Bai pa asuntu

IMITA SES FÉ | MIRIAN

“Nhos kanta pa Jeová”!

“Nhos kanta pa Jeová”!

 Un minininha sta sukundidu na un lugar ki ningen ka ta konsigi odja-l. El sta ta djobe pa un lugar na meiu di plantas na Riu Nilu. Agu di riu sta ta kóre divagar, má kel minininha sta uma preokupadu ki nen el ka sta mexe. Ta parse ma ténpu ka sta ta pasa, má el sta kontinua la ta djobe i nen el ka sta preokupa ku kes insétu ki sta faze barudju na se vólta. El sta ta djobe pa un sestu ki sta sukundidu na meiu di kes planta na riu. Déntu di kel sestu sta se irmon más pikinoti ki ten sô três mês. El sta tristi di odja kel mininu el sô déntu di kel sestu sen ningen pa proteje-l. El sabe ma se pai ku se mai toma bon disizon pamodi kel-la é úniku manera di salva se irmon di un disgrasa ki sta ta kontise.

 Kel minininha staba ta mostra koraji, má dipôs el ta ben mostraba más koraji inda. Na se korason staba ta dizenvolve un kualidadi bunitu, ki é fé. I kuzê ki kontise dipôs ta mostra ma kel minininha tinha fé, ki é un kualidadi ki el ta ben mostraba duránti tudu se vida. Óras ki el biraba algen grandi, kel fé li ta ben djudaba el na kes momentu inportanti na stória di se povu. I tanbê, se fé ta ben djudaba el kantu el faze un éru gravi. Ken ki éra kel minininha li? I kuzê ki nu pode prende ku se fé?

Mirian éra fidju di skravus

 Kel stória di Bíblia li ka ta fla-nu nómi di es minininha, má nu sabe kenha ki el éra. El txomaba Mirian i el éra fidju más grandi di Aron ku Jokibedi. Es éra ebreu i skravus na Ijitu. (Números 26:59) Má se irmon ki staba na kel sestu es ta ben txomaba el di Muizés. I ta parse ma Aron, ki éra irmon di Mirian i di kel mininu, tinha uns três anu na kel ténpu. Nu ka sabe kantu anu ki Mirian tinha, má talvês el staba ku uns 10 anu.

 Mirian vive na un ténpu difísil. Pa gentis di Ijitu, povu di Mirian éra un prigu pa es. Pur isu, es pô-s ta bira ses skravu i es ta maltrataba es txeu. Má simé, kes skravu kontinua ta bira más txeu i pamodi kel-li gentis di Ijitu fika ku medu. Dipôs, kes gentis di Ijitu tenta faze un kuza más gravi inda. Faraó manda mata tudu fidju matxu di kes ebreu lógu ki es nase. Di sertéza, Mirian sabia di fé ki Sífra ku Puá mostra. Kes dôs mudjer li ka faze un kuza mariadu ki Faraó manda-s. — Êxodo 1:8-22.

 Mirian tanbê odja fé ki se pai ku se mai tinha. Dipôs ki ses tirseru fidju nase, Aron ku Jokibedi sukundi-l duránti três mês. Es ka fika ku medu di órdi di Faraó, pur isu es ka dexa pa ses fidju matadu. (Hebreus 11:23) Má, é ka fásil sukundi un bebé, pur isu es tevi ki toma un disizon difísil, talvês kel disizon más difísil di ses vida. Jokibedi sabia ma el tinha ki sukundiba se fidju na un lugar undi ki un algen podia atxaba el, protejeba el i kriaba el. Imajina Jokibedi ta faze txeu orason i ta txora timenti el staba ta pripara kel sestu pa el poba se fidju na Riu Nilu! Di sertéza el fla Mirian pa fikaba pértu di kel sestu pa el podia odjaba kuzê ki sta ba kontiseba. — Êxodo 2:1-4.

Un minininha korajoza

 Mirian kontinua ta spéra i dipôs el odja un grupu di mudjer. Éra fidju-fémia di Faraó ku se sérvas ki staba ta ba toma banhu na Riu Nilu. Talvês Mirian fika ku korason fadigadu. Má, talvês nen el ka ta imajinaba ma fidju-fémia di Faraó ta dizobideseba lei di se pai i ta protejeba se irmon. Di sertéza Mirian kumesa ta faze orason pa Jeová.

 Kel primeru algen ki odja kel sestu na meiu di kes planta na riu éra fidju-fémia di Faraó. El pidi un di se sérvas pa bai panha kel sestu. Stória di Bíblia ta fla sobri fidju-fémia di Faraó: ‘Kantu el abri kel sestu, el odja un mininu i kel mininu staba ta txora.’ El ntende lógu kuzê ki staba ta kontise: mai di kel mininu ebreu staba ta tenta salva se fidju. Má fidju-fémia di Faraó xinti péna di kel mininu bunitu. (Êxodo 2:5, 6) Timenti Mirian staba ta odja kuzê ki staba ta kontise, el odja na róstu di kel mudjer ma el xinti amor pa kel mininu. Mirian odja ma kel-la éra óra di mostra se fé na Jeová. El fitxa koraji i el ba pâpia ku fidju-fémia di Faraó.

 Kuzê ki pode kontiseba si un minina, fidju di skravus ebreu, papiaba ku un algen di família di rei? Nu ka sabe. Má simé, Mirian pergunta kel prinséza: ‘Nha krê pa N ba txoma un mudjer ebreu pa da nha es mininu mama?’ Kel fidju-fémia di Faraó sabia ma el ka podia kuidaba di kel mininu. Talvês el pensa ma éra midjór si kel mininu kriadu djuntu ku se povu. Dipôs, el ta ben adotaba kel mininu i el ta kriaba el sima se própi fidju. Di sertéza, Mirian fika uma kontenti kantu kel prinséza fla-l: ‘Bai!’ — Êxodo 2:7, 8.

Mirian mostra koraji kantu el fika ta djobe se irmon na Riu Nilu

 Mirian bai faxi konta se pai ku se mai ki staba txeu preokupadu. Imajina modi ki el staba kontenti ta konta se mai kuzê ki kontise! Di sertéza Jokibedi odja klaru ma éra Jeová ki staba ta kuida di kel asuntu. Pur isu, el ku Mirian bai faxi pâpia ku fidju-fémia di Faraó. Talvês Jokibedi tenta sukundi ma el staba kontenti i aliviadu di obi prinséza ta fla-l: ‘Leba kel mininu li ku bo, da-l mama i N ta paga-u.’ — Êxodo 2:9.

 Na kel dia, Mirian prende txeu sobri se Deus, Jeová. El prende ma Jeová ta preokupa ku se povu i el ta obi ses orason. Tanbê el prende ma ti un minininha sima el pode mostra fé i koraji. Jeová ta obi orason di tudu se sérvus fiel. (Salmo 65:2) Ka ta nporta si nos é jóven ô algen grandi, ómi ô mudjer, nos tudu nu ten ki lenbra di kel-li na es ténpu difísil ki nu sta ta vive.

Mirian éra un irman ki tinha paxénxa

 Jokibedi kuida di kel mininu. Ta da pa imajina modi ki Mirian ta gostaba txeu di se irmon ki el salva. Talvês el djuda-l prende pâpia i el fika kontenti di obi-l ta fla nómi di Deus, Jeová, pa primeru bês. Kantu kel mininu bira más grandi, txiga kel ténpu di leba-l pa fidju-fémia di Faraó. (Êxodo 2:10) Di sertéza tudu algen na se família fika txeu tristi. Mirian tinha gana di odja modi ki se irmon ta sérba óras ki el biraba grandi! Fidju-fémia di Faraó pô-l nómi di Muizés i el staba ta ba mora na palásiu di Ijitu. Má el ta kontinuaba ta ama Jeová timenti el staba ta vive djuntu ku família di Faraó?

 Dipôs di algun ténpu, respósta fika klaru. Mirian di sertéza fika xeiu di orgulhu kantu el odja ma se irmon kria i el skodje sirbi Jeová, envês di skodje kes kuza ki família di Faraó ta ofereseba el! Kantu Muizés tinha 40 anu, el tenta difende se povu i el mata un Ijitu ki staba ta maltrataba un skravu ebreu. Dja ki el sabia ma es ta mataba el pamodi kuzê ki el faze, nton el fuji di Ijitu. — Êxodo 2:11-15; Atos 7:23-29; Hebreus 11:24-26.

 Mirian pasa 40 anu sen obi notísia di se irmon. Muizés ba vive na un lugar lonji ki txomaba Midian i el bira pastor di ovelhas. (Êxodo 3:1; Atos 7:29, 30) Ténpu ba ta pasa i Mirian fika un algen grandi. Duránti tudu kes anu, el odja ma sufrimentu di se povu ba ta bira kada bês más txeu.

Mirian éra un profetiza

 Kantu Mirian tinha kuazi 90 anu, Deus manda Muizés pa Ijitu pa ba salva Se povu. Aron éra pórta-vós di Muizés i djuntu es tudu dôs bai pâpia ku Faraó pa el dexa povu di Deus sai di Ijitu. Deus manda alguns praga pa gentis di Ijitu odja kuzê ki ta kontiseba si Faraó ka obiba ku el. Má Faraó ka krê obiba. Mirian faze di tudu pa djuda i da se irmons koraji. Dipôs di kel últimu praga ki mata tudu kes primeru fidju di gentis di Ijitu, txiga óra di israelitas sai di Ijitu! Imajina modi ki Mirian sforsa txeu pa djuda se povu kantu Muizés staba ta sai ku es di Ijitu. — Êxodo 4:14-16, 27-31; 7:1–12:51.

 Dipôs, kantu israelitas fika prézu entri Mar Burmedju i kes trópa di Ijitu, Mirian odja se irmon Muizés ta para frenti di kel mar i ta labanta se pó. Nton mar abri! Timenti Muizés ku israelitas staba ta pasa na meiu di mar, na téra séku, di sertéza fé di Mirian bira más fórti. El sabia ma se Deus ta fazeba kalker kuza i ta kunpriba tudu promésa! — Êxodo 14:1-31.

 Kantu tudu algen dja staba suguru na kel otu ladu di Mar Burmedju i tudu kel agu kai riba di Faraó i di se trópas, Mirian odja ma Jeová éra más fórti di ki kalker izérsitu ki ta izistiba. Israelitas fika kontenti i es kumesa ta kanta. Dipôs, Mirian i kes otu mudjer, kumesa ta kanta kes palavra li: ‘Nhos kanta pa Jeová, pamodi el ganha ku txeu glória. El bota kabalu na mar djuntu ku kel ki staba montadu na el.’ — Êxodo 15:20, 21; Salmo 136:15.

Mirian kanta un múzika di vitória djuntu ku kes otu mudjer di Israel, dipôs ki es pasa na Mar Burmedju

 Kel-li foi un kuza más sábi ki kontise na vida di Mirian, un dia ki el ta skeseba nunka más. Na kel stória li, Mirian txomadu di profetiza. El foi kel primeru mudjer na Bíblia ki txomadu di profetiza. Mirian é un di kes poku mudjer ki Jeová skodje pa es diziginason spesial. — Juízes 4:4; 2 Reis 22:14; Isaías 8:3; Lucas 2:36.

 Nu pode prende un lison inportanti na es stória di Bíblia. Jeová ta presta atenson na nos i el ta da txeu valor pa nos paxénxa i sforsu ki nu ta faze pa nu sirbi-l i adora-l. Ka ta nporta si nos é jóven ô algen grandi, ómi ô mudjer, nos tudu nu pode mostra fé na Jeová. Jeová ta fika txeu kontenti óras ki el ta odja ma nu ten fé. Nunka el ka ta skese di kes kuza dretu ki nu ta faze i el ta rekonpensa-nu. (Hebreus 6:10; 11:6) Nu ten bons motivu di imita fé di Mirian!

Mirian bira orgulhoza

 Priviléjius ta traze bensons, má tanbê el ten se prigu. Na kel ténpu dipôs ki israelitas sai di Ijitu, talvês Mirian éra kel mudjer más konxedu di tudu nason di Israel. Kel-li pode poba Mirian ta biraba un algen orgulhoza i anbisioza? (Provérbios 16:18) Infilismenti é kel-li ki kontise duránti un ténpu.

 Alguns mês dipôs ki israelitas sai di Ijitu, Muizés resebe un grupu di algen ki binha di un lugar lonji. Éra se sogru, Jetru, ki trazeba mudjer di Muizés, Zípura i ses dôs fidju. Muizés kaza duránti kes 40 anu ki el pasa na Midian. Ta parse ma Zípura bai vizita se família na Midian i se pai ba leba-s na kanpamentu di israelitas. (Êxodo 18:1-5) Imajina modi ki israelitas fika kuriozu kantu Zípura txiga na kanpamentu! Talvês txeu di es tinha gana di odjaba mudjer di kel ómi ki Deus skodje pa libertaba Se povu di Ijitu.

 Má Mirian fika kontenti kantu Zípura txiga? Talvês na komésu el fika kontenti. Má, ta parse ma ku ténpu el dexa orgulhu kria na se korason. Talvês el fika ku medu ta pensa ma Zípura podia biraba kel mudjer más inportanti i más konxedu di nason di Israel. Ka ta nporta kuzê ki kontise, Mirian ku Aron kumesa ta pâpia mal di Muizés ku Zípura. I sima ta kustuma kontise na kes tipu di konbérsu li, es kumesa ta pâpia kuzas mariadu i ta kritika-s. Primeru, es reklama di Zípura pamodi el ka éra israelita ma el éra un kuzita. a I dipôs es reklama ti di Muizés. Mirian ku Aron fla: ‘É sô ku Muizés ki Jeová pâpia? El ka pâpia através di nos tanbê?’ — Números 12:1, 2.

Mirian kastigadu

 Ta da pa odja ma Mirian ku Aron staba ta dizenvolve un atitudi prigozu. Es ka staba kontenti ku manera ki Jeová staba ta uza Muizés i es krê tinha más puder. Má Muizés staba ta abuza di se autoridadi i ta krê tinha más puder? É klaru ki Muizés tanbê ta fadjaba. Má di sertéza el ka éra anbisiozu i nen orgulhozu. Bíblia ta fla: ‘Muizés éra di lonji kel ómi más mansu na meiu di tudu ómi na Téra.’ Mirian ku Aron ka staba ta faze dretu kantu es kritika Muizés. I kel-la éra un prigu pa es, pamodi Bíblia ta fla ma ‘Jeová staba ta obi.’ — Números 12:2, 3.

 Dirapenti, Jeová konvida kes três irmon pa bai pa ténda di runion. Dipôs, kel koluna di núven ki ta reprizentaba prezénsa di Jeová dixi i fika na entrada di kel ténda. Nton, Jeová pâpia. El koriji Mirian ku Aron i el lenbra-s ma el ta kunfiaba txeu na Muizés i ma el tinha un amizadi spesial ku Se sérvu. Jeová pergunta-s: ‘Nton, pamodi ki nhos ka xinti medu di pâpia kóntra nha sérvu, kóntra Muizés?’ Mirian ku Aron fika ku medu. Es staba ta disruspeta Muizés i Jeová xinti sima si éra El ki es ka staba ta ruspeta. — Números 12:4-8.

 Ta parse ma é Mirian ki kumesa ku tudu kuza i tanbê el poi se irmon Aron ta pâpia kóntra Muizés ku Zípura. Kel-li ta djuda-nu ntende pamodi ki Mirian é kel úniku algen ki dadu kastigu. Jeová pô-l lépra, ki é un duénsa grávi ki poi se péli ta fika ‘branku sima nevi.’ Kel óra, Aron kumesa ta inplora Muizés pa pidi Jeová pa purdua-s. Aron fla: ‘Nu aji sen pensa kantu nu faze kel-li.’ Dja ki Muizés éra mansu, el kumesa ta pidi Jeová: ‘Ó Deus favor! Nho kura-l, favor!’ (Números 12:9-13) Muizés ku Aron fika uma tristi pamodi kuzê ki kontise ku Mirian. Kel-li ta mostra ma es ta amaba el txeu, sikrê el fadja.

Deus púrdua Mirian

 Jeová mostra Mirian mizerikórdia i el faze kuzê ki Muizés i Aron pidi-l. Pamodi Mirian rapende, Jeová kura-l. Má el fla-l ma el tinha ki fikaba seti dia na korenténa fóra di kanpamentu di Israel. Talvês foi difísil pa Mirian obi ku kel órdi li pamodi tudu algen na kanpamentu sabia ma el staba ta disiplinadu. Má se fé salva-l. El sabia dretu na se korason ma se Pai, Jeová, é justu i ma kel disiplina éra un próva di amor ki Jeová ta xintiba pa el. Nton, el faze sima Jeová manda-l. Mirian pasa seti dia el sô na korenténa timenti kes otu israelitas staba ta spéra na kanpamentu. Dipôs, Mirian tevi ki torna mostra fé i umildadi kantu el ‘dexadu entra otu bês’ na kanpamentu di Israel. — Números 12:14, 15.

 Jeová ta disiplina kes ki el ta ama. (Hebreus 12:5, 6) Jeová ta amaba Mirian, pur isu el koriji-l kantu el mostra orgulhu. Kel disiplina ki Jeová da-l due-l, má tanbê sirbi pa salva se vida. Mirian vive txeu, ti kuazi na fin di kel ténpu ki nason di Israel pasa na dizértu. El móre na Kádis, na dizértu di Zin, kantu ki el tinha kuazi 130 anu. b (Números 20:1) Txeu ténpu dipôs, Jeová mostra kel grandi amor ki el tinha pa Mirian kantu ki el lenbra di se sirvisu fiel. Jeová fla Mikeias pa fla se povu: ‘N resgata nhos di téra di skravidon; na nhos frenti N manda Muizés, Aron ku Mirian.’ — Miqueias 6:4.

Fé di Mirian djuda-l kontinua umildi i seta disiplina di Jeová

 Vida di Mirian ta inxina-nu txeu lison. Nu ta prende ma é inportanti nu djuda kes ki meste proteson i ten koraji pa difende kel ki é dretu, sima el faze kantu el éra un minininha. (Tiago 1:27) Sima Mirian, nu meste mostra alegria óras ki nu ta pâpia ku otus algen sobri Deus. (Romanos 10:15) Tanbê, nu debe toma kuidadu pa nu ka kai na armadilha di invéja i pâpia mal di otus algen. (Provérbios 14:30) I más inportanti inda, nu meste ser umildi i seta disiplina di Jeová. (Hebreus 12:5) Si nu faze kes kuza li, nu ta konsigi imita fé di Mirian.

a Zípura txomadu di “kuzita” ka pamodi el éra di Itiópia, má talvês pamodi el éra di Arábia, sima kes otu midianitas.

b Kes três irmon li móre na órdi ki es nase. Primeru Mirian, dipôs Aron i dipôs Muizés. Ta parse ma es tudu móre na kel mésmu anu.