On küll, sest ehkki Piibel pole teaduslik käsiraamat, on see teadusesse puutuvat mainides täpne. Vaadelgem mõningaid näiteid selle kohta, et Piibel on teadusega kooskõlas ning et Piibel sisaldab teaduslikke fakte, mis erinevad suuresti Piibli kirjutamise aegsetest tõdemustest.

•   Universumil oli algus (1. Moosese 1:1). Seevastu paljud iidsed müüdid ei kujuta universumit mitte looduna, vaid olemasolevast vormitust ürgmassist korrastatuna. Babüloonlased uskusid, et universumi sünnitanud jumalad tulid kahest ookeanist. On legende, mille järgi universum tuli esile hiigelmunast.

•   Maailma valitsevad mõistuspärased loodusseadused, aga mitte jumaluste kapriisid (Iiob 38:33; Jeremija 33:25). Kõikjalt maailmast pärit müüdid seevastu õpetavad, et inimesed on jumaluste ettearvamatute ja vahel ka halastamatute tegude ees abitud.

•   Maakera ripub tühjas maailmaruumis (Iiob 26:7). Samas uskusid paljud iidsed rahvad, et maa on lame ketas, mida toetab kas hiiglane või loom, näiteks piison või kilpkonn.

•   Jõgesid toidab vesi, mis aurustub ookeanidest ja mujalt ning sajab seejärel taas vihmana, lumena või rahena maa peale (Iiob 36:27, 28; Koguja 1:7; Jesaja 55:10; Aamos 9:6). Muistsed kreeklased aga arvasid, et jõgesid toidab maa-alune ookeanivesi, ning see idee püsis 18. sajandini.

•   Mäed kerkivad ja vajuvad ning nüüdisaja mägesid kattis kord vesi (Laul 104:6, 8). Seevastu arvukad müüdid räägivad, et mäed oma praegusel kujul on jumalate loodud.

•   Head hügieenitavad kaitsevad tervist. Iisraeli rahvale antud käsuseaduses olid sätted käte pesemise kohta pärast korjuse puudutamist, nakkushaigete karantiinis hoidmise kohta ning inimeste väljaheidete turvalise kõrvaldamise kohta (3. Moosese 11:28; 13:1—5; 5. Moosese 23:13). Seevastu, selle käsu väljaandmise aegu kasutati Egiptuses lahtise haava ravimiseks mikstuuri, mis sisaldas ka inimese väljaheidet.

 Piibli põhjalik uurimine osutab, et vastus on ei. Toome ära mõne üldlevinud väärkäsituse, mis puudutab Piibli teaduslikku korrektsust.

 Väärarusaam. Piibel ütleb, et maailm loodi kuue 24-tunnise päevaga.

 Fakt. Piibli järgi lõi Jumal maailma millalgi kauges minevikus (1. Moosese 1:1). Samuti ei täpsustata, kui pikad olid 1. Moosese raamatu 1. peatükis kirjeldatud loomispäevad ehk ajajärgud. Tuleb märkida, et päevaks nimetatakse ka kogu seda perioodi, kui Jumal lõi maa ja taeva (1. Moosese 2:4).

 Väärarusaam. Piibel ütleb, et taimestik loodi enne fotosünteesi tagavat päikest (1. Moosese 1:11, 16).

 Fakt. Piibel näitab, et päike — üks tähtedest, millest koosnevad Piiblis mainitud taevad — loodi enne taimestikku (1. Moosese 1:1). Hajus päikeselt tulev valgus jõudis maakera pinnani loomise esimesel päeval ehk ajajärgul. Atmosfääri selginedes oli valgus loomise kolmandaks päevaks juba piisavalt tugev, et tagada fotosünteesi (1. Moosese 1:3—5, 12, 13). Alles hiljem sai päike maakera pinnalt vaadatuna selgelt nähtavaks (1. Moosese 1:16).

 Väärarusaam. Piibel ütleb, et päike tiirleb ümber maa.

 Fakt. Koguja 1:5 ütleb: „Päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb!” Kuid selle ütlusega kirjeldatakse vaid näivat päikese liikumist, nagu see maa pealt paistab. Tänapäevalgi võib inimene öelda „päike tõuseb” ja „päike loojub”, ehkki ta teab, et maakera tiirleb ümber päikese.

 Väärarusaam. Piibel ütleb, et maakera on lapik.

 Fakt. Piibel kasutab fraasi „ilmamaa ääred” tähenduses „maa kõige kaugem paik” ning see ei tähenda, nagu oleks maakera lapik või oleks sel ääred (Apostlite teod 1:8, P 1997). Ka Piibli väljend „maa neli nurka” on kõnekujund, mis viitab tervele maailmale; tänapäeval võib inimene kasutada nelja ilmakaare nimetust samasuguse metafoorina (Jesaja 11:12; Luuka 13:29).

 Väärarusaam. Piibel annab mõista, et ringi ümbermõõt on täpselt selle kolmekordne läbimõõt, kuid tegelikult on ringi ümbermõõdu ja läbimõõdu suhe pii (π) ehk umbes 3,1416.

 Fakt. Kirjakohtades 1. Kuningate 7:23 ja 2. Ajaraamat 4:2 on öeldud, et vaskmere läbimõõt oli 10 küünart ning et selle ümbermõõt nööriga mõõtes oli 30 küünart. Need mõõdud võivad aga olla lihtsalt lähimad ümardatud arvud. Samuti on võimalik, et ümbermõõt ja läbimõõt olid mõõdetud vastavalt vaskmere seest ja väljast.