Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Tsɔsemɔ Obii lɛ ni Amɛba Amɛjeŋ Jogbaŋŋ

Tsɔsemɔ Obii lɛ ni Amɛba Amɛjeŋ Jogbaŋŋ

Nibii Ni Haa Miishɛɛ Hiɔ Weku Mli

Tsɔsemɔ Obii lɛ ni Amɛba Amɛjeŋ Jogbaŋŋ

Loida, * ni ji nyɛ ko ni yɔɔ Mexico lɛ kɛɛ akɛ: “Ajaraa kɔndɔm yɛ skul, no hewɔ lɛ gbekɛbii enaaa tɔmɔ ni yɔɔ amɛhe ni amɛkɛaana bɔlɛ lɛ he—bei abɔ ni amɛbaawo kɔndɔm lɛ.”

Nobuko, ni ji nyɛ ko ni yɔɔ Japan lɛ kɛɛ akɛ: “Mibi mibinuu lɛ akɛ, kɛ́ ekɛ oblayoo lɛ ni ekɛnyiɛɔ lɛ pɛ yɛ he ko lɛ, mɛni ebaafee? Ekɛɛ akɛ, ‘Mileee.’”

BENI obi lɛ ji abifao lɛ, ani okwɛ koni okɛ nibii ni baanyɛ aye lɛ awui lɛ akashwie he fɛɛ he kɛkɛ? Ekolɛ otsimɔ ilɛtriki kpãi anɔ, okɔlɔ nibii ni baanyɛ afo mɔ lɛ oto, ofo afabaŋ owo atrakpoi lɛ ahe—ofee enɛɛmɛi fɛɛ bɔni afee ni okɛbu obi lɛ he.

Oná kulɛ, obaanyɛ ofee nakai nɔŋŋ beni obi lɛ etsɔ oblanyo lɛ! Amrɔ nɛɛ otsui yeɔ yɛ nibii babaoo ahe, tamɔ: ‘Ani mibinuu lɛ kwɛɔ mfonirii ni teɔ bɔlɛnamɔ henumɔi ashi?’ ‘Ani mibiyoo lɛ jieɔ eyayaiaŋ ni eshaa ehe mfoniri kɛmajeɔ mɛi yɛ mobail foŋ nɔ?’ Ni nɔ ni ehiii fe fɛɛ lɛ, ‘Ani mibi lɛ kɛ ehe miiwo bɔlɛnamɔ mli?’

Jeee Ohiŋmɛi ni Oootsu Oshwie Obii Anɔ Be Fɛɛ Be lɛ Ji Sane Lɛ

Fɔlɔi komɛi kaa akɛ amɛaaha amɛhiŋmɛii ajwere amɛbii lɛ anɔ ŋmɛlɛtswai 24 ni amɛkudɔ amɛbii lɛ ayaa kɛ baa fɛɛ. Sɛɛ mli lɛ, amɛteaŋ mɛi babaoo yɔseɔ akɛ nakai ni amɛfeɔ lɛ haa amɛbii lɛ muɔ mele moŋ. Ehaa gbekɛbii lɛ kɛ sui gbohii ni fɔlɔi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛtsi naa lɛ teɔ amɛ ní amɛleee.

Eyɛ faŋŋ akɛ, jeee fɔlɔi ahiŋmɛii ni amɛaatsu amɛshwie amɛbii lɛ anɔ be fɛɛ be lɛ ji sane lɛ. Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ po kɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ tsuuu nii koni ekɛha ebɔɔ nii lɛ abo lɛ toi, ni nakai nɔŋŋ hu esaaa akɛ fɔlɔ ko feɔ nakai. (5 Mose 30:19) No hewɔ lɛ, te ooofee tɛŋŋ oye obua obii bibii lɛ koni amɛnyɛ amɛkɛ nilee akpɛ yiŋ ni baaha amɛba amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ?—Abɛi 27:11.

Nɔ kome ni he hiaa ji ni ofɔ obii lɛ kɛ sanegbaa, ni esa akɛ oje shishi kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi tɔ̃ɔ. * (Abɛi 22:6) Ni kɛji amɛshɛ amɛblahiaŋ loo amɛblayeiaŋ hu lɛ, yaa nɔ okɛ amɛ agba sane. Ákɛ fɔlɔ lɛ, bo oŋɔɔ klɛŋklɛŋ esa akɛ obi lɛ abi yelikɛbuamɔ ni anyɛɔ amuɔ afɔ̃ɔ nɔ kɛjɛ. Alicia, ni ji oblayoo ko ni jɛ Britain lɛ kɛɛ akɛ: “Mɛi babaoo susuɔ akɛ esa akɛ wɔkɛ wɔnanemɛi moŋ agba bɔlɛnamɔ he saji, shi enɛ jeee anɔkwale. Wɔsumɔɔ ni wɔfɔlɔi moŋ kɛ wɔ agba enɛ he sane. Wɔheɔ nɔ ni amɛkɛɔ wɔ lɛ wɔyeɔ.”

Jeŋba Kpakpa He Miihia

Beni gbekɛbii daraa lɛ, esa akɛ atsɔɔ amɛ nibii babaoo yɛ bɔlɛnamɔ he, fe ni aaakɛɛ amɛ kɛkɛ akɛ no nɔ atsɔɔ afɔɔ bi. Esa akɛ amɛha ‘amɛhenumɔ nii lɛ ale ekpakpa kɛ efɔŋ mlikpamɔ.’ (Hebribii 5:14) Yɛ kukufoo mli lɛ, esa akɛ amɛná jeŋba he mlai ni ja ni tsakeee ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he, ni amɛhi shi yɛ naa hu. Te ooofee tɛŋŋ otsɔse obi lɛ koni eba ejeŋ jogbaŋŋ lɛ?

Susumɔ jeŋba he mlai ni bo diɛŋtsɛ lɛ ohiɔ shi yɛɛ naa lɛ he klɛŋklɛŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ oheɔ oyeɔ waa akɛ ajwamaŋbɔɔ—mɛi ni boteko gbalashihilɛ mli ni kɛ amɛhe náa bɔlɛ lɛ—ejaaa. (1 Tesalonikabii 4:3) Ekolɛ obii lɛ le oshidaamɔ yɛ sane nɛɛ he; ni amɛbaanyɛ amɛtsɛ Biblia mli ŋmalɛi kɛfi shidaamɔ ni okɔ lɛ sɛɛ. Kɛ́ abi amɛ sane ko yɛ mɛi ni boteko gbalashihilɛ mli ni kɛ amɛhe náa bɔlɛ lɛ he lɛ, amɛbaanyɛ amɛha hetoo oya nɔŋŋ akɛ eji esha.

Shi babaoo he miihia fe nakai. Wolo ni ji Sex Smart lɛ tsɔɔ mli akɛ ekolɛ oblahii kɛ oblayei komɛi baakɛɛ kɛkɛ akɛ amɛkpɛlɛɔ nɔ ni amɛfɔlɔi wieɔ yɛ bɔlɛnamɔ he lɛ nɔ. Wolo lɛ kɛɛ akɛ: “Amɛleee yiŋ tuuntu ni esa akɛ amɛkpɛ yɛ enɛ he. Kɛ́ amɛkɛ shihilɛ ko ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he kpe trukaa, ni ehe bahia ni amɛkpɛ amɛyiŋ oya nɔŋŋ yɛ he lɛ, amɛnaaa nɔ ni amɛfeɔ, kɛkɛ lɛ, amɛyagbee haomɔ mli.” Enɛ tuuntu hewɔ ni ehe hiaa ni amɛle bɔ ni amɛaaba amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ. Te ooofee tɛŋŋ oye obua amɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ?

Ha jeŋba he mlai ni ohiɔ shi yɛɛ naa lɛ afee faŋŋ. Ani okpɛlɛɔ nɔ akɛ esa akɛ mɔ abote gbalashihilɛ mli dani ená bɔlɛ? No lɛ, ha obi lɛ ale enɛ faŋŋ, ni ofɔ lɛ kɛ enɛ he wiemɔ. Wolo ni ji Beyond the Big Talk lɛ tsɔɔ akɛ, niiamlitaomɔ etsɔɔ akɛ, “yɛ shĩai ni fɔlɔi kɛ amɛbii ni eshɛ amɛblahiiaŋ lɛ wieɔ faŋŋ akɛ oblahii kɛ oblayei ni kɛ amɛhe náa bɔlɛ lɛ ejaaa lɛ amli lɛ, efɔɔɔ kaa akɛ oblahii kɛ oblayei nɛɛ kɛ amɛhe aaawo bɔlɛnamɔ mli dani amɛbote gbalashihilɛ mli.”

Yɛ anɔkwale mli lɛ, taakɛ atsi tã kɛtsɔ hiɛ lɛ, wiemɔ ni okɛ obii lɛ aaawie nɔ ni ji jeŋba kpakpa he kɛkɛ lɛ etsɔɔɔ doo akɛ obii lɛ baahi shi yɛ enɛɛmɛi anaa. Kɛlɛ, kɛ́ oha obii lɛ le jeŋba he mlai ni esa akɛ nyɛweku lɛ ahi shi yɛ naa lɛ faŋŋ lɛ, ebaaye ebua amɛ ni amɛná sui kpakpai. Ni niiamlitaomɔ etsɔɔ akɛ, yɛ sɛɛ mli lɛ, oblahii kɛ oblayei babaoo hiɔ shi yɛ jeŋba he mlai ni amɛfɔlɔi nyaa he lɛ anaa, kɛji amɛfeee nakai yɛ amɛblahiiaŋ po.

KAA ENƐ OKWƐ: Okɛ adafitswaa sane ko ni eje kpo lɛ atsu nii kɛje sanegbaa shishi, ni otsɔ nɔ kɛwie jeŋba he mlai ni onyaa he lɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ abɔ amaniɛ ko ni kɔɔ bɔlɛnamɔ niseniianifeemɔ ko he lɛ, obaanyɛ okɛɛ akɛ: “Kɛ́ minu bɔ ni hii komɛi feɔ yei niseniianii lɛ, mihe jɔ̃ɔ mihe. Nɛgbɛ osusuɔ akɛ amɛnáa jwɛŋmɔ fɔŋ nɛɛ kɛjɛɔ?”

Ha obii lɛ ale anɔkwalei fɛɛ ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he. Kɔkɔbɔi ahe hiaa waa. (1 Korintobii 6:18; Yakobo 1:14, 15) Shi kɛlɛ, Biblia lɛ wieɔ bɔlɛnamɔ he akɛ eji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, shi jeee nɔ ni Satan kɛtsɔɔ mɔ tsɔne. (Abɛi 5:18, 19; Lalai amli Lala 1:2) Kɛ́ ogba obii lɛ nibii gbohii ni jɛɔ bɔlɛnamɔ mli kɛbaa lɛ, ebaanyɛ eha amɛná susumɔi ni ejaaa ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ yɛ sane nɛɛ he. Yoo ko ni atsɛɔ lɛ Corrina ni yɔɔ France lɛ kɛɛ akɛ: “Mifɔlɔi wieɔ bɔlɛnamɔ jeŋba sha he daa nɛɛ, ni no ha mina jwɛŋmɔ ni ejaaa yɛ bɔlɛnamɔ he.”

Ha obi lɛ ale anɔkwalei fɛɛ ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he. Nyɛ ko ni yɔɔ Mexico ni atsɛɔ lɛ Nadia lɛ kɛɛ akɛ: “Nɔ ni mibɔɔ mɔdɛŋ ni maha mibii lɛ ale be fɛɛ be ji akɛ, bɔlɛnamɔ ji nɔ ko kpakpa ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛduro adesai koni amɛkɛná amɛhewɔ miishɛɛ. Shi eyɛ yiŋtoo tuuntu ni etsuɔ yɛ gbalashihilɛ mli. Bɔ ni wɔkɛbaatsu nii wɔha lɛ baanyɛ eha wɔná miishɛɛ loo eha wɔwerɛ aho wɔhe.”

KAA ENƐ OKWƐ: Be kroko ni okɛ obi lɛ baawie bɔlɛnamɔ he lɛ, ha ena jwɛŋmɔ kpakpa yɛ bɔlɛnamɔ he dani nyɛsanegbaa lɛ aba naagbee. Kaashe gbeyei akɛ oooha ele akɛ bɔlɛnamɔ ji nikeenii ni nɔ bɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, ni wɔsɛɛ lɛ, ebaanyɛ ená mli ŋɔɔmɔ kɛ́ ebote gbalashihilɛ mli. Ha ena nɔmimaa akɛ, kɛyashi nakai be lɛ, ebaanyɛ ehi shi yɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ anaa.

Ye obua obii lɛ ni amɛsusu nɔ ni baajɛ amɛnifeemɔi lɛ amli kɛba lɛ ahe. Bɔni afee ni oblahii kɛ oblayei anyɛ akpɛ yiŋ kpakpa yɛ amɛshihilɛ gbɛi fɛɛ mli lɛ, esa akɛ amɛle bɔ ni amɛaafee amɛna nibii srɔtoi ni amɛbaanyɛ amɛkpɛ yiŋ yɛ he lɛ, ni no sɛɛ lɛ amɛŋmɛ nɔ fɛɛ nɔ ni baajɛ mli kɛba lɛ amɛkwɛ, ekpakpa jio, efɔŋ jio. Kaasusu akɛ kɛ́ obii lɛ le nɔ ni ji ekpakpa kɛ efɔŋ kɛkɛ lɛ, no pɛ fa. Yoo ko ni ji Kristofonyo ni yɔɔ Australia ni atsɛɔ lɛ Emma lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛ́ mijwɛŋ tɔmɔi ni mitɔ̃ yɛ miblayeiaŋ lɛ anɔ lɛ, manyɛ makɛɛ akɛ, kɛ́ mɔ ko le Nyɔŋmɔ mlai lɛ kɛkɛ lɛ, no etsɔɔɔ akɛ eyeɔ nɔ. Ehe miihia waa ni wɔle sɛɛnamɔi ni yɔɔ mlai nɛɛ anɔyeli he, kɛ nibii ni baajɛ mli kɛba kɛ́ wɔyeee nɔ.”

Biblia lɛ baanyɛ aye abua wɔ ejaakɛ emli mlai lɛ ateŋ babaoo tsɔɔ nibii ni jɛɔ efɔŋfeemɔ mli kɛbaa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Abɛi 5:8, 9 (Ga Biblia hee) lɛ woɔ oblahii kɛ oblayei ahewalɛ ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ ajwamaŋbɔɔ he, ‘kɛjeee nakai lɛ amɛbulɛ baalaaje.’ Taakɛ ŋmalɛ nɛɛ tsɔɔ lɛ, mɛi ni kɛ amɛhe woɔ bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ mli lɛ fiteɔ amɛjeŋba, amɛjamɔ lɛ esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ, ni amɛlaajeɔ bulɛ ni amɛyɔɔ lɛ. Ni enɛ haa ewaa kɛhaa amɛ akɛ amɛaaná mɔ ko ni yɔɔ sui kpakpai nɛɛ eko kɛhi shi. Kɛji obii lɛ jwɛŋ bɔ ni kɛ́ mɔ ko kɛ Nyɔŋmɔ mlai lɛ tsuuu nii lɛ eyeɔ lɛ awui yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ henumɔŋ, ni efiteɔ ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa lɛ nɔ lɛ, ebaanyɛ ewo amɛ hewalɛ ni amɛhi shi yɛ mlai nɛɛ anaa be fɛɛ be. *

KAA ENƐ OKWƐ: Okɛ nɔkwɛmɔnii atsu nii kɛye obua obi lɛ koni ena nilee ni yɔɔ Nyɔŋmɔ mlai ni akɛaatsu nii lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, obaanyɛ okɛɛ akɛ: “La ni akɛhoɔ nii lɛ hi jogbaŋŋ; la ni shãa koo lɛ ehiii kwraa. Mɛɛ srɔtofeemɔ yɔɔ la srɔtoi enyɔ nɛɛ ateŋ, ni mɛɛ gbɛ nɔ hetoo ni obaaha lɛ kɔɔ husui ni Nyɔŋmɔ efo ewo bɔlɛnamɔ he lɛ he?” Okɛ sane ni yɔɔ Abɛi 5:3-14 lɛ atsu nii kɛye obua obi lɛ koni ena nibii gbohii ni jɛɔ ajwamaŋbɔɔ mli kɛbaa lɛ.

Takao, ni ji oblanyo ko ni eye afii 18 ni yɔɔ Japan lɛ kɛɛ akɛ: “Mile akɛ esa akɛ mafee nɔ ni ja, shi mikɛ heloo akɔnɔi lɛ shiɔ mple be fɛɛ be.” Oblahii kɛ oblayei ni nuɔ he nɛkɛ lɛ baanyɛ aná nɔmimaa akɛ, jeee amɛ pɛ amɛnuɔ he nakai. Bɔfo Paulo ni ji Kristofonyo kpanaa lɛ po kpɛlɛ nɔ akɛ: “Mi ní misumɔɔ akɛ mafee nɔ ni hĩ lɛ, efɔŋ moŋ kpɛtɛ mihe.”—Romabii 7:21.

Esa akɛ oblahii kɛ oblayei ana ale akɛ mpleshii ni tamɔ nɛkɛ lɛ jeee tɔmɔ. Ebaanyɛ ehɛle amɛ shi koni amɛsusu nɔ gbɔmɛi ni amɛsumɔɔ ni amɛtsɔmɔ lɛ he. Ebaanyɛ eye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛha sanebimɔ nɛɛ hetoo, ‘Ani miisumɔ akɛ maye mihe nɔ ni ale mi akɛ mɔ ni baa ejeŋ jogbaŋŋ ni feɔ jalɛ nii, aloo miisumɔ ni ale mi akɛ mɔ ni aaya ni eeya eko kɛkɛ—mɔ ni nyɛɛɛ ekɔnɔi anɔ eye?’ Kɛ́ obii lɛ baa amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ, amɛbaanyɛ amɛha sanebimɔ nɛɛ hetoo jogbaŋŋ.—w11-E 02/1.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 3 Atsake gbɛi lɛ ekomɛi yɛ sane nɛɛ mli.

^ kk. 10 Kɛ́ ootao ŋaawoo ni kɔɔ bɔ ni oofee okɛ obii lɛ awie bɔlɛnamɔ saji ahe yɛ afii abɔ ni amɛye lɛ naa lɛ he lɛ, kwɛmɔ Buu-Mɔɔ, January–March, 2011, baafa 30-32 lɛ mli.

^ kk. 22 Kɛ́ ootao enɛ he saji babaoo lɛ, kwɛmɔ “Young People Ask . . . Will Sex Improve Our Relationship?” ni je kpo yɛ April 2010, Awake! ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli lɛ mli.

BI OHE AKƐ . . .

▪ Mɛni haa minaa akɛ mibi lɛ hiɔ shi yɛ jeŋba he mlai kpakpai anaa?

▪ Kɛ́ mikɛ mibi lɛ miiwie bɔlɛnamɔ he lɛ, ani mihaa enaa akɛ bɔlɛnamɔ ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, shi jeee nɔ ni Satan kɛtsɔɔ mɔ tsɔne?

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 20]

Biblia lɛ kɛ Gbɛtsɔɔmɔ ni Nɔ Bɛ Haa Be Fɛɛ Be

“Gbɛtsɔɔmɔi ni Biblia lɛ kɛhaa yɛ bɔlɛnamɔ he lɛ eye ebua mɛi kɛjɛ blema aahu kɛbashi ŋmɛnɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, oblahii kɛ oblayei babaoo ehao waa yɛ amɛhe ni amɛkɛwo bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ mli, hɔ ni aŋɔɔ beni aboteko gbalashihilɛ mli, kɛ AIDS kɛ helai krokomɛi ni anáa kɛjɛɔ bɔlɛnamɔ mli lɛ hewɔ, ni ŋaawoo ni Ŋmalɛi lɛ kɛhaa akɛ, abote gbalashihilɛ mli dani aná bɔlɛ lɛ . . . hi jogbaŋŋ ni enɔ bɛ.”—Parenting Teens With Love and Logic.