VAHALEEDIK kuuleb teadaolevalt kõrgema sagedusega helisid kui ükski teine loomariigi esindaja. Ometi on tema nööpnõelapeasuurused kuulmiselundid väga lihtsa ehitusega.

Mõtteainet. Vahaleediku kuulmisvõimet on aastaid uuritud. Hiljaaegu testisid Šotimaa Strathclyde’i ülikooli teadlased vahaleediku kuulmist väga erineva sagedusega helidega. Nad mõõtsid tema kuulmiselundite membraanide vibratsiooni ja jälgisid kuulmisnärvide erutust. Membraanid reageerisid isegi helidele sagedusega 300 000 hertsi. Võrdluseks olgu öeldud, et selle heli sageduseks, mida nahkhiired kajalokatsiooniks kasutavad, on mõõdetud kuni 212 000 hertsi, delfiinide ülemine kuulmispiir on 160 000 hertsi ja inimese oma 20 000 hertsi.

Teadlased sooviksid vahaleediku terava kuulmise saladust rakendada tehnika vallas. Kuidas? „Et teha paremaid ja väiksemaid mikrofone,” ütleb dr James Windmill Strathclyde’i ülikoolist. „Neid võiks kasutada väga erinevates seadmetes, näiteks mobiiltelefonides ja kuuldeaparaatides.”

Mida sina arvad? Kas vahaleediku ülihea kuulmine on arenenud evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?