebe un palavra ô un frazi ki ten aver ku kel disizon ki bu krê toma. La bu pode atxa konsedjus ku bazi na Bíblia sobri txeu asuntu. Tanbê, bu pode piskiza un palavra na Índice de Palavras Bíblicas na Tradução do Novo Mundo da Bíblia Sagrada.

c Deus krê pa kes ki é kazadu kontinua djuntu pa tudu ténpu di ses vida. El ta dexa pa un ómi ku un mudjer divôrsia i kaza otu bês sô si un di es faze konportamentu seksual mariadu. (Mateus 19:9) Si bu sta ten prublémas na kazamentu, Bíblia pode djuda-u rezolve-s ku amor i di manera ki ta mostra sabedoria.

d Pa bu atxa más informason, odja artigu Sinto-me culpado. A Bíblia pode ajudar-me a livra-me deste peso?