Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Blema Nibii Maa He Ni Israel Weku Ko Hi Lɛ Nɔ Mi

Blema Nibii Maa He Ni Israel Weku Ko Hi Lɛ Nɔ Mi

 Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, be ni Israelbii lɛ ŋɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ, amɛjara mli amɛhã amɛhe yɛ amɛwekui lɛ anaa, Manase weku lɛ nine shɛ akutsei nyɔŋma ni kã Yordan Faa lɛ anaigbɛ, ni etse ehe kɛje wekui krokomɛi lɛ ahe lɛ nɔ. (Yoshua 17:1-6) Ani blema nibii komɛi yɛ ni maa nɔ mi akɛ sane nɛɛ ba mli lɛɛlɛŋ?

Sɛɛ mli lɛ, akɛ shikpɔji nɛɛ ni yɔɔ Yordan faa lɛ anaigbɛ lɛ amaŋtiase ni ji Samaria lɛ gbɛ́i wo maŋ lɛ.

 Yɛ afi 1910 lɛ, shitsalɔi komɛi na gbɛ́koi komɛi ni aŋmala nibii yɛ amɛnɔ yɛ Samaria. Nibii ni aŋmala yɛ nɔ lɛ ekomɛi yɛ Hebri mli ni amɛkɔɔ nibii komɛi ni jara wala ni akɛmaje kɛtee maŋtsɛ shĩa ni yɔɔ maŋtiase lɛ mli lɛ ahe, tamɔ wain kɛ mui ni akpaa nɛkɛ. Eyɛ mli akɛ ana gbɛ́koi 102 ni aŋmala amɛnɔ nibii yɛ afi 700 D.Ŋ.B. afii lɛ amli moŋ, shi amɛteŋ 63 pɛ ji nɔ ni niŋmai lɛ yɔɔ faŋŋ. Kɛ̃lɛ, anaa deeti kɛ wekui lɛ agbɛ́ii, mɛi ni kɛ nibii lɛ maje, kɛ mɛi ni akɛhã lɛ fɛɛ ahe saji yɛ gbɛ́koi 63 lɛ fɛɛ anɔ.

 Nɔ ko ni sa kadimɔ waa ji akɛ, wekui fɛɛ ni ana amɛgbɛ́i yɛ Samaria Gbɛ́koi lɛ anɔ lɛ jɛ Manase wekui lɛ mli. Wolo ko (NIV Archaeological Study Bible) tsɔɔ mli akɛ enɛ hãa anaa “odaseyeli kroko yɛ Biblia lɛ sɛɛ ni maa nɔ mi akɛ Manase weku lɛ hi shikpɔji ni Biblia lɛ tsɔɔ akɛ amɛhi nɔ lɛ anɔ.”

Niŋmaa ni yɔɔ gbɛ́ko nɛɛ ni ana yɛ Samaria lɛ nɔ lɛ kɔɔ Manase weku lɛ he

 Samaria Gbɛ́koi lɛ hãa wɔnaa akɛ nɔ ni Biblia ŋmalɔ Amos wie yɛ niiatsɛmɛi ni hi shi yɛ ebeiaŋ lɛ he lɛ ji anɔkwale, ewie akɛ: “Amɛnuɔ wain tsɛnsii obɔbɔ, ni mui kpakpai fe fɛɛ amɛkpaa.” (Amos 6:1, 6) Samaria Gbɛ́koi lɛ maa nɔ mi akɛ ashɛ nibii nɛɛ kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ he ni Manase wekui nyɔŋma lɛ yɔɔ lɛ.