Bai pa asuntu

Kuzê ki nu pode prende ku kes mudjer ki Bíblia ta pâpia di es?

Kuzê ki nu pode prende ku kes mudjer ki Bíblia ta pâpia di es?

Respósta di Bíblia

 Bíblia ta pâpia di txeu mudjer ki ses vida pode inxina-nu lisons inportanti. (Romanus 15:4; 2 Timótiu 3:16, 17) Kel artigu li ta pâpia di manera brévi di alguns mudjer ki Bíblia ta pâpia di es. Txeu di es é bon izénplu pa nu imita. Otus é izénplu ki nu ka krê sigi. — 1 Koríntius 10:11; Ebreus 6:12.

  Abigail

 Ken ki éra Abigail? El éra mudjer di un ómi riku, má ki éra mau i ki txomaba Nabal. Má, Abigail éra umildi i el tinha bon juís, tanbê el éra bunita i el tinha kualidadis ki ta agradaba Jeová. — 1 Samuel 25:3.

 Kuzê ki el faze? Abigail aji ku sabedoria i disirnimentu pa ivita un disgrasa. El ku Nabal ta viveba na un zóna undi Davidi, kel ki ta ben sérba rei di Israel, staba sukundidu pamodi el fuji. Timenti Davidi i se ómis staba la, es proteje ribanhu di Nabal di kes ladron. Má kantu Davidi manda ómis pa pidi Nabal un poku di kumida, Nabal nega djuda-l. Davidi fika xatiadu! Nton, el ku se ómis disidi bai mata Nabal i tudu kes ómi di se kaza. — 1 Samuel 25:10-12, 22.

 Kantu Abigail sabe kuzê ki se maridu faze, el aji faxi. El manda se sérvus leba Davidi i se ómis kumida. Dipôs el pidi Davidi mizerikórdia. (1 Samuel 25:14-19, 24-31) Kantu Davidi odja prezenti ki Abigail manda, ma el éra umildi i el obi se konsedju, el rekonhese ma Deus staba ta uza-l pa ivita un disgrasa. (1 Samuel 25:32, 33) Poku ténpu dipôs, Nabal móre i Abigail bira mudjer di Davidi. — 1 Samuel 25:37-41.

 Kuzê ki nu pode prende ku Abigail? Enbóra el éra bunita i rika, el ka ta pensaba ma el éra inportanti dimás. Pa mante pas, el staba prontu pa pidi diskulpa pa un kuza ki el ka tinha kulpa. Abigail rezolve un situason difísil ku kalma, ku jetu, ku koraji i di manera intilijenti.

  Ana

 Ken ki éra Ana? El éra mudjer di Elkana i mai di Samuel, ki bira un proféta inportanti na Israel na ténpu antigu. — 1 Samuel 1:1, 2, 4-7.

 Kuzê ki el faze? Dja ki Ana ka ta konsigi tinha fidju, el ba pidi konsolu na Deus. Se maridu tinha dôs mudjer. Kel otu mudjer txomaba Pinina i el tinha fidju. Má Ana dipôs ki el kaza el fika txeu ténpu sen ten fidju. Pinina éra runha ku el i el ta rabaxaba el. Má Ana ta oraba pa Deus ta pidi konsolu. El faze un promésa pa Deus ma si el daba el un fidju el ta daba kel mininu pa sirbi Deus na tabernaklu, ki éra un ténda ki es ta mudaba el di un lugar pa kel otu, i ki povu di Israel ta uzaba pa adora Deus. — 1 Samuel 1:11.

 Deus responde orason di Ana i el ten un fidju ki el pô-l nómi di Samuel. Ana kunpri se promésa i el leba Samuel pa ba sirbi na tabernaklu kantu el staba pikinoti. (1 Samuel 1:27, 28) Tudu anu, Ana ta fazeba un ropa sen manga i el ta lebaba el. Ku ténpu, Deus abênsua Ana ku más sinku fidju: três matxu i dôs fémia. — 1 Samuel 2:18-21.

 Kuzê ki nu pode prende ku Ana? Kes orason ki Ana ta fazeba di korason, djuda-l aguenta kes prubléma. Se orason ki el faze pa agradese ki sta na 1 Samuel 2:1-10 ta mostra ma el tinha txeu fé na Deus.

  Dalila

 Ken ki éra Dalila? El éra kel mudjer ki juís Sanson paxona pa el. — Juízes 16:4, 5.

 Kuzê ki el faze? El seta dinheru di kes governanti filisteu pa trai Sanson. Deus staba ta uza Sanson pa liberta kes israelita di filisteus. Kes filisteu ka staba ta konsigi vense Sanson pamodi el tinha txeu forsa ki Deus sta ta daba el. (Juízes 13:5) Nton kes governanti filisteus ba pidi Dalila ajuda.

 Kes filisteu oferese Dalila dinheru pa el diskubri pamodi ki Sanson tinha txeu forsa. Dalila seta dinheru, i dipôs ki el tenta txeu bês, el konsigi diskubri kal ki éra segredu di Sanson. (Juízes 16:15-17) Dipôs el ba konta kes filisteu kuzê ki el diskubri. Pur isu, es konsigi pega Sanson i pô-l prézu. — Juízes 16:18-21.

 Kuzê ki nu pode prende ku Dalila? Dalila é un mau izénplu. Pamodi se ganánsia, el ka foi lial, el pensa sô na se kabésa i el ingana un sérvu di Jeová.

  Débura

 Ken ki éra Débura? El éra un profetiza ki Jeová, kel Deus di Israel, uza pa fla se povu kal ki éra se vontadi. Tanbê, Deus uza-l pa el rezolve prublémas ki israelitas tinha. — Juízes 4:4, 5.

 Kuzê ki el faze? Ku koraji, Débura apoia povu di Deus. El sigi orientason di Deus i el manda txoma Baraki pa lidera kes trópa di Israel na un géra kóntra kes kananeu. (Juízes 4:6, 7) Kantu Baraki pidi Débura pa bai djuntu ku el pa géra, Débura ka xinti medu i el bai ku el. — Juízes 4:8, 9.

 Dipôs ki Deus poi israelitas ta ganha géra, Débura faze peloménus un párti di kántiku ki el ku Baraki kanta sobri kuzê ki kontiseba. Na kel kántiku el ta pâpia di kuzê ki Jael, ki é otu mudjer korajoza, faze pa djuda vense kes kananeu. — Juízes, kapítlu 5.

 Kuzê ki nu pode prende ku Débura? Débura éra korajoza i el staba prontu pa faze sakrifisiu pa otus algen. El insentiva otus algen pa obi ku Deus. I kantu es faze kel-li, el ilojia-s pa kuza ki es faze.

  Ester

 Ken ki éra Ester? El éra un mudjer judeu ki Asueru, rei di Pérsia, skodje pa ser se rainha.

 Kuzê ki el faze? Rainha Ester uza se puder pa inpidi se povu di matadu. El diskubri ma fazedu un lei ki ta flaba ki dia ki tudu kes judeu ki ta viveba na Inpériu Persa ta matadu. Kel planu mau li éra di Aman, ki éra primeru ministru. (Ester 3:13-15; 4:1, 5) Ku ajuda di Mordekai, ki éra se primu más bédju, Ester ba konta rei Asueru, ki éra se maridu, kel planu li mésmu ki se vida staba na prigu. (Ester 4:10-16; 7:1-10) Nton, rei Asueru dexa Ester i Mordekai faze un otu lei ki ta dexaba israelitas difende. Kes judeu konsigi ganha ses inimigu. — Ester 8:5-11; 9:16, 17.

 Kuzê ki nu pode prende ku Ester? Rainha Ester dexa un grandi izénplu di koraji, umildadi i un algen ki ta rekonheseba se limitason. (Salmo 31:24; Filipensis 2:3) Enbóra el éra bunita i el éra rainha, el djobe ajuda i konsedju di otus algen. El pâpia ku se maridu ku koraji, má ku jetu i ruspetu. I mésmu kantu kes judeu staba na prigu di matadu, el mostra koraji i el fla ma el éra un di es.

  Eva

 Ken ki éra Eva? El éra kel primeru mudjer ki izisti i kel primeru mudjer ki Bíblia ta pâpia di el.

 Kuzê ki el faze? Eva ka obi ku un órdi klaru ki Deus da. Eva éra perfeita sima se maridu, ki tinha liberdadi di skodje i kapasidadi di dizenvolve kes kualidadi ki Deus gosta, sima amor i sabedoria. (Génesis 1:27) Eva sabia ma Deus dja flaba Adon ma si es kumeba di kel arvi ki staba na jardin, es ta moreba. Má, Satanás ingana Eva i el fla-l ma el ka ta moreba. Na verdadi, Satanás poi Eva ta kridita ma el ta tinha un vida midjór si el ka obiba ku Deus. Nton, el kume kel fruta i dipôs el konvense se maridu pa faze mésmu kuza. — Génesis 3:1-6; 1 Timótiu 2:14.

 Kuzê ki nu pode prende ku Eva? Eva é un izénplu ki ta aviza-nu modi ki é prigozu fika ta pensa na kes dizeju mariadu. Deus daba un órdi klaru, má simé Eva dizenvolve un dizeju fórti dimás di ten un kuza ki ka éra di sel. — Génesis 3:6; 1 Juan 2:16.

  Jael

 Ken ki éra Jael? El éra mudjer di Éber, un ómi ki ka éra israelita. Jael djuda povu di Deus ku koraji.

 Kuzê ki el faze? Jael foi firmi kantu Sízera, un xéfi di trópa kananeu, txiga na se kanpamentu. Sízera perdeba géra kóntra Israel i gósi el staba ta fuji i ta djobe un lugar pa el sukundi. Jael konvida-l pa el sukundi i diskansa na se ténda. Timenti el staba ta durmi, Jael mata-l. — Juízes 4:17-21.

 Kuzê ki Jael faze kunpri un profesia ki Débora dja flaba: ‘Ta ben ser na mô di un mudjer ki Jeová ta ben intrega Sízera.’ (Juízes 4:9) Pamodi kel ki Jael faze, el ilojiadu i el fladu ma el é ‘kel mudjer más abensuada’. — Juízes 5:24.

 Kuzê ki nu pode prende ku Jael? Jael aji lógu i el mostra koraji. Se stória ta mostra ma Deus pode poi kuzas ta kontise pa kunpri profesia.

  Jizabel

 Ken ki éra Jizabel? El éra mudjer di Akabi ki éra rei di Israel. Jizabel ka éra israelita i el ka ta adoraba Jeová. El ta adoraba Baal ki éra un deus kananeu.

 Kuzê ki el faze? Jizabel éra un rainha ki gostaba di manda, el éra runha i el gostaba di violénsia. El ta insentivaba pesoas pa adoraba Baal, i kel-la ta inkluiba konportamentu seksual mariadu. Tanbê, el tenta kaba ku adorason di Jeová, kel Deus verdaderu. — 1 Reis 18:4, 13; 19:1-3.

 Pa Jizabel konsigi kuzê ki el kreba, el ta kontaba mintira i ti el ta mataba algen. (1 Reis 21:8-16) Sima Deus dja flaba, el tevi un mórti violéntu i el ka interadu. — 1 Reis 21:23; 2 Reis 9:10, 32-37.

 Kuzê ki nu pode prende ku Jizabel? Jizabel é un mau izénplu. El tinha un mau konportamentu i el staba prontu pa faze kalker kuza pa konsigi kuzê ki el kreba. Pur isu, se nómi ta reprizenta un mudjer ki é diskaradu, ki ta konporta mariadu, ki ka ten ninhun ruspetu pa autoridadi i ki ka ta inporta si el faze algun kuza mariadu.

  Kel jóven sulamita

 Ken ki éra kel jóven sulamita? El éra un minina bunita i personajen prinsipal di kel livru di Bíblia ki txoma Cântico de Salomão. Bíblia ka ta fla se nómi.

 Kuzê ki el faze? Kel jóven sulamita éra lial pa kel pastor ki el ta amaba. (Cântico de Salomão 2:16) Má se bunitéza txoma atenson di rei Salumon ki éra riku. (Cântico de Salomão 7:6) Enbóra alguns algen insentiva-l pa el skodje Salumon, kel jóven sulamita nega faze kel-li. El ta amaba kel pastor ki éra umildi i el éra lial pa el. — Cântico de Salomão 3:5; 7:10; 8:6.

 Kuzê ki nu pode prende ku kel jóven sulamita? El ka ta pensaba dimás di se kabésa sikrê el éra bunita i el resebe txeu atenson. El ka dexa preson di otus algen ô promésa di ten rikéza i fama pô-l ta dexa di ama kel pastor. El ta kontrolaba se sentimentus i el mante un konportamentu linpu.

  Lia

 Ken ki éra Lia? El éra kel primeru mudjer di Jakó. Raquel, se irman más nova, éra otu mudjer di Jakó. — Génesis 29:20-29.

 Kuzê ki el faze? Lia éra mai di kes 6 fidju di Jakó. (Rute 4:11) Jakó ka krê kazaba ku Lia, má ku Rakel. Má Labon, ses pai, ranja manera pa Lia tomaba lugar di Rakel. Kantu Jakó da kónta ma el inganadu i ma el kaza ku Lia, el ba pâpia ku Labon. Labon fla-l ma ka éra kustumu kel fidju-fémia más novu kaza más primeru ki kel más bédju. Nton, un simana dipôs, Jakó kaza ku Rakel. — Génesis 29:26-28.

 Jakó ta amaba Rakel más ki Lia. (Génesis 29:30) Pur isu, Lia ta fikaba ku siumis i el ta staba sénpri ta konpiti ku se irman pa el ganhaba amor i atenson di Jakó. Deus odja kuzê ki Lia staba ta pasa i el abensua-l ku 6 fidju matxu i un fidju-fémia. — Génesis 29:31.

 Kuzê ki nu pode prende ku Lia? Lia ta kunfiaba na Deus i el ta fazeba orason pa el. Enbóra el tinha prublémas na se família, el konsigi odja modi ki Deus staba ta djuda-l. (Génesis 29:32-35; 30:20) Se vida ta mostra ma ten más ki un mudjer sô ta traze prubléma, enbóra Deus dexa kel-li kontise pa un ténpu. Kazamentu ki Deus ta aprova é entri un ómi i un mudjer. — Mateus 19:4-6.

  Maria (irman di Marta i di Lázaru)

 Ken ki éra Maria? Ael, Lázaru se irmon i Marta se irman, éra txeu amigu di Jizus.

 Kuzê ki el faze? Maria txeu bês mostra ma el ta daba valor pa Jizus pamodi el éra Fidju di Deus. El mostra fé kantu el fla ma Jizus podia inpidiba se irmon di móre, i el staba la kantu Jizus resusita Lázaru. Se irman, Marta, kritika Maria kantu el skodje obi Jizus envês di djuda-l faze kes trabadju di kaza. Má Jizus ilojia Maria pamodi el poi kes verdadi sobri Deus na primeru lugar na se vida. — Lukas 10:38-42.

 Un bês, Maria mostra ma el resebe Jizus rei di dretu kantu el baza un “óliu purfumadu, mutu karu” na se kabésa i na se pé. (Mateus 26:6, 7) Kes ki staba la fla Maria ma el staba ta gasta kel óliu. Má Jizus difende-l i el fla: “Na kalker lugar na mundu interu ki pregadu es notísia sábi [di Reinu di Deus], kuzê ki kel mudjer li faze tanbê ta ben kontadu, pa lenbradu di el.” — Mateus 24:14; 26:8-13.

 Kuzê ki nu pode prende ku Maria? Maria tinha txeu fé. El poi adorason pa Deus na primeru lugar na se vida. I el da Jizus ónra ku umildadi, mésmu kantu ki kel-la kusta-l txeu dinheru.

  Maria (mai di Jizus)

 Ken ki éra Maria? El éra un jóven ki éra judeu. Maria éra vírjen kantu el bira mai di Jizus ki é Fidju di Deus. El fika grávida através di un milagri.

 Kuzê ki el faze? Maria faze vontadi di Deus ku umildadi. El éra noiva di Juzé kantu un anju parse pa el i fla-l ma el ta fikaba grávida i ma el ta tinha kel Misías ki pesoas dja tinha txeu ténpu ta spera. (Lukas 1:26-33) El seta es diziginason di livri vontadi. Dipôs ki Jizus nase, Maria ku Juzé tevi kuatu fidju i peloménus dôs fidju-fémia. Kel-li krê fla ma Maria ka kontinua vírjen. (Mateus 13:55, 56) Enbóra Maria tevi un priviléjiu grandi, nunka el ka kreba pa pesoas ilojia-l i nen el ka tratadu di manera spesial, mésmu duránti pregason di Jizus nen tanbê kantu formadu kongregason di kristons.

 Kuzê ki nu pode prende ku Maria? Maria éra un mudjer fiel ki seta di livri vontadi un responsabilidadi grandi. El konxeba Skrituras dretu. Ta parse ma Maria pâpia di uns 20 párti di Skrituras kantu el fla kes palavra ki sta na Lukas 1:46-55.

  Maria Madalena

 Ken ki éra Maria Madalena? El ta sigiba Jizus di manera lial.

 Kuzê ki el faze? Maria Madalena éra un di kes txeu mudjer ki ta viajaba ku Jizus i se disiplus. El gostaba di da, pur isu el uza kes kuza ki el tinha pa kuida di ses nisisidadi. (Lukas 8:1-3) El sigi Jizus ti fin di se pregason, i el staba pértu di el kantu Jizus matadu na staka. El tevi priviléjiu di ser un di kes primeru algen ki odja Jizus dipôs ki el resusitadu. — Juan 20:11-18.

 Kuzê ki nu pode prende ku Maria? Maria Madalena uza kes kuza ki el tinha pa apoia pregason di Jizus i el sigi-l di manera lial.

  Marta

 Ken ki éra Marta? El éra irman di Maria i di Lázaru. Es três ta moraba na Betánia, ki ta fikaba pértu di Jiruzalen.

 Kuzê ki el faze? Marta éra txeu amiga di Jizus. Bíblia ta fla: “Jizus ta amaba Marta, Maria i Lázaru.” (Juan 11:5) Marta gostaba txeu di resebe algen. Duránti un di kes vizita ki Jizus faze-s, Marta fika ta kuida di kes trabadju di kaza timenti se irman Maria prifiri fika ta obi kuzê ki Jizus staba ta fla. Marta ba reklama ku Jizus pamodi Maria ka staba ta djuda-l. Ku jetu, Jizus koriji manera di pensa di Marta. — Lukas 10:38-42.

 Kantu Lázaru fika duenti, Marta i se irman pidi pa Jizus bai la. Es tinha serteza ma Jizus pode kuraba ses irmon. (Juan 11:3, 21) Má Lázaru móre. Kel konbérsu ki Marta tevi ku Jizus mostra ma el ta kunfiaba na promésa di resureison ki sta na Bíblia i el sabia ma Jizus pode poba se irmon ta vive otu bês. — Juan 11:20-27.

 Kuzê ki nu pode prende ku Marta? Marta gostaba txeu di resebe otus algen. El ta setaba konsedjus ku umildadi. El ta papiaba klaru sobri se sentimentus i se fé.

  •  Pa sabe más sobri Marta, odja artigu Eu acredito”.

  Mirian

 Ken ki éra Mirian? El éra irman di Muizés i Aron. El foi kel primeru mudjer na Bíblia ki txomadu di profetiza.

 Kuzê ki el faze? Dja ki el éra profetiza, el pâpia di mensajen di Deus pa otus algen. El tinha un puzison inportanti na Israel i el kanta un kántiku di vitória djuntu ku kes ómi dipôs ki Deus distrui kes trópa di Ijitu na mar Brumedju. — Êxodo 15:1, 20, 21.

 Má algun ténpu dipôs, talvês pamodi orgulhu i siumis, Mirian i Aron kumesa ta kritika Muizés. Deus ‘staba ta obi’ i el koriji-s. (Números 12:1-9) Dipôs Deus ataka Mirian ku lépra, talvês pamodi é el ki kumesa ta pâpia mal di Muizés. Má Muizés inplora Deus pa kura-l, i Deus faze kel-la. Dipôs ki el fika 7 dia izoladu, el dexadu volta pa kanpamentu di Israel. — Números 12:10-15.

 Bíblia ta mostra ma Mirian seta kel koreson ki el dadu. Txeu ténpu dipôs, kantu Deus staba ta pâpia ku kes israelita, el pâpia di priviléjiu spesial ki Mirian tevi: ‘Na nhos frenti N manda Muizés, Aron ku Mirian.’ — Miqueias 6:4.

 Kuzê ki nu pode prende ku Mirian? Kuzê ki kontise ku Mirian ta mostra ma Deus ta presta atenson na kuzê ki se sérvus ta pâpia ku kunpanheru. Tanbê nu ta prende ma pa nu agrada Deus, nu meste luta kóntra orgulhu i siumis. Kes sentimentu li pode pô-nu ta fla algun kuza ki ta mantxa nómi di un algen.

  Mudjer di Ló

 Ken ki éra mudjer di Ló? Bíblia ka ta fla se nómi. Má el ta fla-nu ma el tinha dôs fidju-fémia i ma el ku se família ta viveba na sidadi di Sudoma. — Génesis 19:1, 15.

 Kuzê ki el faze? El ka obi ku un órdi ki Deus da. Deus dja disidiba distrui Sudoma i kes sidadi ki ta fikaba pértu di la, pamodi es ta fazeba konportamentu seksual mariadu. Dja ki Deus ta amaba Ló, ki éra un ómi justu, i se família, ki ta viveba na Sudoma, el manda dôs anju pa ba tra-s di la i leba-s pa un lugar suguru. — Génesis 18:20; 19:1, 12, 13.

 Kes anju fla família di Ló pa es fuji sen djobe pa tras. Si algun di es djobeba pa tras, es ta moreba. (Génesis 19:17) Má mudjer di Ló ‘kumesa ta djobe pa tras i el bira un kuluna di sal.’ — Génesis 19:26.

 Kuzê ki nu pode prende ku mudjer di Ló? Se stória ta mostra klaru ma é prigozu ama kuzas material di manera ki el ta pô-nu ka ta obi ku Deus. Jizus pâpia di el pa sirbi di avizu pa nos kantu el fla: “Nhos lenbra di mudjer di Ló.” — Lukas 17:32.

  Raabi

 Ken ki éra Raabi? El éra un prostituta ki ta viveba na Jerikó, ki éra un sidadi di kes kananeu. Raabi bira ta adora Jeová Deus.

 Kuzê ki el faze? Raabi sukundi dôs israelita ki bai djobe kel téra ki el ta moraba. El faze kel-li pamodi dja el obiba kuzê ki Jeová, kel Deus di Israel, dja fazeba pa liberta se povu di Ijitu, i tanbê kantu tribu di kes amoreu ba ataka se povu.

 Raabi djuda kes dôs spion i el pidi-s pa es salva-l, ael ku se família, óras ki es ba distruíba Jerikó. Es konkorda, má es da-l kes orientason li: el ka podia kontaba ningen kuzê ki es staba ta faze, el ku se família devia fikaba déntu kaza duránti kel ataki ki kes israelita staba ta ba faze i el devia poba un kórda brumedju na janéla pa pode markaba se kaza. Raabi sigi tudu kes orientason, i el ku se família skapa kantu israelitas distrui Jerikó.

 Dipôs, Raabi kaza ku un israelita i el bira família di rei Davidi i tanbê di Jizus Kristu. — Josué 2:1-24; 6:25; Mateus 1:5, 6, 16.

 Kuzê ki nu pode prende ku Raabi? Bíblia ta mostra ma Raabi é un grandi izénplu di fé. (Ebreus 11:30, 31; Tiagu 2:25) Se stória ta mostra ma Deus ta púrdua i el ta trata tudu algen igual. El ta abênsua tudu kes ki ta kunfia na el, ka ta inporta di undi ki es é ô kuzê ki es fazeba antis.

  Rakel

 Ken ki éra Rakel? El éra fidju-fémia di Labon i kel mudjer ki Jakó gostaba más txeu.

 Kuzê ki el faze? Rakel kaza ku Jakó i el tevi dôs fidju ku el. Ses fidju ta fazeba párti di kes xéfi di família di kes 12 tribu di Israel. Rakel konxe Jakó kantu el staba ta kuida di kes ovelha di se pai. (Génesis 29:9, 10) Konparadu ku se irman más bédju, Lia, Rakel éra ‘txeu bunita’. — Génesis 29:17.

 Jakó paxona pa Rakel i el konkorda trabadja 7 anu pa el pode kaza ku el. (Génesis 29:18) Má, Labon ingana Jakó i el pô-l ta kaza primeru ku Lia, dipôs el dexa-l kaza ku Rakel. — Génesis 29:25-27.

 Jakó ta amaba Rakel i se dôs fidju más txeu di ki Lia i kes fidju ki el tevi ku el. (Génesis 37:3; 44:20, 27-29) Pur isu, kes dôs mudjer li tinha txeu siumis di kunpanheru. — Génesis 29:30; 30:1, 15.

 Kuzê ki nu pode prende ku Rakel? Rakel aguenta txeu prubléma na se família, má ku speransa ma Deus ta obiba se orason. (Génesis 30:22-24) Se stória ta mostra klaru ma ten más ki un mudjer ta traze prubléma pa un família. Kuza ki kontise ku el ta mostra ma é midjór sigi kel lei ki Deus kria pa kazamentu: kada ómi debe ten sô un mudjer. — Mateus 19:4-6.

  Rebeka

 Ken ki éra Rebeka? El éra mudjer di Izaki. Es tevi dôs fidju jémiu: Jakó i Izaú.

 Kuzê ki el faze? Rebeka obi ku Deus, mésmu kantu éra difísil dimás pa el. Timenti el staba ta tra agu di un posu, un ómi pidi-l un bokadinhu di agu pa el bebe. Rebeka da-l agu lógu i el oferese pa tra agu pa da kes kamelu tanbê. (Génesis 24:15-20) Kel ómi éra sérvu di Abraon. El viaja di un lugar lonji pa atxa un mudjer pa Izaki, ki éra fidju di Abraon. (Génesis 24:2-4) Tanbê, dja el fazeba orason pa Deus abensuaba el. Kantu el odja modi ki Rebeka éra trabadjadera i el gostaba di resebe algen, el da kónta ma Deus responde se orason i el mostra-L ma el éra kel mudjer sértu pa Izaki. — Génesis 24:10-14, 21, 27.

 Kantu Rebeka diskubri kuzê ki kel sérvu ba faze la, el konkorda na bai ku el i kaza ku Izaki. (Génesis 24:57-59) Ku ténpu, Rebeka tevi dôs fidju jémiu. Deus dja flaba el ma Izaú, se fidju más bédju, ta sirbiba Jakó, ki éra kel fidju más novu. (Génesis 25:23) Kantu Izaki ba da Izaú benson di primeru fidju, Rebeka ranja manera pa Jakó resebe kel benson, pamodi dja el sabia ma kel-li éra vontadi di Deus. — Génesis 27:1-17.

 Kuzê ki nu pode prende ku Rebeka? Rebeka éra un algen ki ta setaba se limitason, éra trabadjadera i el gostaba di resebe otus algen. Kes kualidadi li pô-l ta ser un bon mudjer, un bon mai i el ta adoraba kel Deus verdaderu.

  Ruti

 Ken ki éra Ruti? El éra un moabita ki dexa pa tras kes deus ki el ta adoraba i se téra pa el bira ta adora Jeová na Israel.

 Kuzê ki el faze? Ruti mostra txeu amor pa Nuemi, ki éra se sógra. Nuemi, se maridu i ses dôs fidju, mudaba pa Muabi pamodi un fómi ki staba na Israel. Ku ténpu ses fidju kaza ku kes mudjer di Muabi: Ruti i Orpa. Má un ténpu dipôs, maridu di Nuemi i se dôs fidju móre, i kes três mudjer fika viúva.

 Nuemi disidi volta pa Israel, pamodi séka dja kababa. Ruti ku Orpa tanbê krê baba ku el. Má Nuemi pidi-s pa es volta pa ses família. Orpa faze kel-li. (Rute 1:1-6, 15) Má Ruti éra lial i el ka larga se sógra. El ta amaba Nuemi i el krê adoraba Jeová, kel Deus di Nuemi. — Rute 1:16, 17; 2:11.

 Dja ki Ruti éra un nóra lial i trabadjadera, na poku ténpu pesoas fika ta pâpia ben di el na Belen, ki éra sidadi di Nuemi. Un ómi riku ki tinha txeu txon ki txomaba Boás, fika dimiradu ku Ruti i el da-l txeu kumida pa el i pa Nuemi. (Rute 2:5-7, 20) Dipôs, Ruti kaza ku Boás i el bira família di rei Davidi i tanbê di Jizus Kristu. — Mateus 1:5, 6, 16.

 Kuzê ki nu pode prende ku Ruti? Amor ki Ruti tinha pa Nuemi i pa Jeová, pô-l ta dexa se kaza i se família pa tras. El éra trabadjadera, zeloza i lial, mésmu kantu el pasa pa txeu prubléma.

  Sara

 Ken ki éra Sara? El éra mudjer di Abraon i mai di Izaki.

 Kuzê ki el faze? Sara dexa pa tras un vida sábi ki el tinha na sidadi di Ur, ki éra riku, pamodi el tinha fé na kes promésa ki Deus dja fazeba Abraon, ki éra se maridu. Deus fla Abraon pa el sai di Ur i pa el bai pa téra di Kanan. Deus promete ma el ta abensuaba el i el ta poba el ta bira un nason grandi. (Génesis 12:1-5) Talvês Sara tinha uns 60 anu kantu kel-li kontise. Di la pa frenti Sara ku Abraon vive na ténda, ta muda di un lugar pa kel otu.

 Enbóra kel tipu di vida li éra prigozu, Sara apoia disizon di Abraon di obi ku Deus. (Génesis 12:10, 15) Sara tevi txeu ténpu sen ten fidju, i kel-li ta dexaba el tristi dimás. Má Deus dja prometeba ma el ta abensuaba kel disendenti di Abraon. (Génesis 12:7; 13:15; 15:18; 16:1, 2, 15) Ku ténpu, Deus fla ma Sara ta tinha un fidju ku Abraon. I na verdadi el ben ten un fidju kantu dja el pasaba idadi di ten fidju. El tinha 90 anu i Abraon dja tinha 100 anu. (Génesis 17:17; 21:2-5) Es poi ses fidju nómi di Izaki.

 Kuzê ki nu pode prende ku Sara? Stória di Sara ta mostra ma sénpri nu pode kunfia ma Deus ta kunpri se promésa sikrê ta parse ma kel-la ka ta kontise! (Ebreus 11:11) I el dexa un grandi izénplu pa kes mudjer ki é kazadu ma é inportanti mostra ruspetu na kazamentu. — 1 Pedru 3:5, 6.

 Linha di ténpu di kes mudjer ki Bíblia ta pâpia di es

  1.  Eva

  2. Dilúviu (2370 A.K.)

  3.  Sara

  4.  Mudjer di Ló

  5.  Rebeka

  6.  Lia

  7.  Rakel

  8. Israelitas sai di Ijitu (1513 A.K.)

  9.  Mirian

  10.  Raabi

  11.  Ruti

  12.  Débura

  13.  Jael

  14.  Dalila

  15.  Ana

  16. Primeru rei di Israel (1117 A.K.)

  17.  Abigail

  18.  Kel jóven sulamita

  19.  Jizabel

  20.  Ester

  21.  Maria (mai di Jizus)

  22. Batismu di Jizus (29 D.K.)

  23.  Marta

  24.  Maria (irman di Marta i di Lázaru)

  25.  Maria Madalena

  26. Mórti di Jizus (33 D.K.)