Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

DEA/G. Dagli Orti/De Agostini via Getty Images

Sforsu ki Huldrych Zwingli faze pa atxa verdadi na Bíblia

Sforsu ki Huldrych Zwingli faze pa atxa verdadi na Bíblia

 Maioria di algen oji ki ten relijion i ki é sinseru pode djobe si kes kuza ki es ta kridita na el ten bazi na kuzê ki Bíblia ta inxina ô nau. Má é ka kel-li ki kontise pa vólta di anu 1500. Pamodi? Pamodi maioria di algen ka ta konsigi tinha un Bíblia na ses própi língua. Pur isu, éra sô alguns ménbru di igreja ki ta konsigi konparaba kuzê ki Igreja ta inxinaba ku kuzê ki Bíblia ta fla. I kes xéfi di relijion kuazi ka ta djudaba. Livru História da Igreja Cristã ta fla: “Igreja na Suísa éra koruptu. Kes xéfi di relijion éra iginoranti, es ta kriditaba na superstison i es tinha konportamentu mariadu.”

 Na kel ténpu, Huldrych Zwingli kumesa ta djobe verdadi na Bíblia. Kuzê ki el atxa? Kuzê ki el faze pa el pâpia ku otus algen sobri kuzê ki el prende? I kuzê ki nu pode prende ku se vida i ku kes kuza ki el ta kriditaba na el?

Zwingli kumesa ta djobe verdadi

 Ku uns 20 anu, Zwingli disidi bira padri. Na kel ténpu, kalker algen ki krê biraba padri tinha ki studaba filozofia, tradisons di igreja i kes kuza ki “Kes Pai di Igreja” skrebe, má ménus studa Bíblia.

 Modi ki Zwingli kumesa ta diskubri verdadi na Bíblia? Timenti el staba na universidadi na Bazileia, na Suísa, el sisti alguns diskursu di Thomas Wyttenbach, ki kondena un sistéma di induljénsia a ki igreja ta uzaba. Un ómi ki skrebe stória di vida di Zwingli, fla ma el “prende ku [Wyttenbach] ma mórti di Kristu oferesedu un bês pa nos pekadu.” (1 Pedru 3:18) Kantu Zwingli intende ma resgati di Jizus é kel úniku manera pa nos pekadu purduadu, el nega kel ensinu ki ta fla ma kes xéfi di igreja podia purduaba pekadu si pesoas ofereseba es dinheru. (Atus 8:20) Má simé, Zwingli kontinua ta studa i el bira padri ku 22 anu.

 Kantu Zwingli tinha se 20 i tal anu, el prende gregu el sô pa el pode intendeba kel língua orijinal ki ta txomadu di Novu Testamentu. Tanbê el djobe kes óbra di Erasmu i el prende ma Jizus é kel úniku Mediador entri Deus i ómis, sima Bíblia ta inxina. (1 Timótiu 2:5) Pur isu, Zwingli kumesa ta duvida di kel ki igreja Katólika ta inxina ma un algen pode uza santu pa pâpia ku Deus.

 Ku uns 30 anu, Zwingli kumesa ta djobe verdadi más txeu inda. Má tanbê, el ta abensuaba kes trópa na kes monti géra na Europa interu ki Itália staba ta faze pa el pode kontrolaba Europa. Na géra di Marignanu na anu di 1515, el odja katólikus ta mata milharis di katólikus. Alguns anu dipôs, Zwingli kôpia ku se mô i ti el dikora txeu párti di kes livru di Bíblia ki skrebedu na gregu. Na anu 1519, el ta moraba na Zuriki, na Suísa, ki éra undi ki kes pulítiku inportanti ta staba. La el pasa ta kridita ma Igreja ka devia inxinaba nada ki ka staba na Bíblia. Má modi ki el pode djudaba otus algen txiga kel mésmu konkluzon?

“Kel-li é un pregason ki nunka nu ka obiba antis”

 Zwingli ta kriditaba ma pesoas ta negaba kes mintira ki relijion ta inxinaba lógu ki es obiba verdadi na Bíblia. Nton, kantu el bira padri na un igreja inportanti di Grossmünster, na Zuriki, el kumesa se pregason ku un planu ki ta mostraba koraji. El ka ta leba más kel livru b na latin ki kes xéfi di igreja dja tinha monti ténpu ta uza na igreja. Má, el ta pregaba Ivanjélhu dirétu di própi Bíblia, kapítlu pa kapítlu, di komésu ti fin. Envês di uza kes ideia di kes Pai di Igreja pa splika Bíblia, el ta dexaba pa Bíblia splikaba Bíblia. El faze kel-li kantu el uza kes párti di Bíblia ki éra más fásil di intende pa splika kes párti más difísil. — 2 Timótiu 3:16.

Sergio Azenha/Alamy Stock Photo

Igreja di Grossmünster na Zuriki.

 Óras ki Zwingli ta pregaba, el ta djudaba pesoas odja ma Bíblia ta djuda algen na dia-dia. El inxina kes lei di Bíblia sobri konportamentu i el prega ma é mariadu adora Maria, ki é mai di Jizus, ora pa santu, paga pa ten perdon di pekadu i kes konportamentu seksual mariadu ki kes xéfi di relijion ta fazeba. Modi ki pesoas reaji? Dipôs di se primeru diskursu, alguns algen fla: “Kel-li é un pregason ki nunka nu ka obiba antis.” I un algen skrebe kel-li sobri kes katóliku ki ta obiba diskursu di Zwingli: “Kes algen ki paraba di bai igreja pamodi kes konportamentu mariadu di kes padri i kes asnera ki es ta fazeba, volta pa igreja.”

 Na 1522, kes xéfi di igreja tenta poi kes governanti di Zuriki ta inpidi pesoas di faze kalker kuza ki ta baba kóntra dotrina di igreja. Pur isu, Zwingli akuzadu di rabela kóntra igreja. El nega bandona kes kuza ki el ta kriditaba na el, pur isu el dexa di ser padri.

Kuzê ki Zwingli faze?

 Zwingli ka éra padri más, má el kontinua ta prega i ta tenta konvense otus algen pa kridita na kes kuza ki el ta kriditaba. Pesoas bira ta konxe-l pamodi pregason ki el ta fazeba. I kel-li poi kes governanti di Zuriki ta obi-l. Pur isu, el tenta muda alguns kuza ki kes relijion ta inxinaba na Zuriki. Pur izénplu, na anu 1523, el konvense kes autoridadi di Zuriki pa proíbi kalker algen di inxina kes ideia di relijion ki ka staba di akordu ku Bíblia. Na anu 1524, el konvense-s pa es proíbi idolatria. Kes governanti, ku ajuda di kes algen ki ta pregaba na kel lugar i ku ajuda di povu, es distrui txeu altar, imajen i obijétu ki pesoas ta uzaba pa adora. Un livru c di Zwingli ta fla: “Alén di kes viking ki ta furtaba na kes kaza di relijion, igreja osidental nunka ka odjaba kel tipu di distruison la.” Na anu 1525, tanbê el influensia kes autoridadi pa bira kes prédiu di igreja na ospital i pa permiti kes monji i frera kaza. Tanbê el fla pa misa trokadu pa un komemorason sinplis ki ten bazi na Bíblia. (1 Koríntius 11:23-25) Kes storiador ta fla ma sforsu ki Zwingli faze djuntu ku kes xéfi di relijion i kes governanti di Zuriki pa trabadja djuntu, pripara kaminhu pa ten mudansa na relijion i forma un novu relijion Protestanti.

Idison di 1536 di Bíblia di Zuriki, Sédi mundial di Tistimunhas di Jeová, na Warwick, Nova York.

 Trabadju más inportanti ki Zwingli faze é traduzi Bíblia. Duránti dékada di 1520, el lidera un grupu di studiozu ki staba ta trabadja ku kes língua orijinal ebraiku i gregu djuntu ku Septuajinta gregu i Vulgata latinu. Ses manera di studa éra sinplis. Es ta leba kada versíklu di testu na kel língua orijinal i tanbê kes traduson más ruspetadu. Dipôs, es ta diskutiba siginifikadu di kes versíklu i es ta skrebeba ses konkluzon. Ses trabadju pa splika i traduzi Palavra di Deus, pô-s ta faze un idison di un volumi di Bíblia di Zuriki na anu 1531.

 Enbóra Zwingli éra sinseru, el ka ta ruspetaba ideias di otus algen i el éra violéntu. Pur izénplu, na anu 1525, el partisipa na julgamentu di kes anabatista, ki ka ta konkordaba ku se krénsa ma kes kriansa debe batizadu. Más tardi, kantu kes tribunal da senténsa di mórti pa kalker algen ki ka ta setaba pa kriansas batizadu, el ka fla ma kel senténsa éra duru dimás. Tanbê, el poi kes governanti ta uza ses trópa pa obriga pesoas seta kes novu krénsa. Má txeu lugar na Suísa, ki pesoas éra katóliku ferénha, ka seta kel novu krénsa. Kel-li poi ta ten géra na kes lugar. Zwingli kunpanha kes trópa di Zuriki pa kanpu di géra undi el matadu ku 47 anu.

Kes kuza ki Zwingli dexa

 Di serteza Huldrych Zwingli ten un lugar na stória, enbóra el ka éra famozu, sima Martinhu Luteru i Juan Kalvinu, ki éra un di kes protestanti ki faze refórma. Zwingli nega kes ensinu di igreja Katólika di manera más klaru di ki Luteru. Sforsu ki Zwingli faze bira más fásil pa pesoas seta kes ideia di Kalvinu. Pur isu, el ta txomadu di kel tirseru ómi ki faze refórma.

 Kes rezultadu di trabadju di Zwingli é puzitivu i negativu. Pa el konsigi spadja se ideias, el mete txeu na pulítika i na géra. Kantu el faze si, el dexa di sigi izénplu di Jizus Kristu ki nega mete na pulítika i el inxina se disiplus pa ama ses inimigu envês di mata-s. — Mateus 5:43, 44; Juan 6:14, 15.

 Má simé, Zwingli éra un bon studanti di Bíblia i el staba disididu na pâpia ku otus algen di kes kuza ki el prende. El diskubri txeu verdadi na Bíblia i el djuda otus algen faze mésmu kuza.

a Induljénsia éra kes lei ki kes xéfi di igreja ta fazeba ku ideia di diminui ô ti kaba ku kel kastigu ki pesoas podia sufreba na purgatóriu dipôs ki es móre.

b Kel livru ta txomaba lecionário. El é un livru ki ten versíklus di Bíblia skodjedu ki ta ledu na igreja duránti un anu.

c Zwingli—God’s Armed Prophet