Hem soddun content-ant vochat

Hem soddun table of contents-ant vochat

Vachpeam Thaun Prosn

Vachpeam Thaun Prosn

Izaias 60:1-ant sangloli ‘bail’ konn, ani tinnem kednam ‘utthon uzvadd fankoilo’?

Izaias 60:1 (NW) sangta: “Utth, O baile, tuzo uzvadd fankoi. Karonn tuzo uzvadd aila. Jehovachi mhoima tujer porzolltta.” Bhonvtonnim aslolim versam dakhoitat ki hi ‘bail’ mhunnttlear, Sion vo Jeruzalem, jem tea vellar Judachi rajdhani aslem. a (Iz. 60:14; 62:1, 2) Ani Jeruzalem xar, Izraelachea akʼkhea raxttrak suchit korta. Tor hea versa vixim ami don prosnanche zobab polloum-ia: Poilo, Jeruzalem kednam ani koxem ‘utthlem’ ani eka orthan uzvadd koso fankoilo? Dusro, Izaiasan sanglolim utram aiz amchea disamnim pasun purnn zait asat kai?

Jeruzalem kednam ani koxem ‘utthlem’ ani eka orthan tinnem uzvadd koso fankoilo? Jeruzalem ani Devmondir nas zalea uprant, 70 vorsam tem toxench urlem. Karonn tea vellar Judev lok Babilonant koidi aslo. Punn uprant Babilonacher Midiani ani Parsi lokamnim zoit vhelem tednam, Babilonachea somrazachea veg-vegllea zagear ravpi Izraelitkarank porot tanchea ganv-ghora vochon khori bhokti stapon korunk sondhi mellʼlli. (Ezr. 1:1-4) 537 K.X.A. thaun, 12 kullantlim thoddim visvaxi Izraelitkaram porot Jeruzalemant vochonk laglim. (Iz. 60:4) Thoim vochon tannim Jehovak bolidanam bhettounk, porbo monounk, ani Devmondir porot bandpachem kam suru kelem. (Ezr. 3:1-4, 7-11; 6:16-22) Tor porot ek pavtti Jehovachi mhoima Jeruzalemacher, mhunnche tachea lokancher porzollonk lagli. Ani tanchea vorvim, Jehovak vollkhonaslolea her raxttrancher eka orthan ho uzvadd fankonk laglo.

Punn Izaiasan sanglolea bhasaunneancho fokot thoddo bhag purnn zalo. Karonn choddxea Izraelitkaramnim Jehovacheo adnea pallop bond kelem. (Ne. 13:27; Mal. 1:6-8; 2:13, 14; Mt. 15:7-9) Uprant, tannim Jezu Kristak Mesias mhunn pasun nakarlo. (Mt. 27:1, 2) Ani 70 K.X.-ant, Jeruzalem ani tachea Devmondiracho anik ek pavtti nas kelo.

Oxem zatolem mhunn Jehovan poilinch sangon dovorlolem. (Dan. 9:24-27) Tor hantuntlean, Izaias odheai 60-ant sanglolea khori bhokti porot stapon zaunchea bhasaunneancho dor ek bhag, prithumer aslolea Jeruzalema udexim purnn zalʼlo Jehovacho udʼdhex naslo mhunn amkam kollon ieta.

Izaiasan sanglolim utram aiz amchea disamnim pasun purnn zait asat kai? Hoi. Punn tim anik eke baile udexim purnn zatat. Te bailek “voilem Jeruzalem” oxem mhunnttlea. Ti ek khori bail nhoi. Punn apostl Paulun tiche vixim oxem mhunnttlolem: “Ti amchi avoi.” (Gal. 4:26) Tor voilem Jeruzalem mhunnttlear, Jehovache songottnnecho sorgincho bhag. Mhunnche, sorgar asloli tachi visvaxi famil. Ani Jezu toxench 1,44,000 makhlolim Kristanvam tichim bhurgim zaun asat, zankam Paulu bhaxen sorgar jieuncho bhorvonso asa. Makhlolim Kristanvam ek “povitr raxttr” zaun asat ani tankam ‘Devachem Izrael’ oxem mhunnttlam.​—1 Ped. 2:9; Gal. 6:16.

Tor voilem Jeruzalem koxem ‘utthlem’ ani eka orthan ‘uzvadd koso fankoilo’? Tinnem prithumer aslolea aplea makhlolea bhurgeam vorvim oxem kelem. Tor Izaias 60-ant sangloli bhasaunni, makhlolea Kristanvam vorvim koxi purnn zait asa tem ami polloum-ia.

Makhlolea Kristanvank eka orthan ‘utthonk’ kiteak poddlem? Apostl melea uprant Kristi Xokachea dusrea xekddeant dhorm-broxtt xikounn posronk lagli. (Mt. 13:37-43) Tor makhlolim Kristanvam otmik ritin kallkhant aslim. Ani ‘sonvsarachea xevottachea vella’ porian, tim Bollixtt Babilonachea vo sonvsarantlea soglea khottea dhormanchea tabeant aslim. Ho vell 1914 vorsa suru zalʼlo. (Mt. 13:39, 40) Punn uprant rokddench, 1919-ant makhlolea Kristanvank Bollixtt Babilonantlean suttka mellʼlli ani tim rokddinch nettan Devachea Rajeachi bori khobor sogleak porgottunk laglim. b Oxem korun tim eka orthan, uzvadd fankounk laglim. Ani vorsam gelim toxim, soglea raxttrantle lok tea uzvaddant ieunk lagle. Hea lokam modem Devachea Izraelantlim urlolim munxam pasun mellon aslim. Ani Izaias 60:3-ant tankam “raza” mhunnttleat.​—Prok. 5:9, 10.

Makhlolim Kristanvam, fuddarak Jehova dita to uzvadd anikui vhodd promannan fankoitolim. Koxim? Tim melea uprant ‘Novea Jeruzalemachim’ bhag zatolim, mhunnche Jezu Kristachi vhokol zatolim. Ani him soglim 1,44,000 zannam, Jezu sangata raza ani iadnik mhunn seva kortolim.​—Prok. 14:1; 21:1, 2, 24; 22:3-5.

Tor Izaias 60:1-ant sangloli bhasaunni purnn korunk, Novem Jeruzalemacho mhotvacho bhag astolo. (Izaias 60:1, 3, 5, 11, 19, 20 him versam, Prokasovnni 21:2, 9-11, 22-26-a sangata sor korat.) Adlea kallar, Izrael raxttrachim soglim sorkari kamam Jeruzalemant zatalim. Teach bhaxen, novea sonvsarant, Jezu Krist ani Novem Jeruzalem prithume voilim soglim kamam polloun ghetolim. Punn Novem Jeruzalem ‘sorgar thaun Deva koddlean sokol denvta,’ mhunnttlear kitem? Hacho orth, tem prithumecher dhean dita vo tacher eka orthan uzvadd fankoita. Oxem kelʼlean, soglea raxttrantle Dev-bhirantiche lok ‘tachea uzvaddant choltole.’ Toxench tankam patok ani mornnantlean pasun suttka mellttoli. (Prok. 21:3, 4, 24) Hacho porinnam kitem zatolo? Izaias, toxench her provadeamnim “sogleo vostu poilim bhaxen porot zaunchea kalla vixim” ji bhasaunni kelʼli ti purnn zatoli. (D.I. 3:21) Ho kall, Jezu Krist Raza zalʼlo tednam suru zalʼlo, ani Kristachea Ek Hozar Vorsanchea Razvottkechea xevottak somptolo.

a New World Translation Bible-ant, Izaias 60:1-ant, “Sion” vo “Jeruzalem” oxem mhunnchea bodlek, “baile” oxem mhunnttlam. Karonn “utth” ani “uzvadd fankoi” him Hebrev bhaxent uzar kelʼlim kriapodam, tim eke bailek mhunnttleant mhunn dakhoun ditat. Toxench, tea versant aslolem “tujer” hea utra vorvim pasun tem eke bailek mhunnttlam mhunn kolltta.

b 1919-ant, khori bhokti porot stapon zali. Hea vixim Ezekiel 37:1-14 ani Prokasovnni 11:7-12-nt pasun sanglolem asa. Zaito temp poriant, gulamponnant aslea uprant, soglim makhlolim Kristanvam porot Jehovachi khori bhokti kortolim mhunn Ezekielan sanglolem. Ani Prokasovnni pustokant sanglolea bhasaunnent, fuddakar gheupi makhlolea bhavanchea eka lhanxea zomeak eka orthan porot jivont kortole mhunn sanglolem. Karonn tankam kosloch guneanv nastana thoddea vella pasot bondkhonnint ghatlole. Tor tankam eka orthan jivexim marlole, punn uprant tankam jivont kele ani 1919-ant “visvaxi ani xanno chakor” mhunn nemlo.​—Mt. 24:45; Pure Worship of Jehovah—Restored At Last! hantunt p. 118 polloiat.