Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Esa akɛ Akɛ Gbɛi Yehowa Lɛ Atsu Nii yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ Mli?

Ani Esa akɛ Akɛ Gbɛi Yehowa Lɛ Atsu Nii yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ Mli?

Ani Esa akɛ Akɛ Gbɛi Yehowa Lɛ Atsu Nii yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ Mli?

ANI ehe miihia ni akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ atsu nii yɛ Biblia lɛ mli? Ekã shi faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ nuɔ he nakai. Egbɛi lɛ, ni akɛ Hebri niŋmaa okadii ejwɛ ni atsɛɔ lɛ Tetragrammaton lɛ ŋma lɛ jeɔ kpo aaafee shii 7,000 sɔŋŋ yɛ blema Hebri niŋmai ni akwɛɔ nɔ kɛtsɔɔ Ŋmalɛ ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ shishi kɛyaa wiemɔi krokomɛi amli lɛ mli. *

Biblia he nilelɔi kpɛlɛɔ nɔ ákɛ akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsu nii yɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ, loo Hebri Ŋmalɛi lɛ amli. Shi kɛlɛ, mɛi babaoo susuɔ akɛ mɛi ni ŋmala Hela ŋmalɛi ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsuuu nii yɛ amɛniŋmai lɛ amli.

Belɛ, mɛni mɛi ni ŋma Kpaŋmɔ Hee lɛ feɔ kɛ́ amɛtsɛ ŋmalɛi ni Tetragrammaton lɛ yɔɔ mli lɛ ayisɛɛ kɛjɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli? Yɛ shihilɛi ni tamɔ enɛɛmɛi amli lɛ, shishitsɔɔlɔi babaoo kɛ wiemɔ ni ji “Nuŋtsɔ” lɛ tsuɔ nii fe nɔ ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ diɛŋtsɛ aaatsu nii. Mɛi ni tsɔɔ New World Translation of the Holy Scriptures lɛ efeee amɛnii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Amɛkɛ gbɛi Yehowa lɛ tsu nii shii 237 yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ, loo Kpaŋmɔ Hee lɛ mli.

Kɛ́ ehe bahia ni Biblia shishitsɔɔlɔi akpɛ amɛyiŋ kɛji esa akɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ atsu nii yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli loo esaaa akɛ amɛkɛtsu nii lɛ, mɛɛ naagbai amɛkɛkpeɔ? Mɛɛ nɔdaamɔnɔ yɔɔ ni amɛbaanyɛ amɛdamɔ nɔ amɛkɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ atsu nii yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli? Ni te Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ ni akɛtsuɔ nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ saa ohe ehaa tɛŋŋ?

Shishitsɔɔmɔ Naagba Ko

Kpaŋmɔ Hee lɛ mli woji ni akɛ niji ŋmala ni yɔɔ bianɛ lɛ jeee nɔ ni amɛŋmalalɔi lɛ diɛŋtsɛ ŋma lɛ. Akɛ woji ni Mateo, Yohane, Paulo kɛ mɛi krokomɛi diɛŋtsɛ kɛ amɛniji ŋmala lɛ tsu nii saŋŋ, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ ekolɛ no ha amɛhe jɔ oya. No hewɔ lɛ, akwɛ nɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛŋmala lɛ anɔ ni aŋmala ekomɛi ashwie shi, ni kɛ́ enɛɛmɛi hu ahe jɔ lɛ, akwɛɔ nɔ aŋmalaa ekrokomɛi ashwieɔ shi. Kpaŋmɔ Hee lɛ akpei abɔ ni akwɛ blema nɔ̃ lɛ nɔ aŋmala ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ babaoo ji nɔ ni kɛ hooo lɛ, aŋma afii 200 yɛ be ni aŋmala klɛŋklɛŋ nɔ̃ lɛ sɛɛ. Etamɔ nɔ ni beni shɛɔ nakai be lɛ, mɛi ni kwɛɔ nɔ ni aŋmala momo lɛ anɔ kɛŋmalaa ekrokomɛi lɛ kɛ wiemɔ Kuʹri·os loo Kyʹri·os ni ji Hela wiemɔ kɛha “Nuŋtsɔ” lɛ ye Tetragrammaton lɛ najiaŋ, aloo no mli lɛ ajie Tetragrammaton lɛ kɛjɛ nɔ ni amɛkwɛ nɔ kɛŋmala ekrokomɛi lɛ amli momo. *

Yɛ enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ shishitsɔɔlɔi lɛ akwɛ kɛji odaseyelii ni mɔɔ shi yɛ ni tsɔɔ akɛ mɛi ni ŋmala Hela ŋmalɛi lɛ kɛ Tetragrammaton lɛ tsu nii yɛ woji ni amɛ diɛŋtsɛ amɛkɛ amɛniji ŋmala lɛ amli. Ani odaseyeli ko ni tamɔ nakai yɛ? Susumɔ sanenaatsɔɔmɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe okwɛ:

Kɛ́ Yesu tsɛ sane yisɛɛ kɛjɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli loo ekane nɔ ko kɛjɛ mli lɛ, ekɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsuɔ nii. (5 Mose 6:13, 16; 8:3; Lala 110:1; Yesaia 61:1, 2; Mateo 4:4, 7, 10; 22:44; Luka 4:16-21) Yɛ Yesu kɛ ekaselɔi lɛ abeaŋ lɛ, akɛ Tetragrammaton lɛ tsu nii yɛ Hebri niŋmai ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli, taakɛ eyɔɔ nɔ ni abaa yi kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ amli lolo lɛ. Shi kɛlɛ, yɛ afii ohai babaoo ni eho lɛ amli lɛ, woloŋlelɔi susu ákɛ akɛ Tetragrammaton lɛ tsuuu nii yɛ Hela Septuagint ni ji Kpaŋmɔ Momo lɛ ni atsɔɔ shishi kɛtee Hela wiemɔ mli lɛ mli, ni asaŋ akɛtsuuu nii hu yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli woji ni akɛ niji ŋmala lɛ amli. Yɛ afi 1900 afii lɛ teŋgbɛ lɛ, woloŋlelɔi nɛɛ anine yagbee nɔ ko ni sa kadimɔ waa nɔ—no ji Hela Septuagint lɛ mli woji memeji komɛi ni akɛtsu nii yɛ Yesu beaŋ lɛ. Ana Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ ni akɛ Hebri niŋmaa okadii eŋmala yɛ woji nɛɛ amli.

Yesu kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsu nii ni eha mɛi le. (Yohane 17:6, 11, 12, 26) Yesu wie yɛ faŋŋ mli akɛ: “Mi lɛ miba yɛ mitsɛ gbɛi anɔ.” Ema nɔ mi hu akɛ nitsumɔi ni etsu lɛ, etsu yɛ ‘e-Tsɛ gbɛi anɔ.’ Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbɛi Yesu lɛ shishi ji “Yehowa Ji Yiwalaherelɔ.”—Yohane 5:43; 10:25.

Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ ni afo lɛ kuku lɛ jeɔ kpo yɛ Hela Ŋmalɛi lɛ amli. Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ hɔ wiemɔ ni ji “Haleluya” ni akɛtsu nii yɛ Kpojiemɔ 19:1, 3, 4, 6 lɛ mli. Nɛkɛ wiemɔ nɛɛ shishi diɛŋtsɛ ji “Nyɛjiea Yah yi, nyɛ gbɔmɛi!” Yah ji gbɛi Yehowa ni afo lɛ kuku.

Blema Yudafoi aniŋmai tsɔɔ akɛ, Yudafoi ni ji Kristofoi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsu nii yɛ amɛniŋmai amli. The Tosefta ni ji wolo ni aŋma mlai ni akɛ naabu jaje lɛ yɛ mli, ni agbe eŋmaa naa aaafee afi 300 Ŋ.B. lɛ wie Kristofoi aniŋmalamɔi lɛ ni ashãa yɛ Hejɔɔmɔ gbi lɛ nɔ lɛ he akɛ: “Sanekpakpa jajelɔi lɛ awoji lɛ kɛ minim [ni asusuɔ akɛ amɛji Yudafoi ni amɛbatsɔmɔ Kristofoi] lɛ awoji lɛ hu, amɛshãa. Shi amɛshã woji nɛɛ yɛ hei ni ana yɛ lɛ, . . . ashãa woji nɛɛ kɛ niŋmai okadii ni damɔ shi kɛha Nyɔŋmɔ Gbɛi lɛ ni anaa yɛ woji nɛɛ amli lɛ.” Wolo nɛɛ nɔŋŋ tsɛ Rabbi Yosé ni ji Galileanyo ni hi shi yɛ afi 100 afii lɛ amli lɛ wiemɔ yisɛɛ akɛ ekɛɛ akɛ, yɛ otsi lɛ mli gbii krokomɛi anɔ lɛ, “wɔfoɔ woji nɛɛ [Kristofoi aniŋmai lɛ] fãi ni aŋmala niŋmai okadii ni damɔ shi kɛha Nyɔŋmɔ Gbɛi lɛ yɛ amɛnɔ lɛ kɛjɛɔ woji nɛɛ amli ni wɔkɛtoɔ, ni fãi ni shwɛɔ lɛ wɔshãa.” No hewɔ lɛ, odaseyeli ni mɔɔ shi jogbaŋŋ yɛ ni tsɔɔ akɛ Yudafoi ni hi shi yɛ afi 100 afii lɛ amli lɛ heɔ yeɔ akɛ Kristofoi lɛ kɛ gbɛi Yehowa lɛ tsu nii yɛ amɛniŋmai amli.

Te Shishitsɔɔlɔi Etsu Sane Nɛɛ He Nii Amɛha Tɛŋŋ?

Ani New World Translation lɛ pɛ ji Biblia ni kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsuɔ nii yɛ he fɛɛ he ni epueɔ yɛ, yɛ Hela Ŋmalɛi lɛ amli? Dabi. Yɛ odaseyelii ni atsi tã kɛtsɔ hiɛ lɛ hewɔ lɛ, Biblia shishitsɔɔlɔi babaoo emu sane naa akɛ, esa akɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ atsu nii yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli kɛ́ amɛmiitsɔɔ shishi kɛmiiya wiemɔ ko mli.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsu nii shii abɔ yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli yɛ Afrika, Amerika, Asia, kɛ Pasifik ŋshɔkpɔi lɛ awiemɔi babaoo amli. (Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 21.) Akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsu nii yɛ Bibliai shishitsɔɔmɔi ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ lɛ ekomɛi amli, tamɔ Rotuman Biblia (1999) ni kɛ gbɛi Jihova lɛ tsu nii shii 51 sɔŋŋ yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli kukuji 48 amli, kɛ Batak-Toba Biblia (1989) ni atsɔɔ shishi yɛ Indonesia lɛ ni kɛ gbɛi Jahowa lɛ tsu nii shii 110 sɔŋŋ yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli lɛ nɛkɛ. Akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsu nii hu yɛ French, German, kɛ Spanish shishitsɔɔmɔi komɛi amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Pablo Besson tsɔɔ Kpaŋmɔ Hee lɛ shishi kɛtee Spanish mli yɛ afi 1900 afii lɛ shishijee mli. Ekɛ gbɛi Jehová lɛ tsu nii yɛ eshishitsɔɔmɔ lɛ mli yɛ Yuda 14, ni eshishitsɔɔmɔ lɛ mli kukuji aaafee 100 ashishigbɛ niŋmai lɛ tsɔɔ akɛ abaanyɛ akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ atsu nii yɛ nɛkɛ kukuji nɛɛ amli.

Bibliai ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ji Blɔfo wiemɔ shishitsɔɔmɔi komɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsu nii yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli:

A Literal Translation of the New Testament . . . From the Text of the Vatican Manuscript, by Herman Heinfetter (1863)

The Emphatic Diaglott, by Benjamin Wilson (1864)

The Epistles of Paul in Modern English, by George Barker Stevens (1898)

St. Paul’s Epistle to the Romans, by W. G. Rutherford (1900)

The Christian’s Bible—New Testament, by George N. LeFevre (1928)

The New Testament Letters, by J.W.C. Wand, Bishop of London (1946)

Nyɛsɛɛ nɛɛ, New Living Translation ni ehe gbɛi waa lɛ shishitsɔɔlɔi lɛ ŋma yɛ afi 2004 nɔ̃ lɛ mlibotemɔ ni yitso ji “Nyɔŋmɔ Gbɛi lɛ Shishitsɔɔmɔ” lɛ mli akɛ: “Yɛ hei pii lɛ, wɔtsɔɔ tetragrammaton (YHWH) lɛ shishi akɛ ‘NUŊTSƆ’ ni wɔkɛ niŋmai okadii wuji ni aŋmala lɛ bibii tsu nii taakɛ Blɔfo shishitsɔɔmɔi lɛ ateŋ babaoo fɔɔ feemɔ lɛ. Enɛ baaha ana srɔtofeemɔ ni yɔɔ ʹadonai ni wɔtsɔɔ shishi akɛ ‘Nuŋtsɔ’ lɛ kɛ tetragrammaton lɛ teŋ.” Kɛkɛ ni be ni amɛwieɔ Kpaŋmɔ Hee lɛ he lɛ, amɛkɛɛ akɛ: “Wɔtsɔɔ Hela wiemɔ ni ji kurios lɛ shishi akɛ ‘Nuŋtsɔ,’ shi yɛ hei ni atsɛ saji ayisɛɛ tɛ̃ɛ kɛjɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli lɛ, wɔtsɔɔ shishi akɛ ‘NUŊTSƆ’ ni wɔkɛ niŋmai okadii wuji ni aŋmala lɛ bibii fee enɛ.” (Wɔ ni wɔkpa emli wiemɔi lɛ ekomɛi afã.) No hewɔ lɛ, mɛi ni tsɔɔ Biblia nɛɛ shishi lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ, esa ákɛ akɛ wiemɔ ko ni baadamɔ shi kɛha Tetragrammaton (YHWH) lɛ atsu nii yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli kɛ́ atsɛ wiemɔi ayisɛɛ kɛjɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli lɛ.

Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, aŋma yɛ sane ni yitso ji “Tetragrammaton lɛ yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ Mli,” ni yɔɔ The Anchor Bible Dictionary lɛ mli akɛ: “Odaseyelii yɛ ni tsɔɔ akɛ beni aŋma Kpaŋmɔ Hee lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, Tetragrammaton lɛ ni ji Yahweh ni ji Nyɔŋmɔ Gbɛi lɛ pue yɛ wiemɔi ni atsɛ yisɛɛ kɛjɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli lɛ ekomɛi amli loo fɛɛ mli.” Agbɛnɛ hu nilelɔ George Howard kɛɛ akɛ: “Akɛni atee nɔ akɛ Tetragram lɛ tsu nii yɛ Hela Biblia [Septuagint] lɛ ni ji Ŋmalɛi ni mra be mli Kristofoi lɛ kɛtsu nii lɛ henɔi srɔtoi lɛ amli hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ aaahe aye akɛ kɛ́ mɛi ni ŋmala Kpaŋmɔ Hee lɛ miitsɛ sane yisɛɛ kɛjɛ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, amɛkɛ Tetragram lɛ tsuɔ nii yɛ Biblia mli woji ni amɛŋmala lɛ amli.”

Yiŋtoi Enyɔ ni Tsɔɔ Mɔ Yiŋ

Ekã shi faŋŋ akɛ, jeee New World Translation lɛ pɛ ji Biblia ni kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsu nii yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli. Kɛ́ ehe bahia ni kojolɔ ko abua sane ko ni mɛi ni kɛ amɛhiŋmɛi na nɔ ni tee nɔ lɛ fɛɛ egboi lɛ, epɛiɔ odaseyeli ni yɔɔ lɛ fɛɛ amli fitsofitso koni enyɛ ebua sane lɛ jogbaŋŋ, nakai pɛpɛɛpɛ Ajinafoi Akuu ni tsɔɔ New World Translation lɛ shishi lɛ fee. Amɛdamɔ anɔkwa saji ni yɔɔ lɛ anɔ kɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ gbɛi Yehowa lɛ baawo Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ shishitsɔɔmɔ ni amɛfee lɛ mli. Kadimɔ yiŋtoi enyɔ ni ha amɛyiŋ tsɔ kɛfee nakai lɛ.

(1) Shishitsɔɔlɔi nɛɛ mu sane naa akɛ, akɛni ajɛ mumɔŋ aŋma Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ afata Hebri Ŋmalɛi krɔŋkrɔŋ lɛ ahe hewɔ lɛ, ebaŋ ákɛ akɛ gbɛi Yehowa lɛ tsuŋ nii kwraa yɛ mli.

Mɛni hewɔ nilee yɔɔ mli akɛ amɛaamu sane naa yɛ nakai gbɛ nɔ? Aaafee klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ teŋgbɛ lɛ, kaselɔ Yakobo kɛɛ onukpai ni yɔɔ Yerusalem lɛ akɛ: “Simeon egba bɔ ni Nyɔŋmɔ basara jeŋmaji lɛ tsutsu ko ni ehala amɛteŋ maŋ ko eha egbɛi lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 15:14) Nilee bɛ mli akɛ Yakobo kɛ amɛ baawie yɛ nakai gbɛ nɔ kɛ́ mɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ leee Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ loo amɛkɛtsuuu nii, aloo jeee nakai?

(2) Be ni ana Septuagint lɛ henɔi komɛi ni akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsu nii yɛ mli shi jeee Kyʹri·os (Nuŋtsɔ) lɛ, ebafee faŋŋ kɛha shishitsɔɔlɔi akɛ, yɛ Yesu beaŋ lɛ, akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsu nii yɛ blema Ŋmalɛi ni aŋmala yɛ Hela mli lɛ amli, ni ekã shi faŋŋ akɛ nakai nɔŋŋ eji yɛ nɔ ni aŋmala yɛ Hebri mli lɛ agbɛfaŋ.

Etamɔ nɔ ni abɔi kusum ni gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ ni haa ajieɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ kɛjɛɔ Hela ŋmalɛi lɛ ni akɛ niji ŋmala lɛ amli lɛ kɛ nitsumɔ yɛ sɛɛ mli. Te osusuɔ tɛŋŋ? Ani Yesu kɛ ebɔfoi lɛ baawo kusum ni tamɔ nɛkɛ he hewalɛ?—Mateo 15:6-9.

Okɛ ‘Yehowa Gbɛi’ lɛ Atsu Nii

Eji anɔkwale akɛ, Ŋmalɛi lɛ diɛŋtsɛ kɛ odaseyeli ni mɔɔ shi jogbaŋŋ haa akɛ mra be mli Kristofoi lɛ kɛ gbɛi Yehowa lɛ tsu nii yɛ amɛniŋmai amli, titri lɛ kɛ amɛmiitsɛ wiemɔi ni akɛ gbɛi nɛɛ tsu nii yɛ amɛmli lɛ ayisɛɛ kɛmiijɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli. No hewɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ, New World Translation lɛ yɛ nɔdaamɔnɔ kpakpa hewɔ ni ekɛ Nyɔŋmɔ gbɛi ni ji Yehowa lɛ tsu nii yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ.

Te anɔkwa sane nɛɛ saa ohe ehaa tɛŋŋ? Bɔfo Paulo tsɛ sane ko yisɛɛ kɛjɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli ni ekɛkai Kristofoi ni hi Roma lɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni aaabo atsɛ́ Nuŋtsɔ [Yehowa] gbɛi lɛ, aaahere eyiwala.” Kɛkɛ ni ebi akɛ: “Shi te aaafee tɛŋŋ ni amɛaabo amɛtsɛ́ mɔ ni amɛheko lɛ amɛyeko lɛ? ni te aaafee tɛŋŋ ni amɛaahe mɔ ni amɛnuko ehe sane lɛ amɛyeŋ?” (Romabii 10:13, 14; Yoel 2:32) Biblia shishitsɔɔmɔ ni kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsuɔ nii be mli ni nakai feemɔ sa lɛ yeɔ ebuaa bo koni otsi obɛŋkɛ Nyɔŋmɔ. (Yakobo 4:8) Hɛɛ, eji hegbɛ kple akɛ aaaye abua wɔ koni wɔle Nyɔŋmɔ gbɛi ni ji Yehowa lɛ ni wɔkɛtsu nii.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 2 Tetragrammaton lɛ ji YHWH, ni edamɔ shi kɛha Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ yɛ Hebri mli. Afɔɔ eshishitsɔɔmɔ yɛ Ga mli akɛ Yehowa.

^ kk. 7 Kɛji ootao ole saji babaoo yɛ nɔ hewɔ ni akɛ “Nuŋtsɔ” ye Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ najiaŋ lɛ, kwɛmɔ wolo bibioo ni ji The Divine Name That Will Endure Forever, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ baafa 23-27.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 21]

WIEMƆI SRƆTOI 99 NI KƐ TETRAGRAMMATON LƐ HENƆ KO TSU NII YƐ KPAŊMƆ HEE LƐ MLI

CHIHOWA: Choctaw

IÁHVE: Portuguese

IEHOUA: Mer

IEHOVA: Gilbertese; Hawaiian; Hiri Motu; Kerewo; Kiwai; Marquesas; Motu; Panaieti (Misima); Rarotongan; Tahitian; Toaripi

IEHOVAN: Saibai

IEOVA: Kuanua; Wedau

IHOVA: Aneityum

IHVH: French

IOVA: Malekula (Kuliviu); Malekula (Pangkumu); Malekula (Uripiv)

JAHOWA: Batak-Toba

JAHUÈ: Chacobo

JAKWE: (Ki)Sukuma

JAHVE: Hungarian

JEHOBA: Kipsigis; Mentawai

JEHOFA: Tswana

JEHOVA: Croatian; German; Kélé (Gabon); Lele (Manus Island); Nandi; Nauruan; Nukuoro

JEHOVÁ: Spanish

JEHÔVA: Fang; Tsimihety

JEHOVAH: Dutch; Efik; English; Kalenjin; Malagasy; Narrinyeri; Ojibwa

JEOVA: Kusaie (Kosraean)

JIHOVA: Naga (Angami); Naga (Konyak); Naga (Lotha); Naga (Mao); Naga (Ntenyi); Naga (Sangtam); Rotuman

JIOUA: Mortlock

JIOVA: Fijian

JIWHEYẸWHE: Gu (Alada)

SIHOVA: Tongan

UYEHOVA: Zulu

YAHOWA: Thai

YAHVE: Ila

YAVE: Kongo

YAWE: Bobangi; Bolia; Dholuo; Lingala; Mongo (Lolo); (Lo)Ngandu; (Lo)Ntumba; (Ke)Sengele

YEHÓA: Awabakal

YEHOFA: Southern Sotho

YEHOVA: Chokwe; Chuana (Tlapi); (Ki)Kalanga; Logo; Luba; Lugbara; (Chi)Luimbi; (Chi)Lunda (Ndembu); (Chi)Luvale; Santo (Hog Harbor); Tiv; Umbundu; (Isi)Xhosa

YEHOVAH: Bube; Mohawk; Nguna (Efate); Nguna (Tongoa)

YEHOWA: Ga; Laotian; (Ki)Songe; Tshiluba

YEKOVA: Zande

YEOBA: Kuba (Inkongo)

YEOHOWA: Korean

YHWH: Hebrew

YOWO: Lomwe

ZAHOVA: Chin (Haka-Lai)

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 23]

SHISHITSƆƆLƆ KO NI KƐ WOO HA NYƆŊMƆ GBƐI LƐ

Yɛ November 1857 mli lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ni atsɛɔ lɛ Hiram Bingham II ni no mli lɛ eye afii 26 lɛ kɛ eŋa yashɛ Gilbert Islands (amrɔ nɛɛ atsɛɔ jɛmɛ Kiribati) lɛ nɔ. Onia fioo ni gbekɛbii ni yaa Amerika Gbekɛbii a-Sɔlemɔ ni afeɔ daa Hɔgbaa lɛ tsu lɛ ji nɔ ni akɛwo meele ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi nɛɛ ta mli kɛfã gbɛ nɛɛ he nyɔmɔ. Gbɛi ni mɛi ni wo gbɛfãa lɛ he nyɔmɔ lɛ kɛwo meele nɛɛ ji Morning Star ni amɛkɛtsɔɔ hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ yɛ Afii Akpe nɔyeli ni baaba lɛ mli.

Barrie Macdonald ŋma yɛ ewolo ni ji Cinderellas of the Empire lɛ mli akɛ “Bingham jeee mɔko ni yɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ tsɔ. Eyɛ musuŋ hela ko ni gbaa enaa kpitiokpitio ni eyɛ sɛ̃ŋ naagba ko ni ehiii tsamɔ ni haaa enyɛ ewie jogbaŋŋ yɛ mɛi ahiɛ; ehiŋmɛi gbaa enaa aahu akɛ ŋmɛlɛtswai enyɔ loo etɛ pɛ enyɛɔ ekɛkaneɔ nii yɛ gbi muu mli.”

Shi kɛlɛ, Bingham tswa efai shi akɛ ebaakase Gilbertese wiemɔ lɛ. Enɛ feemɔ kãaa shi akɔɔɔ. Nɔ ni efee klɛŋklɛŋ ji, ekɛ enine tsɔɔ nibii ni ebiɔ bɔ ni atsɛɔ amɛ. Beni eŋmala nibii aaafee akpei enyɔ agbɛi efɔ̃ shi lɛ, ehala mɛi ni etsake amɛ kɛbatsɔmɔ Kristofoi lɛ ateŋ mɔ kome ni ehaa lɛ shika dɔla kome be fɛɛ be ni eeetsɔɔ lɛ wiemɔ heei oha fɛɛ oha ni ebaanyɛ ekɛfata nɔ ni ele momo lɛ he lɛ.

Akɛni Bingham nijiaŋ ejeee wui hewɔ lɛ, nɔ ko kpakpa jɛ edeŋmegbomɔ lɛ mli ba. Kɛyashi be ni ebalɛ akɛ ebaashi Gilbert Islands yɛ afi 1865 mli akɛni enaaa hewalɛ kwraa hewɔ lɛ, jeee akɛ eto Gilbertese wiemɔ lɛ he niŋmaa okadii ashishi kɛkɛ, shi etsɔɔ Mateo kɛ Yohane woji lɛ hu ashishi kɛtee Gilbertese wiemɔ lɛ mli. Beni eku esɛɛ etee ŋsɔkpɔi nɛɛ anɔ yɛ afi 1873 mli lɛ, no mli lɛ ehiɛ edɛŋ Kpaŋmɔ Hee muu lɛ fɛɛ ni etsɔɔ shishi kɛtee Gilbertese wiemɔ mli. Ekɛ afii 17 tsa eniiashishitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ, ni beni shɛɔ afi 1890 lɛ, etsɔɔ Biblia tso muu lɛ fɛɛ shishi kɛtee Gilbertese wiemɔ mli.

Ŋmɛnɛ lɛ, akɛ Bingham Biblia shishitsɔɔmɔ lɛ miitsu nii lolo yɛ Kiribati. Mɛi ni kaneɔ Biblia nɛɛ baayɔse akɛ ekɛ gbɛi Yehowa (ni ji Iehova yɛ Gilbertese mli) lɛ tsu nii shii akpei abɔ yɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli kɛ agbɛnɛ hu nɔ ni fe shii 50 yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli. Hɛɛ, Hiram Bingham ji shishitsɔɔlɔ ko ni kɛ woo ha Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ!

[Mfonirii]

Hiram Bingham II

Bingham Gilbertese Biblia Lɛ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Mfoniri ni yɔɔ ŋwɛigbɛ lɛ jɛ Alfred M. Bingham wolo nɛɛ mli: “The Tiffany Fortune”

[Akrabatsa/​Mfonirii ni yɔɔ baafa 18, 19]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

200

5 MOSE 6:4

NASH PAPYRUS

Afi 100 afii lɛ amli loo klɛŋklɛŋ afii 100 D.Ŋ.B.

[Mfoniri]

Blema Hebri niŋmaa ni Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ je kpo yɛ mli shii enyɔ

100

5 MOSE 18:15, 16 LƐ FÃ KO

P. FOUAD INV. 266

Klɛŋklɛŋ afii 100 D.Ŋ.B.

[Mfoniri]

Hela Septuagint lɛ ni Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ ni akɛ Hebri niŋmaa okadii eŋma yɔɔ mli

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Société Royale de Papyrologie du Caire

D.Ŋ.B.

Ŋ.B.

100

300

400

5 MOSE 18:15, 16

CODEX ALEXANDRINUS

Afi 400 Ŋ.B. afii lɛ amli

[Mfoniri]

Ajie Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ ni akɛ K̇Ċ kɛ KY ni ji Hela wiemɔ Kyʹri·os (“Nuŋtsɔ”) lɛ ni afo lɛ kuku lɛ ye najiaŋ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

From The Codex Alexandrinus in Reduced Photographic Facsimile, 1909, by permission of the British Library

500

 

1900

1950

BƆFOI LƐ ASAJI 3:22, TSƐ 5 MOSE 18:15 LƐ YISƐƐ

NEW WORLD TRANSLATION

Afi 1900 Ŋ.B. afii lɛ amli

[Mfoniri]

“New World Translation” lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsuɔ nii yɛ hei ni esa akɛ epue yɛ lɛ

2000

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 20]

Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ taakɛ epueɔ yɛ shishitsɔɔmɔi srɔtoi amli yɛ Romabii 10:13

Hutter Hebri, Hela, Latin, kɛ German Biblia

Rotuman Biblia

Batak-Toba Biblia

New World Translation