Kes lähevad taevasse?

ESITA

Piibli vastus

Jumal valib piiratud arvu ustavaid kristlasi, kes äratatakse pärast surma üles taevasse. (1. Peetruse 1:3, 4.) Väljavalitud peavad hoidma tugevat usku ja jääma kõlbeliselt puhtaks, et oma taevasest pärandist mitte ilma jääda. (Efeslastele 5:5; Filiplastele 3:12–14.)

Mida nad taevas tegema hakkavad?

Need, kes taevasse lähevad, teenivad seal koos Jeesusega kuningate ja preestritena tuhat aastat. (Ilmutus 5:9, 10; 20:6.) Nad moodustavad „uue taeva” ehk taevase valitsuse, mis valitseb „uue maa” ehk inimühiskonna üle. Need taevased valitsejad aitavad taastada inimkonna algse olukorra, nagu Jumal seda plaaninud oli. (Jesaja 65:17; 2. Peetruse 3:13.)

Kui paljud äratatakse üles eluks taevas?

Piibel näitab, et eluks taevas äratatakse üles 144 000 inimest. (Ilmutus 7:4.) Apostel Johannes nägi nägemuses, mis on üles tähendatud kirjakohas Ilmutus 14:1–3, „Talle seismas Siioni mäel ja koos temaga oli 144 000”. Selles nägemuses sümboliseerib Tall ülesäratatud Jeesust. (Johannese 1:29; 1. Peetruse 1:19.) Siioni mägi sümboliseerib Jeesuse ja tema 144 000 kaasvalitseja kõrget positsiooni. (Laul 2:6; Heebrealastele 12:22.)

Neid, keda kuningriigis koos Kristusega valitsema on „kutsutud” ja „valitud”, nimetatakse ka „väikeseks karjaks”. (Ilmutus 17:14; Luuka 12:32.) See näitab, et neid on võrreldes Jeesuse täisarvu lammaste hulgaga üsna vähe. (Johannese 10:16.)

Väärarusaamad seoses nendega, kes lähevad taevasse

Väärarusaam. Kõik head inimesed lähevad taevasse.

Tõde. Enamikule headele inimestele tõotab Jumal anda igavese elu maa peal. (Laul 37:11, 29, 34.)

Jeesus ütles: „Pole ju ükski inimene läinud üles taevasse.” (Johannese 3:13.) Sellega näitas ta, et head inimesed, kes elasid enne teda, nagu näiteks Aabraham, Mooses, Iiob ja Taavet, ei läinud taevasse. (Apostlite teod 2:29, 34.) Neil oli hoopis lootus saada üles äratatud maa peale. (Iiob 14:13–15.)
Ülesäratamist eluks taevas nimetatakse Piiblis esimeseks ülestõusmiseks. (Ilmutus 20:6.) See viitab asjaolule, et on veel teine ülestõusmine. See saab olema maine.
Piibel õpetab, et Jumala kuningriigi valitsusajal pole enam surma. (Ilmutus 21:3, 4.) See lubadus peab käima maa kohta, kuna taevas pole kunagi surma olnud.

Väärarusaam. Iga inimene valib ise, kas ta saab elu taevas või maa peal.

Tõde. Jumal otsustab, millised ustavad kristlased saavad „kutse taevasse”, teisisõnu lootuse elada taevas. (Filiplastele 3:14.) Isiklikud soovid ja ambitsioonid ei mängi valituks osutumisel mingit rolli. (Matteuse 20:20–23.)

Väärarusaam. Lootus elada igavesti maa peal on vähem väärtuslik ja see on vaid neil, kes pole väärt taevasse minema.

Tõde. Jumal Jehoova nimetab neid, kes saavad igavese elu maa peal, oma rahvaks ja oma valituteks ning „õnnistab neid”. (Jesaja 65:21–23.) Need taevased valitsejad aitavad inimkonnal saada taas füüsiliselt ja vaimselt täiuslikuks, et elada igavesti paradiislikul maal, nagu oli Jumala algne eesmärk. (1. Moosese 1:28; Laul 115:16; Jesaja 45:18.)

Väärarusaam. Ilmutusraamatus mainitud arv 144 000 on sümboolne, mitte sõnasõnaline.

Tõde. Kuigi Ilmutusraamat sisaldab sümboolseid arve, kasutatakse seal ka sõnasõnalisi arve. Näiteks räägib see „Talle 12 apostli” nimedest. (Ilmutus 21:14.) Tõendite alusel saab järeldada, et arvu 144 000 peaks samuti võtma sõna-sõnalt.

Piiblisalm Ilmutus 7:4 annab teada „nende arvu, kes olid pitseriga märgitud [ehk kes saavad taevase elu] — 144 000”. Selle salmi kaastekstis räägitakse teisest grupist inimestest: suurest rahvahulgast, „keda ükski ei suutnud ära lugeda”. See suur rahvahulk saab samuti Jumalalt pääste. (Ilmutus 7:9, 10.) Kui arv 144 000 oleks sümboolne ja viitaks hoopis loendamatule hulgale, läheks kaduma nende kahe grupi vastandamise mõju. a

Lisaks on 144 000 kohta öeldud, et nad „on inimeste hulgast ostetud, et tuua nad uudseviljana Jumalale”. (Ilmutus 14:4.) Väljend „uudsevili” osutab väikesele väljavalitute rühmale. See kirjeldab sobivalt neid, kes hakkavad taevas koos Kristusega valitsema määramata arvu maaelanike üle. (Ilmutus 5:10.)

a Professor Robert L. Thomas kirjutas tekstis Ilmutus 7:4 mainitud arvu 144 000 kohta sarnase mõtte: „See kindel arv on kontrastiks kindlaksmääramata arvule 7. peatüki 9. salmis. Kui pidada seda sümboolseks, siis ei saa ühtegi selle raamatu arvu võtta sõna-sõnalt.” („Revelation 1–7: An Exegetical Commentary”, lk 474.)