Piibel ei ütle täpselt, millal Jumal alustas universumi loomist või kui kaua see aega võttis. Seal öeldakse vaid „Alguses lõi Jumal taeva ja maa”, kuid ei täpsustata alguse ajahetke. (1. Moosese 1:1.) Sündmuste kirjeldus 1. Moosese raamatus aga näitab, et see algus oli enne kuut loomisperioodi ehk „päeva”.

•  Kas kuus loomispäeva olid 24-tunnised?

•  Mis toimus kuue loomispäeva jooksul?

•  Kas loomislugu 1. Moosese raamatus on teaduslikult täpne?

•  Kunas loodi Päike, Kuu ja tähed?

•  Mida räägib Piibel Maa vanusest?

 Ei. Piiblis võib sõna „päev” sõltuvalt kontekstist tähendada erineva pikkusega ajaperioode. Näiteks üks osa loomisloost nimetab kogu loomisperioodi üheks päevaks. (1. Moosese 2:4.)

 Jumal tegi Maast, mis oli „tühi ja lage” elamiskõlbliku planeedi. (1. Moosese 1:2.) Seejärel lõi ta maa peale elu. Piibel jaotab loomisperioodi kuueks päevaks või ajajärguks.

•  1. päev. Jumal tegi nii, et valgus ulatuks maapinnani, mille tulemusena hakkasid vahelduma öö ja päev. (1. Moosese 1:3–5.)

•  2. päev. Jumal lõi laotuse ehk vahe maapealsete ja taevas olevate vete vahele. (1. Moosese 1:6–8.)

•  3. päev. Jumal tõi nähtavale kuiva maapinna ja lõi taimestiku. (1. Moosese 1:9–13.)

•  4. päev. Jumal tegi maapinnalt nähtavaks valgust andvad taevakehad Päikese, Kuu ja tähed. (1. Moosese 1:14–19.)

•  5. päev. Jumal lõi vee-elustiku ja lendavad olendid. (1. Moosese 1:20–23.)

•  6. päev. Jumal lõi maismaaloomad ja inimesed. (1. Moosese 1:24–31.)

 Pärast kuuenda päeva lõppu Jumal puhkas oma tööst ehk lõpetas loomistöö. (1. Moosese 2:1, 2.)

 Piibli aruanne maailma loomisest ei püüa olla üksikasjalik teaduslik analüüs. Pigem kirjeldab see loomist nii, et ka piibliaja inimesed võinuksid teada saada, millises järjekorras sündmused toimusid. Loomislugu ei ole vastuolus tõestatud teaduslike faktidega. Astrofüüsik Robert Jastrow kirjutab: „Kõik üksikasjad küll erinevad, kuid nii astronoomilisel kui ka Piibli loomisaruandel on ühine põhielement: sündmuste ahel, mis viis inimese ilmumiseni, algas äkitselt ja ühel kindlal ajamomendil.”

 Päike, Kuu ja tähed olid juba olemas osana „taevast”, mis alguses loodi. (1. Moosese 1:1.) Ilmselt enne esimest „päeva” ei ulatunud nende valgus maapinnale, sest Maa atmosfäär oli niivõrd tihe. (1. Moosese 1:2.) Esimesel loomispäeval aga hakkas maapinnani ulatuma hajus valgus, siiski valgusallikad polnud veel tuvastatavad. Neljandal päeval pidi atmosfäär selginema, sest Piibel ütleb, et Päike, Kuu ja tähed hakkasid valgustama Maad. Piibel kirjeldab seda pilti maapealse vaatleja pilgu läbi. (1. Moosese 1:17.)

 Piibel ei räägi Maa vanusest midagi. Tekst 1. Moosese 1:1 ütleb lihtsalt, et füüsilisel universumil, sealhulgas Maal, on algus. See väide ei ole vastuolus teaduse alustõdedega ega teadlaste hinnangutega Maa vanuse kohta.