Galilea mere. Põhja-Iisraelis asuv mageveejärv (kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „meri”, võib tähendada ka järve). Seda veekogu on veel nimetatud Kinnereti mereks (4Mo 34:11), Genneesareti järveks (Lu 5:1) ja Tiberiase mereks (Joh 6:1). See asub keskmiselt 210 m alla merepinna ning selle pikkus põhjast lõunasse on 21 km ja laius 12 km. Järve suurim sügavus on 48 m. (Vt lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres”.)

Galilea ehk Tiberiase mere. Galilea mere läänekaldal asus Tiberiase linn, mis oli oma nime saanud Rooma keisri Tiberiuse järgi. (Joh 6:23.) Seetõttu nimetati Galilea merd mõnikord ka Tiberiase mereks. Nii on seda merd kutsutud vaid selles salmis ja tekstis Joh 21:1. (Vt Mt 4:18 kommentaari.)

paasapüha. Jeesus alustas kuulutustegevust pärast ristimist 29. aasta sügisel. Seega tähistati siin salmis mainitud paasapüha 30. aasta kevadel. (Vt Lu 3:1 kommentaari ja lisa A7.) Nelja evangeeliumi võrdlemine näitab, et Jeesuse maise teenistuse ajal peeti kokku nelja paasapüha. Sellest saab järeldada, et Jeesuse teenistus maa peal kestis kolm ja pool aastat. Matteuse, Markuse ja Luuka evangeeliumis räägitakse vaid viimasest paasapühast, mil Jeesus suri. Johannes räägib kolmest paasapühast otsesõnu (Joh 2:13; 6:4; 11:55) ja tõenäoliselt viitab neljandale kui juutide pühale (Joh 5:1). See on hea näide selle kohta, kui oluline on evangeeliumijutustusi võrrelda, et saada Jeesuse elust tervikpilt. (Vt Joh 5:1, 6:4 ja 11:55 kommentaari.)

juutide püha. Johannes ei ütle, mis pühaga on tegu, aga on alust arvata, et tegemist on 31. aasta paasapühaga. Johannese evangeelium on üldjuhul kronoloogiline. Kontekstist nähtub, et see püha toimus peagi pärast seda, kui Jeesus ütles: „Neli kuud veel ja siis tuleb lõikus.” (Joh 4:35.) Kuna lõikusaeg, eelkõige odralõikus, algas paasapüha (14. niisani) paiku, ütles Jeesus need sõnad neli kuud varem kislevikuus (november-detsember). Kuigi kislevi ja niisani vahele jäid templipühitsemispüha ja purim, ei nõudnud Jumala seadus iisraellastelt nendeks pühadeks üles Jeruusalemma minemist. (5Mo 16:16.) Seega, selles salmis mainitud juutide püha, mil Jeesus Jeruusalemma läks, on tõenäoliselt paasapüha. On tõsi, et selle ja järgmise paasapüha (Joh 6:4) vahele jäävad Johannese järgi vaid mõned sündmused, ent nagu näitab lisas A7 olev tabel, kirjutas Johannes Jeesuse teenistuse algusajast kokkuvõtlikult, teistes evangeeliumites on kirjas rohkem sündmusi. Ka see toetab järeldust, et kahe paasapüha vahele, millest üht mainitakse tekstis Joh 2:13 ja teist tekstis Joh 6:4, jäi veel üks paasapüha. (Vt lisa A7 ja Joh 2:13 kommentaari.)

paasapüha. St 33. aasta paasapüha, ilmselt neljas paasapüha, mida Johannese evangeeliumis mainitakse. (Vt Joh 2:13, 5:1 ja 6:4 kommentaari.)

paasapüha. Ilmselt on tegu 32. aasta paasapühaga, mis oli kolmas paasapüha Jeesuse maise teenistuse ajal. (Vt Joh 2:13, 5:1 ja 11:55 kommentaari ning lisa A7.)

Kust me ostame leiba, et rahvas süüa saaks? See Jeesuse ime on ainus, mis on kirjas kõigis neljas evangeeliumis. (Mt 14:15–21; Mr 6:35–44; Lu 9:10–17; Joh 6:1–13.)

denaari. Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B14.

peale nende veel naised ja lapsed. Ainult Matteus mainib sellest imest kirjutades naisi ja lapsi. Võimalik, et inimesi, kes söönuks said, oli rohkem kui 15 000.

Las inimesed istuvad maha. Kreeka sõna ánthropos, mis on siin tõlgitud vastega „inimesed”, käib sageli nii meeste kui ka naiste kohta. Salmi lõpuosas on aga kreeka keeles sõna anér, mis selles salmis käib vaid täiskasvanud meeste kohta, kui võtta arvesse teksti Mt 14:21. (Vt Mt 14:21 kommentaari.)

inimesed istusidki maha, umbes 5000 meest. Üksnes Matteus lisab sellest imeteost kirjutades fraasi „peale nende veel naised ja lapsed”. (Mt 14:21.) Võimalik, et ime läbi toidetuid oli tublisti üle 15 000.

maailma. Kreeka sõna kósmos käib siin inimkonna kohta. Näib, et väljendiga „maailma tulema” ei mõelda siin Jeesuse sündi inimesena, vaid tema teenistust pärast ristimist. Ta oli otsekui valgus inimeste seas. (Vrd Joh 3:17, 19; 6:14; 9:39; 10:36; 11:27; 12:46; 1Jo 4:9.)

see prohvet. Paljud 1. saj juudid ootasid Moosese-sarnast prohvetit, keda mainitakse tekstides 5Mo 18:15, 18 ning kellest pidi saama messias. Selles kontekstis näib väljend pidi maailma tulema viitavat oodatud messia ilmumisele. Üksnes Johannes pani kirja selles salmis mainitud juhtumi. (Vt Joh 1:9 kommentaari.)

et tõsta ta kuningaks. Sellest sündmusest räägib ainult Johannes. Jeesus keeldus resoluutselt tolle aja poliitikas osalemast. Ta oli nõus saama kuningaks vaid Jumala määratud viisil ja ajal. Hiljem rõhutas Jeesus, et ka tema järelkäijad peaksid end maailmast lahus hoidma. (Joh 15:19; 17:14, 16; 18:36.)

Galilea mere. Põhja-Iisraelis asuv mageveejärv (kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „meri”, võib tähendada ka järve). Seda veekogu on veel nimetatud Kinnereti mereks (4Mo 34:11), Genneesareti järveks (Lu 5:1) ja Tiberiase mereks (Joh 6:1). See asub keskmiselt 210 m alla merepinna ning selle pikkus põhjast lõunasse on 21 km ja laius 12 km. Järve suurim sügavus on 48 m. (Vt lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres”.)

Galilea ehk Tiberiase mere. Galilea mere läänekaldal asus Tiberiase linn, mis oli oma nime saanud Rooma keisri Tiberiuse järgi. (Joh 6:23.) Seetõttu nimetati Galilea merd mõnikord ka Tiberiase mereks. Nii on seda merd kutsutud vaid selles salmis ja tekstis Joh 21:1. (Vt Mt 4:18 kommentaari.)

mere. St Galilea mere. (Vt Mt 4:18 ja Joh 6:1 kommentaari.)

Galilea mere. Põhja-Iisraelis asuv mageveejärv (kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „meri”, võib tähendada ka järve). Seda veekogu on veel nimetatud Kinnereti mereks (4Mo 34:11), Genneesareti järveks (Lu 5:1) ja Tiberiase mereks (Joh 6:1). See asub keskmiselt 210 m alla merepinna ning selle pikkus põhjast lõunasse on 21 km ja laius 12 km. Järve suurim sügavus on 48 m. (Vt lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres”.)

viis-kuus kilomeetrit. Sõna-sõnalt „umbes 25 kuni 30 staadionit”. Üks staadion (kr stádion) oli 185 m ehk 1/8 Rooma miili. Kuna Galilea meri on 12 km lai, olid jüngrid umbes järve keskel. (Mr 6:47; vt Mt 4:18 kommentaari ning lisasid A7 ja B14.)

Tiberiasest. Linn Galilea mere läänekaldal, umbes 15 km Kapernaumast lõunas. Tiberiasest veidi lõuna poole jäid tollal kuulsad kuumaveeallikad. Linna ehitas Herodes Antipas millalgi aastatel 18–26 ja sellest pidi saama uus pealinn ja tema residents. Ta nimetas linna Tiberiaseks tol ajal valitsenud Rooma keisri Tiberiuse auks ja seda nime kannab linn tänapäevani (hbr Teverya). Kuigi see oli piirkonna suurim linn, mainitakse seda piiblis vaid siin salmis. Pole teada, et Jeesus oleks seal käinud. Põhjuseks võis olla see, et seal elas palju võõramaalasi. (Vrd Mt 10:5–7.) Josephus Flaviuse sõnul oli linn ehitatud matmispaiga peale. Seetõttu ei soovinud paljud juudid sinna elama asuda. (4Mo 19:11–14.) Pärast juutide mässu 2. sajandil kuulutati linn puhtaks. Tiberiasest sai juudi õpetlaste keskus ja seal tegutses ka sanhedrin. Seal koostati mišna ja Palestiina ehk Jeruusalemma talmud, samuti masoreetne tekst, mida hiljem kasutati piibli heebreakeelse osa teistesse keeltesse tõlkimiseks. (Vt lisa B10.)

toidu nimel, mis rikneb ... riknematu toidu nimel, mis annab igavese elu. Jeesus mõistis, et mõned inimesed suhtlesid tema ja ta jüngritega vaid selleks, et saada ainelisi hüvesid. Füüsiline toit hoiab küll inimest elus päevast päeva, aga Jumala sõnast saadav piltlik toit võimaldab elada igavesti. Jeesus õhutab inimesi nägema vaeva „riknematu toidu nimel, mis annab igavese elu”. See tähendab, et neil tuleb hoolitseda oma suhete eest Jumalaga ja uskuda sellesse, mida nad on õppinud. (Mt 4:4; 5:3; Joh 6:28–39.)

Meie esiisad sõid kõrbes mannat. Juudid ootasid sellist messiaskuningat, kes annaks neile süüa. Enda õigustuseks tuletasid nad Jeesusele meelde, et Jumal oli nende esiisasid Siinai kõrbes mannaga toitnud. Tsiteerides teksti L 78:24, nimetasid nad ime läbi antud mannat leivaks taevast. Kui nad nõudsid Jeesuselt tunnustähte (Joh 6:30), võisid nad silmas pidada eelmisel päeval tehtud imet, kui Jeesus toitis viie odraleiva ja kahe väikese kalaga tuhandeid inimesi. (Joh 6:9–12.)

maailm oli tulnud olemasollu tema kaudu. Kreeka sõna kósmos (maailm) käib siin inimkonna kohta, nagu selgub salmi lõpuosast, kus öeldakse, et maailm ei tundnud teda ära. Kreeka kirjanduses kasutati seda sõna ka kõiksuse ja loodu kohta ning paistab, et Pauluski kasutas seda selles tähenduses, kui pöördus kreeka kuulajaskonna poole. (Ap 17:24.) Üldiselt aga mõeldakse piiblis selle sõna all inimkonda või inimesi. Kuigi Jeesus osales ka maa ja taeva loomisel, on selles salmis rõhk inimeste loomisel. (1Mo 1:26; Joh 1:3; Kol 1:15–17.)

maailmale. Kr kósmos. Enamasti mõeldakse piibli kreekakeelses osas selle sõnaga inimkonda või osa sellest. (Vt Joh 1:10 kommentaari.) Tekstis Joh 1:29 öeldakse, et Jeesus ehk Jumala Tall võtab ära maailma patu. Ja tekstis Joh 6:33 on kirjas, et Jeesus on Jumala leib, kelle kaudu Jehoova annab inimestele elu ja õnnistab neid.

eluleib. See väljend esineb piiblis ainult kaks korda. (Joh 6:35, 48.) Elu, millest siin salmis räägitakse, on igavene elu. (Joh 6:40, 47, 54.) Selles vestluses ütleb Jeesus enda kohta veel „tõeline leib taevast” (Joh 6:32), „Jumala leib” (Joh 6:33) ja „elav leib” (Joh 6:51). Ta meenutab, et Jumal andis iisraellastele kõrbes mannat (Neh 9:20), kuid see ei hoidnud neid igavesti elus (Joh 6:49). Jeesuse jüngritel seevastu on võimalus süüa taevast mannat ehk eluleiba ja elada igavesti. (Joh 6:48–51, 58.) Nad söövad seda leiba, kui usuvad Jeesuse lunastusohvri väesse.

Ma tean, et ta tõuseb üles. Marta arvas, et Jeesus räägib tulevasest, viimsel päeval toimuvast ülestõusmisest. (Vt Joh 6:39 kommentaari.) Tema usk sellesse õpetusse on tähelepanu väärt. Mõned tolleaegsed usujuhid, saduserid, eitasid ülesäratamist, ehkki see õpetus on pühakirjas selgelt kirjas. (Tn 12:13; Mr 12:18.) Variserid seevastu uskusid hinge surematust. Marta aga teadis, et Jeesus õpetab, et tuleb ülestõusmine, ning et ta oli koguni ise surnuid ellu äratanud, kuigi keegi neist polnud nii kaua surnud olnud kui Laatsarus.

et ma nad viimsel päeval üles ärataksin. Jeesus räägib neljal korral inimeste ülesäratamisest viimsel päeval. (Joh 6:40, 44, 54.) Tekstis Joh 11:24 ütleb ka Marta, et viimsel päeval toimub ülesäratamine. (Vrd Tn 12:13; vt Joh 11:24 kommentaari.) Salmis Joh 12:48 seostatakse viimset päeva kohtumõistmisajaga. Selle all mõeldakse ilmselt Kristuse tuhandeaastast valitsust, mil ta mõistab kohut inimeste, sealhulgas ülesäratatute üle. (Ilm 20:4–6.)

igavese elu. Selles vestluses esineb fraas „igavene elu” viis korda. Neli korda kasutas seda Jeesus (Joh 6:27, 40, 47, 54) ja ühe korra üks tema jünger (Joh 6:68). Väljend, mis on tõlgitud vastega „igavene elu”, esineb Johannese evangeeliumis 17 korda, teistes evangeeliumites kokku 8 korda.

kõiksuguseid inimesi. Jeesus ütleb, et ta tõmbab enda juurde kõiksuguseid inimesi, olenemata nende rahvusest, rassist või materiaalsest seisust. (Ap 10:34, 35; Ilm 7:9, 10; vt Joh 6:44 kommentaari.) Sedapuhku olid templis mõned kreeklased, kes tahtsid Jeesust näha. (Vt Joh 12:20 kommentaari.) Paljudes piiblites on kreeka sõna pas tõlgitud vastega „kõik”, millest jääb mulje, nagu tõmbaks Jeesus varem või hiljem eranditult kõik inimesed enda juurde. See pole aga ülejäänud pühakirjaga kooskõlas. (L 145:20; Mt 7:13; Lu 2:34; 2Te 1:9.) Kuigi see kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt „kõik” (Ro 5:12), näitavad tekstid Mt 5:11 ja Ap 10:12 selgelt, et see võib tähendada ka „kõiksugune” ja „igasugune”. (Joh 1:7; 1Ti 2:4.)

kui teda ei tõmba. Kuigi kreeka verbi, mille vasteks on „tõmbama”, kasutatakse kalavõrgu tõmbamise kohta (Joh 21:6, 11), ei tähenda see seda, et Jumal tõmbaks inimesi vastu nende tahtmist. See verb võib tähendada ka „ligi tõmbama” ning Jeesus võis vihjata sõnadele, mis on tekstis Jer 31:3, kus Jehoova ütles oma muistsele rahvale: „Seepärast olen ma sind tõmmanud truu armastusega.” (Septuagintas on siin seesama kreeka verb.) Tekst Joh 12:32 (vt kommentaari) näitab, et samal moel tõmbab Jeesus enda juurde kõiksuguseid inimesi. Pühakirjast selgub, et Jehoova on andnud inimestele tahtevabaduse. Igaüks saab ise valida, kas teenib Jumalat või mitte. (5Mo 30:19, 20.) Jumal tõmbab õrnalt enda juurde need, kelle süda on tõele vastuvõtlik. (L 11:5; Õp 21:2; Ap 13:48.) Jehoova teeb seda piibli sõnumi ja oma püha vaimu kaudu. Prohvetiennustus tekstis Jes 54:13, mida tsiteeritakse salmis Joh 6:45, käib nende kohta, keda Isa tõmbab. (Vrd Joh 6:65.)

Jehoova. Siin on tsiteeritud kirjakohta Jes 54:13, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi nelja konsonandina (translitereeritult JHVH). Olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna theós (Jumal), võib-olla sellepärast, et see sõna esineb Septuagintas tekstis Jes 54:13. Seetõttu on ka enamikes piiblitõlgetes salmis Joh 6:45 sõna „Jumal”. Ent kuna tegemist on piibli heebreakeelse osa tsitaadiga, on selles tõlkes siin salmis Jumala nimi. (Vt lisa C.)

vägi anda elu. Sõna-sõnalt „elu iseendas”. Jehoova andis ka Jeesusele väe anda elu. Jeesusel oli vägi anda inimestele võimalus seista puhta südametunnistusega Jumala ees ja saada seega elu. Tal oli ka vägi anda elu tagasi neile, kes olid surnud. Umbes aasta pärast kasutas Jeesus seda fraasi oma jüngrite kohta. (Vt Joh 6:53 kommentaari.)

ei saa te elu. Võib tõlkida ka „ei ole teie sees elu”. Nii selles salmis kui ka tekstis Joh 5:26 on kreeka keeles väljend, mis sõna-sõnalt tähendab „elu iseendas”. Tekstis Joh 5:26 on seda kasutatud Jeesuse ja Jehoova kohta ja sellega mõeldakse, et neil on vägi anda elu. (Vt Joh 5:26 kommentaari.) Siin salmis kasutab Jeesus seda jüngrite kohta, kuid see ei tähenda, et neilgi on vägi anda elu, vaid et neil on võimalus saada igavene elu. (Joh 6:54.) Võitud kristlastele tähendab see elu taevas surematute vaimolenditena. Maise lootusega kristlastele tähendab see igavest elu maa peal pärast Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõppu, kui nad on läbinud viimase katse. (1Ko 15:52, 53; Ilm 20:5, 7–10.)

sööb minu liha ja joob minu verd. Kaastekst näitab, et Jeesuse liha söömine ja tema vere joomine tähendab temasse uskumist. (Joh 6:35, 40.) Jeesus ütles selle mõtte aastal 32, seega ei rääkinud ta Isanda õhtusöömaajast, mille ta seadis sisse aasta pärast. Ta ütles need sõnad vahetult enne „juutide paasapüha” (Joh 6:4), nii et tema kuulajatele võis meenuda see lähenev püha ja ohvritalle vere elupäästev roll ööl, kui iisraellased Egiptusest lahkusid. (2Mo 12:24–27.) Jeesus rõhutas, et tema verel on samamoodi oluline roll: selle kaudu võivad tema jüngrid saada igavese elu.

ühte minuga. Sõna-sõnalt „minusse”. Selle väljendiga mõeldakse lähedust ja ühtsust.

Kapernauma sünagoogis. Teine võimalik tähendus: „rahvakogunemisel Kapernaumas”. Kreeka sõna synagogé tähendab „kogumine; kogunemine, koosolek”. Enamikus kirjakohtades on selle all mõeldud hoonet või paika, kuhu juudid kokku tulid, et pühakirja lugeda, õppida, pidada jutlusi ja palvetada. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sünagoog”.) Kuigi on võimalik, et selles salmis võis tegemist olla mistahes rahvakogunemisega, on tõenäoline, et mõeldakse sünagoogi, kus Jeesus rääkis Moosese seadust tundvate juutidega.

paneb sind pattu tegema. Võib tõlkida ka „paneb sind komistama”. Piibli kreekakeelses osas viitab kreeka verb skandalízo komistamisele piltlikus tähenduses. See võib tähendada patustamist või kellegi teise patustamisele ahvatlemist. Selles kontekstis võib seda väljendit tõlkida ka „saab sulle püüniseks”. Kui pidada silmas, kuidas seda väljendit on piiblis kasutatud, võib „patt” siin tähendada mõne moraaliseaduse rikkumist, usu hääbumist või valeõpetuste omaksvõtmist. Vastavat kreeka sõna võib kasutada ka solvumise tähenduses. (Vt Mt 13:57 ja 18:7 kommentaari.)

paneb usust taganema. Siin kasutatakse kreeka sõna skándalon (komistuskivi), mille algne tähendus viitas lõksule. Mõned pakuvad, et see oli lõksus olev kepp, mille külge oli kinnitatud sööt. Laiemalt hakkas see tähendama igasugust takistust, mille tõttu võis keegi komistada või kukkuda. Piltlikus mõttes viitab see teole või olukorrale, mis juhib inimese valele teele, paneb ta pattu tegema või moraalselt komistama ja langema. Tekstis Mt 18:8, 9 kasutatud tegusõna skandalízo, mis on tõlgitud „pattu tegema panema”, võib tõlkida ka „püüniseks saama”, „komistama panema”.

Kas see saab teile komistuskiviks? Võib tõlkida ka „Kas te panete seda pahaks?”, „Kas te seetõttu ei usu enam?”. Piibli kreekakeelses osas viitab verb skandalízo komistamisele piltlikus tähenduses. See võib tähendada patustamist või kellegi teise patustamisele ahvatlemist. Sõltuvalt kontekstist võib komistamine olla Jumala moraaliseaduse rikkumine, usu kaotamine, valeõpetuste omaksvõtt või solvumine. (Vt Mt 5:29 ja 18:7 kommentaari.)

mida tähendavad sõnad. Sõna-sõnalt „mis see on”. Kreeka sõna estín („on”) on siin tähenduses „tähendab; tähistab”. (Vt Mt 26:26 kommentaari.)

sümboliseerib. Kreeka sõna estín (on) on siin tähenduses „sümboliseerib; tähendab; tähistab”. Ilmselt said apostlid sellest just nii aru, sest Jeesus oli elus ja leib ei saanud sõna otseses mõttes olla Jeesuse keha. Sama kreeka sõna on kasutatud ka tekstis Mt 12:7, kus paljudes piiblitõlgetes on selle vasteks „tähendama”.

Vaim. Mõeldakse ilmselt Jumala püha vaimu. Jeesus ütleb, et võrreldes jõu ja tarkusega, mida Jumal annab oma vaimu kaudu, pole inimeste püüetest mingit kasu. Inimjõu ja -tarkuse abil ei saa igavest elu.

inimeste püüetest. Sõna-sõnalt „lihast”. Selle väljendiga mõeldakse inimese piiratust. Ka kogu inimkonna tarkus ja kogemus kokku ei ole piisav, et saada igavest elu.

on vaim ja elu. Siin fraasis esineb kreeka verb estín (on), mida võib tõlkida ka vastega „tähendama”. (Vt Mt 12:7 ja 26:26 kommentaari.) Jeesus andis ilmselt mõista, et tema sõnad on öeldud püha vaimu mõjutusel ja nende järgimine annab elu.

laimaja. Võib tõlkida ka „kurat”. Kr diábolos. Selle sõnaga mõeldakse tavaliselt Kuradit. Nendes üksikutes piiblikohtades, kus see ei käi Kuradi kohta, on selle vasteks „laimaja”. (1Ti 3:11; 2Ti 3:3; Tt 2:3.) Kui seda kasutatakse Kuradi kohta, eelneb sellele kreeka keeles peaaegu alati määrav artikkel. (Vt Mt 4:1 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Määrav artikkel”.) Siin iseloomustatakse selle sõnaga Juudas Iskariotti, kelles oli tärganud mingi halb omadus. Võimalik, et just sel ajal sai Jeesus aru, et Juudas on hakanud õigelt teelt kõrvale kalduma. Tagajärjeks oli see, et Kurat sai Juuda abil teostada oma plaani Jeesus hukata. (Joh 13:2, 11.)

Ta teadis. Kuna Jeesus suutis lugeda inimeste mõtteid, on selge, et ajal, kui Jeesus Juuda apostliks valis, polnud sel kurje kavatsusi. (Mt 9:4; Mr 2:8; Joh 2:24, 25.) Aga kui Juuda hoiak hiljem muutus, sai Jeesus sellest kohe aru ja teadis, et temast saab äraandja. Sellest hoolimata pesi Jeesus ka tema jalad. (Vt Joh 6:64 ja 6:70 kommentaari.)

Jeesus teadis ... kes on see, kes ta ära annab. Jeesus pidas silmas Juudas Iskariotti. Enne 12 apostli väljavalimist veetis Jeesus terve öö oma isa poole palvetades. (Lu 6:12–16.) Seega oli Juudas algul Jumalale ustav. Ent pühakirjaennustuste põhjal teadis Jeesus, et üks lähedane kaaslane reedab ta. (L 41:9; 109:8; Joh 13:18, 19.) Jeesus, kes suutis näha inimese südamesse ja lugeda mõtteid, pani Juudas toimunud muutust kohe tähele. (Mt 9:4.) Kasutades oma ettenägemisvõimet, teadis Jumal, et ühest Jeesuse usaldusväärsest kaaslasest saab reetur. Kuid oleks vale arvata, et just Juudast pidi saama reetur ja et tema allakäik oli ette määratud, sest see läheks vastuollu Jumala omaduste ja sellega, kuidas ta on varasematel aegadel inimestega tegelenud.

algusest peale. See väljend ei viita Juuda sünnile või ajale, kui ta apostliks valiti, mis toimus ju pärast seda, kui Jeesus oli terve öö palvetanud. (Lu 6:12–16.) See viitab hoopis ajale, kui Juudas hakkas reeturlikult tegutsema, mida Jeesus kohe ka märkas. (Joh 2:24, 25; Ilm 1:1; 2:23; vt Joh 6:70 ja 13:11 kommentaari.) See väljend näitab veel, et Juuda teod olid sihilikud ja ettekavatsetud, mitte äkilise meelemuutuse tulemus. Piibli kreekakeelses osas esineva mõiste „algus” (kr arché) tähendus sõltub kaastekstist. Salmis 2Pe 3:4 mõeldakse loomise algust. Enamikul juhtudel on selle tähendus aga kitsam. Näiteks ütles Peetrus, et püha vaim langes mittejuutide peale, „just nagu see langes alguses ka meie peale”. (Ap 11:15.) Peetrus ei rääkinud oma sünniajast ega ajast, kui ta apostliks määrati. Ta rääkis hoopis 33. aasta nädalatepühast ehk ajast, kui algas püha vaimu väljavalamine. (Ap 2:1–4.) Teisi näiteid selle kohta, kuidas kaastekst mõjutab sõna „algus” tähendust, leiab tekstidest Lu 1:2, Joh 15:27 ja 1Jo 2:7.

Kurat. Tuleb kreeka sõnast diábolos, mis tähendab „laimaja”. (Joh 6:70; 2Ti 3:3.) Samatüveline verb diabállo tähendab „süüdistama; laimama”, ning on tõlgitud sõnaga „süüdistati” tekstis Lu 16:1.

laimaja. Võib tõlkida ka „kurat”. Kr diábolos. Selle sõnaga mõeldakse tavaliselt Kuradit. Nendes üksikutes piiblikohtades, kus see ei käi Kuradi kohta, on selle vasteks „laimaja”. (1Ti 3:11; 2Ti 3:3; Tt 2:3.) Kui seda kasutatakse Kuradi kohta, eelneb sellele kreeka keeles peaaegu alati määrav artikkel. (Vt Mt 4:1 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Määrav artikkel”.) Siin iseloomustatakse selle sõnaga Juudas Iskariotti, kelles oli tärganud mingi halb omadus. Võimalik, et just sel ajal sai Jeesus aru, et Juudas on hakanud õigelt teelt kõrvale kalduma. Tagajärjeks oli see, et Kurat sai Juuda abil teostada oma plaani Jeesus hukata. (Joh 13:2, 11.)