Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Maŋtsɛyeli Asa Baanyɛ Afee Ahã Akutso Mli Ni Oyɔɔ Lɛ?

Mɛni Maŋtsɛyeli Asa Baanyɛ Afee Ahã Akutso Mli Ni Oyɔɔ Lɛ?

Aaafee afii oha kɛ sɛɛ nɛɛ lɛ, Yehowa Odasefoi diɛŋtsɛ tɛŋɔ bɔ ni sa akɛ amamɔ amɛkpeehei lɛ ahã ni amɛmamɔɔ. Ani aama jamɔhei ni atsɛɔ lɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ eko yɛ okutso lɛ mli? Mɛɛ gbɛ nɔ okutso lɛ baanyɛ aná Maŋtsɛyeli Asa he sɛɛ?

Flowery Branch, ni yɔɔ Georgia, yɛ U.S.A.

“Nikeenii Ni Sa Jogbaŋŋ Kɛhã Akutso Lɛ”

Maŋtsɛyeli Asai ni amaamɔɔ lɛ hu hãa akutso lɛ mli feɔ fɛo. Jason, ni kwɛɔ Maŋtsɛyeli Asai amamɔ nɔ yɛ United States lɛ wie akɛ: “Oti ni ma wɔhiɛ ji ni wɔhã Maŋtsɛyeli Asai ni wɔmamɔɔ lɛ fɛɛ afee fɛo kɛ nɔ ni yɔɔ hiŋmɛi nɔ yɛ akutso lɛ mli.” Odasefonyo ko ni eji tsumaa he ŋaalɔ ni kɛ kuu ni tɛŋɔ bɔ ni abaama tsũ lɛ ahã lɛ tsuɔ nii lɛ kɛfata he akɛ, “Wɔmiitao ni kɛ́ ama tsũ lɛ agbe naa lɛ, efee nikeenii ni sa jogbaŋŋ kɛhã akutso lɛ, koni ehã akutso lɛ mli afee fɛo hu waa.”

Concession, yɛ Zimbabwe

Nitsulɔi ni mamɔɔ Maŋtsɛyeli Asai lɛ ji Yehowa Odasefoi, ni ekã amɛtsui nɔ waa akɛ amɛbaamamɔ tsũi kpakpai ni hi jogbaŋŋ. Bei pii lɛ, mɛi ni naa nitsumɔ ni amɛtsu lɛ jieɔ yi waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɔ ko ni kwɛɔ tsũi ni amamɔɔ nɔ lɛ wie Maŋtsɛyeli Asa ko ni ama nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ Richmond, ni yɔɔ Texas, yɛ U.S.A. lɛ he akɛ, awo Maŋtsɛyeli Asa lɛ yiteŋ jogbaŋŋ, ni efata tsũi ni awo yiteŋ jogbaŋŋ ni ena pɛŋ lɛ ahe. Nuu ko ni kwɛɔ tsũi amaamɔ nɔ yɛ ŋshɔkpɔ ko ni yɔɔ Jamaica lɛ nɔ lɛ, kɛ kuu ko ni kpaako atsɔseɔ amɛ kɛhã tsũ maamɔ nɔkwɛmɔ lɛ yakwɛ Maŋtsɛyeli Asa ko ni aama, ni ekɛɛ kuu lɛ akɛ: “Nyɛkagbaa nyɛhe naa kwraa yɛ mɛi nɛɛ ahe. Yehowa Odasefoi kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni kɔɔ tsũi amaamɔ he lɛ tsuɔ nii jogbaŋŋ, bei komɛi po lɛ, amɛmaa lɛ jogbaŋŋ fe bɔ ni akpaa gbɛ lɛ po.” Nuu ko ni yɔɔ Florida, yɛ U.S.A. ni kwɛɔ bɔ ni sa akɛ amamɔ tsũi ahã lɛ wie akɛ, “Mikwɛ helatsamɔhei kɛ amralo lɛ tsũi wuji ni amamɔɔ, shi amɛteŋ eko kwraa bɛ ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ tamɔ enɛ. Nyɛbɔɔ mɔdɛŋ waa.”

Enáa Mɛi Ni Yɔɔ Akutso Lɛ Mli Lɛ Anɔ Hewalɛ Yɛ Gbɛ Kpakpa Nɔ

Kpeei ni afeɔ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, náa mɛi ni baa jɛmɛ lɛ anɔ hewalɛ yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Kpeei lɛ eye ebua mɛi ni baa jɛmɛ lɛ ni amɛtsɔmɔ tsɛmɛi, nyɛmɛi kɛ bii kpakpai. Rod, ni kɛ kuu ni tɛŋɔ bɔ ni abaama Maŋtsɛyeli Asa ko ahã lɛ tsuɔ nii lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Yɛ Maŋtsɛyeli Asai lɛ eko fɛɛ eko nɔ lɛ, atsɔɔ mɛi ni baa kpeei lɛ bɔ ni ahiɔ shi yɛ jeŋba he mlai ni nɔ kwɔlɔ waa lɛ anaa, ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ akutso lɛ mli lɛ náa he sɛɛ.” Ekɛfata he akɛ: “Kɛ́ okɛ shihilɛi ni mli wawai miikpe lɛ, obaanyɛ oná yelikɛbuamɔ yɛ biɛ. Abaahere bo kɛ miishɛɛ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, ni mɛi fɛɛ ni miitao amɛná miishɛjemɔ, ni amɛkase Nyɔŋmɔ he nii hu lɛ náa kpeei lɛ ahe sɛɛ.”

Bad Oeynhausen, ni yɔɔ North Rhine-Westphalia, yɛ Germany

Mɛi ni kpeɔ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ susuɔ amɛkutsoŋbii lɛ ahe waa, ni kɛ́ oshãra ko ba lɛ, amɛhe feɔ oya amɛyayeɔ amɛbuaa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 2016 be ni Hurricane Matthew kpãtã nibii ahiɛ yɛ Bahamas lɛ, Yehowa Odasefoi lɛ yasaa shĩai 254 sɔŋŋ. Yɛ akutso ko mli lɛ, nu babaoo bote yoo ko ni atsɛɔ lɛ Violet ni eye afii 80 lɛ shĩa mli. Yoo nɛɛ yanina Odasefoi ni eba amɛmiiye amɛbua mɛi lɛ, ni ekɛɛ amɛ akɛ ebaawo yelikɛbuamɔ fɛɛ ni amɛbaasumɔ ni amɛkɛhã lɛ lɛ he nyɔmɔ. Odasefoi lɛ heee yoo lɛ shika lɛ, kɛ̃lɛ amɛwo etsũ lɛ yiteŋ hei ni efamɔ lɛ amɛhã lɛ koni tsũ lɛ akpa duu. No sɛɛ lɛ, amɛsaa etsũ lɛ asa lɛ nɔ amɛhã lɛ, ni amɛsaa esiilin lɛ hu. Be ni amɛgbe naa lɛ, Violet fua nitsulɔi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ni eda amɛ shi babaoo ni ekɛ miishɛɛ kɛɛ akɛ, “Nyɔŋmɔ gbɔmɛi ji nyɛ lɛɛlɛŋ!”

‘Eŋɔɔ Wɔnaa Waa Akɛ Maŋtsɛyeli Asa Yɛ Wɔkutso Lɛ Mli’

Yehowa Odasefoi eto gbɛjianɔ ko ni akɛtsɔseɔ mɛi ni yɔɔ asafoi lɛ amli lɛ koni amɛnyɛ amɛkura Maŋtsɛyeli Asai lɛ jogbaŋŋ. Gbɛjianɔtoo nɛɛ eye ebua waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, afɔ̃ yoo ko ni yɔɔ Arizona akutso ko mli lɛ nine koni eba kpee yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Ewie bɔ ni akuraa Maŋtsɛyeli Asa lɛ ahãa lɛ he, ni be ni enu akɛ aato gbɛjianɔ koni ahã Asa ni naagba ko kwraa bɛ he lɛ afee fɛo fe tsutsu lɛ, enaa kpɛ ehe. Yoo lɛ fata mɛi ni ŋmalaa saji amɛwoɔ maŋ lɛ adafitswaa wolo lɛ mli lɛ ahe, sɛɛ mli lɛ, akɛ bɔ ni akuraa Maŋtsɛyeli Asa lɛ jogbaŋŋ lɛ he sane wo nakai adafitswaa wolo lɛ mli. Amu sane lɛ naa akɛ, “Eŋɔɔ Wɔnaa Waa Akɛ . . . Maŋtsɛyeli Asa Yɛ Wɔkutso Lɛ Mli.”

Maŋtsɛyeli Asai yɛ akutsei babaoo amli yɛ jeŋ fɛɛ. Wɔmiifɔ̃ bo nine koni oba kpeei ni afeɔ yɛ jɛmɛ lɛ eko. Ná nɔmimaa akɛ abaahere bo kɛ miishɛɛ.