SUAHIILI keelt räägib umbes 100 miljonit inimest vähemalt kaheteistkümnel Kesk- ja Ida-Aafrika maal. * See on rahvus- või riigikeel paljudes riikides, nagu näiteks Kenyas, Tansaanias ja Ugandas. Lisaks on see ümberkaudsetes maades ühiskeeleks, milles eri rahvastest inimesed omavahel kauplevad ja suhtlevad.

Suahiili keelel on olnud Ida-Aafrika rahvaste ühendamisel väga oluline roll. Näiteks juba ainuüksi Tansaanias kõnelevad etnilised rühmad vähemalt 114 keelt. Kujutle, et sa sõidad oma kodust kõigest 40 kuni 80 kilomeetri kaugusele ja juba kohtad inimesi, kes räägivad täiesti tundmatut keelt. Pealegi, mõnda keelt ei räägitagi mujal kui vaid üksikutes külades. Kuidas oleks sul võimalik sealsetest elanikest aru saada? Pole raske mõista, et ühiskeel kulub tõesti marjaks ära.

Arvatakse, et suahiili keelt kõneldi juba vähemalt 10. sajandil. Kirjakeel tekkis 16. sajandil. Need, kes õpivad suahiili keelt, märkavad õige pea, et paljud sõnad kõlavad araabiapäraselt.  Tegelikult ongi vähemalt 20 protsenti suahiili sõnadest araabia päritolu ning ülejäänud sõnavara pärineb enamasti Aafrika keeltest. Seda arvesse võttes pole üllatav, et sadu aastaid kirjutati suahiili keelt araabia kirjas.

Praegu aga kirjutatakse suahiili keelt ladina kirjas. Mis tõi sellise muudatuse? Vastuse saamiseks peame minema tagasi 19. sajandi keskpaika, mil Ida-Aafrikasse saabusid esimesed Euroopa misjonärid, kelle eesmärgiks oli kuulutada Piibli sõnumit selle piirkonna päriselanikele.

Aastal 1499, kui Vasco da Gama tegi oma kuulsa reisi ümber Aafrika lõunatipu, tõid portugallastest misjonärid Ida-Aafrikasse katoliku usu ja rajasid Sansibari misjonikeskuse. Järgmise 200 aasta jooksul tõrjuti aga portugallased pärismaalaste vastuseisu tõttu ühes oma usuga maalt välja.

Möödus 150 aastat, enne kui Jumala Sõna Ida-Aafrikasse taas tee leidis. Seekord oli selle toojaks saksa misjonär Johann Ludwig Krapf. Kui ta aastal 1844 Kenyasse Mombasasse saabus, oli Ida-Aafrika rannikualadel domineerivaks usuks islam, sisemaal elavad rahvad järgisid aga põliseid animistlikke usutavasid. Krapf oli veendunud, et on ülimalt tähtis teha Piibel kõigile kättesaadavaks.

Krapf hakkas aega raiskamata suahiili keelt õppima. Juunikuus 1844. aastal, kõigest veidi aega pärast saabumist, asus ta paljunõudva ülesande kallale — ta hakkas tõlkima Piiblit suahiili keelde. Kurb küll aga järgmisel kuul sai ta traagilise kaotuse osaliseks: suri tema naine, kellega ta alles kahe aasta eest oli abiellunud, ja mõni päev hiljem suri ka nende vastsündinud tütar. Ehkki see õnnetus Krapfi väga rõhus, jätkas ta tähtsat Piibli tõlkimise tööd. Aastal 1847 üllitati kolm peatükki Esimesest Moosese raamatust. See oli esimene suahiilikeelne tekst, mis trükivalgust nägi.

Krapf oli ka esimene, kes kasutas suahiilikeelse teksti kirjutamisel araabia kirja asemel ladina kirja. Seda uuendust põhjendades ütles ta muu hulgas, et „araabia tähestik oleks vaid takistuseks eurooplastele”, kes tahaksid hiljem suahiili keelt õppima hakata, ning et „ladina kiri teeb pärismaalastele Euroopa keelte õppimise kergemaks”. Araabia kirja kasutati siiski veel palju aastaid ning selles anti välja koguni osa Piiblist. Tuleb märkida, et ladina kiri on paljudele  suahiili keele õppimise tõepoolest kergemaks teinud. Kindlasti on nii mitmedki misjonärid ja teised suahiili keele õppijad selle muudatuse üle väga õnnelikud.

Lisaks sellele et Krapf oli pioneer Jumala Sõna suahiili keelde tõlkimises, andis ta oma tegevusega suure panuse hilisemate tõlkijate töö heaks. Ta koostas esimese suahiili keele grammatika õpiku ning andis välja sõnaraamatu.

Esimese Moosese raamatu kolme alguspeatüki esialgses versioonis oli Jumala nimi edasi antud väljendiga „Kõikvõimas Jumal”. Ent 19. sajandi jätkudes saabus Ida-Aafrikasse lisaks Krapfile veel teisigi mehi, kes aitasid Piiblit suahiili keelde tõlkida. Nende seas olid Johann Rebmann, William Taylor, Harry Binns, Edward Steere, Francis Hodgson ja Arthur Madan.

Väärib märkimist, et varastes suahiilikeelsetes piiblitõlgetes kasutatakse Jumala nime, ning mitte ainult mõnes üksikus kohas, vaid terves Piibli heebrea osa tõlkes. Sansibaril tegutsenud tõlkijad kasutasid nimevormi Yahuwa, Mombasa tõlkijad aga vormi Jehova.

Kogu Piibel sai suahiili keelde tõlgitud aastaks 1895. Järgnevate aastakümnete jooksul valmis palju teisigi tõlkeid, millest mõned küll väga laialt ei levinud. 20. sajandi algusaastatel nähti Ida-Aafrikas palju vaeva suahiili keele normeerimisega. Selle tulemusel valmis 1952. aastal piiblitõlge „Union Version”, mis on praegu kõige levinum suahiilikeelne Piibel. Tänu sellele tõlkele on Jumala nime tunnustatuim vorm suahiili keeles Yehova.

Kahetsusväärne on aga see, et kuna varasemaid piiblitõlkeid enam ei trükita, hakkab Jumala nimi tasapisi ajahõlma vajuma. Mõned uued tõlked säilitavad Jumala nime kõigest üksikutes kohtades, teised on selle täiesti välja jätnud. Näiteks piiblitõlkes „Union Version” esineb Jumala nimi üksnes 15 kohas ja selle 2006. aasta revideeritud versioonis vaid 11 kohas. *

Hoolimata sellest, et eelmainitud tõlkes on Jumala nimi peaaegu kõigist kohtadest välja jäetud, on sellel väljaandel siiski ka positiivseid tahke. Näiteks on ühel selle avalehekülgedest selgesti öeldud, et Jumala nimi on Jehoova. Tänu sellele on paljud tõeotsijad saanud teada taevase Isa nime omaenda Piiblist.

Kuid see pole veel kõik. 1996. aastal anti suahiili keeles välja Piibli kreekakeelse osa „Uue maailma tõlge”. See on esimene suahiilikeelne piiblitõlge, milles Jumala nimi on tagasi pandud 237 kohta, kus see algselt Matteuse evangeeliumist kuni Ilmutusraamatuni  esines. 2003. aastal anti suahiili keeles välja kogu Piibli „Uue maailma tõlge”. Tänaseks on suahiilikeelset „Uue maailma tõlget” trükitud umbes 900000 eksemplari.

Enam pole Jumala nimi maetud tiitlite kuhila alla ega pagendatud eessõnas olevasse selgitavasse märkusesse. Jumala nimi esineb „Uue maailma tõlkes” üle 7000 korra. Kuna Jumala nimi esineb „Uue maailma tõlkes” nii sageli, saavad tõemeelsed inimesed, kes seda piiblitõlget loevad, Jumalaga lähedasemaks.

Selles tõlkes on püütud kasutada lihtsasti mõistetavat, tänapäevast keelt, millest saavad aru kõik Ida-Aafrikas elavad suahiili keelt kõnelevad inimesed. Lisaks on selles väljaandes ära parandatud mitmed tõlkevead, mis on sisse pugenud paljudesse teistesse suahiilikeelsetesse piiblitõlgetesse. Seetõttu võib Piibli „Uue maailma tõlke” lugeja olla kindel, et ta loeb Piiblist tõesti neid sõnu, mille on inspireerinud meie Looja, Jumal Jehoova (Koguja 12:10).

Paljud inimesed on suahiilikeelse „Uue maailma tõlke” eest väga tänulikud. 21-aastane täisajaline Jehoova teenija Vicent ütles: „Ma olin ülirõõmus, nähes „Uue maailma tõlke” lihtsat keelekasutust ja seda, et seal on Jehoova nimi pandud tagasi kohtadesse, kust see oli vahepeal ära võetud.” Kolme lapse ema Frieda tunneb, et selle tõlke abil on tal kergem Piibli tõdesid teistele selgitada.

Tagasihoidlikult alanud Jumala Sõna suahiili keelde tõlkimise töö on nüüdseks kestnud juba üle 150 aasta. Jeesus ütles palves oma Isale: „Ma olen avaldanud sinu nime inimestele” (Johannese 17:6). Rohkem kui 76000 suahiili keelt rääkivat Jehoova tunnistajat Kesk- ja Ida-Aafrikas tunnevad suurt rõõmu, et ka nemad võivad „Uue maailma tõlke” abil Jehoova nime teatavaks teha.