Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Anemia​—Nɔ Ni Kɛbaa, Ehe Okadii, Kɛ Etsamɔ

Anemia​—Nɔ Ni Kɛbaa, Ehe Okadii, Kɛ Etsamɔ

 Yoo ko ni atsɛɔ lɛ Beth lɛ wie akɛ: “Be ni mináko afii 20 lɛ, hela ko ni atsɛɔ lɛ yɛ Blɔfo mli akɛ anemia, ni hãa mɔ lá nɔ gbɔɔ lɛ mɔ mi. Migbɔjɔɔ, etɔɔ mi mramra, miwui amli waa mihe, ni mijwɛŋmɔ kpaa shi. Midatrɛfonyo lɛ ŋma tsofa ko (iron supplements) ni baahã miwala yibii tsuji lɛ atsu nii jogbaŋŋ ehã mi. Mikɔlɔ tsofai nɛɛ, ni mibɔi niyeli hu jogbaŋŋ. Etsɛɛɛ ni mibɔi hewalɛnamɔ.”

 Jeee Beth pɛ yeɔ nɛkɛ hela. Jeŋ Hewalɛnamɔ Gbɛjianɔtoo (World Health Organization) ni ji WHO lɛ bɔ amaniɛ akɛ mɛi akpekpe toi akpei enyɔ, ni ji mɛi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ mlijaa 100 mli 30 miiye hela ni hãa mɔ lá nɔ gbɔɔ nɛɛ eko. Abu akɔntaa ko akɛ, yɛ maji ni kpaako amɛyaa hiɛ lɛ amli lɛ, yeihɔlɔi 100 mlijaa 50 kɛ gbekɛbii ni eye kɛjɛ afii 2 kɛmiimɔ afii 5 lɛ 100 mlijaa 40 miiye hela nɛɛ eko.

 Hela nɛɛ baanyɛ ahã mɔ wala ayaje oshãra mli. Ebaanyɛ ehã mɔ aná tsui hela loo egbo po. WHO lɛ kɛɛ akɛ, yɛ maji komɛi anɔ lɛ, hela nɛɛ “gbeɔ yeihɔlɔi 100 mlijaa 20 be ni amɛyaafɔ.” Bei pii lɛ, yeihɔlɔi ni miiye hela nɛɛ eko lɛ fɔɔ bii ni amɛbe shɛko, ni amɛmli etsiii. Gbekɛbii ni miiye hela nɛɛ eko lɛ nyɛɛɛ ada jogbaŋŋ, ni hela fɔɔ amɛ mɔmɔ. Kɛ̃lɛ, abaanyɛ atsa hela nɛɛ loo amɔ naa. a

Mɛni Ji Anemia?

 Anemia ji hela. Yɛ kukufoo mli lɛ, mɛi ni miiye hela nɛɛ alá wala yibii tsuji ni yɔɔ hewalɛ lɛ faaa. Nibii srɔtoi hãa ebaa lɛ nakai. Anɔkwa, jeŋ shikpalɔi kɛɛ ayɛ hela nɛɛ henɔi srɔtoi ni fa fe 400! Ekomɛi yɛ ni abaanyɛ atsa, ni ekomɛi hu anyɛŋ atsa, ekomɛi anaa walaaa, ni ekomɛi hu anaa wala.

Mɛni Hãa Mɔ Ko Náa Hela Nɛɛ?

 Nibii etɛ hãa mɔ náa anemia hela lɛ:

  •   Kɛ́ lá nɔ gbɔ lɛ, wala yibii tsuji ni yɔɔ gbɔmɔtso lɛ mli lɛ hu nɔ gbɔɔ.

  •   Gbɔmɔtso lɛ nyɛɛɛ ahã wala yibii tsuji ni yɔɔ hewalɛ lɛ afa bɔ ni sa.

  •   Gbɔmɔtso lɛ kpãtãa wala yibii tsuji ahiɛ.

 Anemia henɔ ni hãaa wala yibii tsuji atsu nii jogbaŋŋ lɛ ji nɔ ni ebu waa yɛ jeŋ fɛɛ. Kɛ́ nɔ ni hãa wala yibii tsuji lɛ nyɛɔ amɛtsuɔ nii jogbaŋŋ lɛ faaa yɛ gbɔmɔtso lɛ mli lɛ, gbɔmɔtso lɛ nyɛŋ ená hemoglobin falɛ bɔ ni sa. Hemoglobin nɛɛ ji nɔ ko ni yɔɔ wala yibii tsuji lɛ amli ni hãa amɛnyɛɔ amɛkɛ oxygen yaa gbɔmɔtso lɛ fãi krokomɛi.

Mɛɛ Okadii Tsɔɔ Akɛ Mɔ Ko Ená Anemia Henɔ Nɛɛ Eko?

 Shishijee lɛ, ekolɛ, enaa waŋ, ni mɔ lɛ po yɔseŋ akɛ ená eko. Eyɛ mli akɛ esoro okadii ni abaana yɛ mɔ fɛɛ mɔ he moŋ, shi okadii lɛ ekomɛi nɛ:

  •   Mɔ lɛ nuɔ tɔlɛ he waa

  •   Mɔ lɛ niji kɛ enaji ahe jɔɔ

  •   Mɔ lɛ gbɔjɔɔ

  •   Mɔ lɛ yɛɔ

  •   Mɔ lɛ yitso gbaa lɛ, ni ehiɛ diɔ lɛ

  •   Mɔ lɛ tsitsi mli waa ehe, etsui tswaa waa, ni emumɔ naa shɛɛɛ shi

  •   Mɔ lɛ waosɛɛ lamii lɛ kumɔɔ

  •   Mɔ lɛ daaŋ gboɔ, titri lɛ abifabii kɛ gbekɛbii

  •   Mɔ lɛ baasumɔ ni eye nɔ ko ni mli ejɔ, loo eye sũ

Namɛi Hela Nɛɛ Baanyɛ Amɔ?

 Ewaaa akɛ hela nɛɛ baamɔ yei, ejaakɛ kɛ́ amɛmiifee yei anii lɛ, amɛlá nɔ gbɔɔ. Ebaanyɛ emɔ yeihɔlɔi hu kɛji akɛ amɛyeee niyenii ni niyenii mli hewalɛ tamɔ folate, loo folic acid, ni ji vitamin B yɛ mli.

 Abifabii ni be shɛɛɛ ni afɔɔ amɛ, loo abifabii ni mli etsiii ni náaa niyenii mli hewalɛ ni ji iron lɛ bɔ ni sa yɛ amɛmamimɛi afufɔ mli.

 Gbekɛbii ni yeee niyenii srɔtoi ni hewalɛ yɔɔ mli.

 Mɛi ni yeee loi (Vegetarians), ni no hewɔ lɛ niyenii mli hewalɛ ni atsɛɔ lɛ iron lɛ faaa yɛ amɛniyenii mli.

 Mɛi ni miiye hela ko ni tsamɔ wa, tamɔ lá mli hela, kansa, kidney hela, musuŋ fala, loo helai krokomɛi ni muawai kɛbaa.

Bɔ Ni Atsaa Hela Nɛɛ

 Jeee anemia henɔi fɛɛ anyɛɔ atsaa loo amɔɔ naa. Shi bei pii lɛ, anyɛɔ akɛ niyenii ni niyenii hewalɛi tamɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ yɔɔ mli lɛ tsaa mɛi ni miiye anemia akɛni iron loo vitamins bɛ amɛniyenii mli lɛ hewɔ, loo anyɛɔ akɛmɔɔ naa:

 Iron. Anáa yɛ laŋloo, yɔɔ, akpatramɔi, kɛ yelibai komɛi amli. b Ehi akɛ mɔ lɛ kɛ tsɛnsii ni akɛ dade fee baahoo nii, ejaakɛ niiamlitaomɔ ehã ana akɛ tsɛnsii ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ ahã iron ni yɔɔ niyenii lɛ mli lɛ afa.

 Folate. Anáa yɛ aduawai, yelibai, green peas, kidney beans, tsiisi (cheese), wɔji, ŋshɔŋloo, almond, kɛ ŋkatiɛi amli. Anyɛɔ anáa yɛ niyenii ni vitamin yɔɔ mli waa tamɔ blodo, abele, makroni, kɛ omɔ mli. Atsɛɔ folate henɔ nɛɛ folic acid.

 Vitamin B-12. Anáa yɛ laŋloo, mliki, abele, kɛ niyenii ni akɛ akpatramɔ fee mli.

 Vitamin C. Anáa yɛ aduawai tamɔ akutu kɛ abonua, shitɔ, broccoli, ameo, waatɛrɛi, kɛ strawberries amli. Niyenii ni vitamin C yɔɔ mli lɛ yeɔ ebuaa gbɔmɔtso lɛ ni enáa iron.

 Esoro maŋ fɛɛ maŋ kɛ amɛniyenii. No hewɔ lɛ, esa akɛ ole niyenii ni yɔɔ he ni oyɔɔ lɛ ni niyenii hewalɛ nɛɛ yɔɔ mli lɛ. Enɛ he miihia waa kɛhã yei, titri lɛ kɛ amɛhiɛ hɔ, loo amɛmiikpa hɔ gbɛ. Kɛ́ ohã ohewalɛnamɔ kã otsui nɔ waa lɛ, ebaawa akɛ obaafɔ bi ni hela nɛɛ eko yɛ ehe. c

a Aná sane ni kɔɔ niyeli kɛ saji krokomɛi ni kɔɔ he lɛ kɛjɛ Mayo Clinic kɛ The Gale Encyclopedia of Nursing and Allied Health lɛ. Kɛ́ onu he akɛ olá nɔ miigbɔ lɛ, yaana datrɛfonyo.

b Kaakɔ iron supplements, ni kaahã obi kɔ eko be ni datrɛfonyo hãko nyɛ hegbɛ. Iron babaoo baanyɛ afite omlɛbo ni ebaanyɛ ehã oná naagbai komɛi.

c Bei komɛi lɛ, kɛ́ datrɛfoi miitsa hela nɛɛ, amɛhãa mɛi lɛ lá, enɛ ji helatsamɔ gbɛ ni Yehowa Odasefoi tsiɔ amɛhe kɛjeɔ he.​—Bɔfoi 15:28, 29.

[AKRABATSA]