Baebol i tokbaot “lashaf blong sistem blong wol ya,” o “en blong wol,” mo i eksplenem ol impoten samting we bambae oli hapen long taem ya, ol samting we bambae oli gat paoa long laef blong ol man, mo fasin blong ol man. (Matiu 24:3; King James Version) Baebol i kolem taem ya se “ol las dei,” “taem blong en,” mo “en blong wol.”—2 Timoti 3:1; Daniel 8:19; Easy-to-Read Version.

 Baebol i talemaot plante samting, we oli “saen” blong ol las dei taem oli hapen evriwan wantaem. (Luk 21:7) Tingbaot sam long olgeta:

 Ol wo long plante ples long wol. Jisas i talem se: “Bambae ol nesen oli faet agensem ol narafala nesen, mo ol kingdom oli faet agensem ol narafala kingdom.” (Matiu 24:7) Mo tu, Revelesen 6:4 i talem pijatok blong wan man we i ron long hos, se hem i “tekemaot pis long wol,” i min se bambae i gat ol wo.

 Kakae i sot. Jisas i talem se: “Bambae kakae i sot.” (Matiu 24:7) Buk blong Revelesen i tokbaot wan narafala man we i ron long hos, wan pijatok blong soemaot se kakae i sot long plante ples blong wol.—Revelesen 6:5, 6.

 Graon i seksek bigwan. Jisas i talem se “olbaot long wol bambae . . . graon i seksek.” (Matiu 24:7; Luk 21:11) Plante moa man bitim bifo, bambae oli ded mo oli safa from ol bigfala etkwek ya long plante ples long wol.

 Sik. Jisas i talem se bambae “i gat ol rabis sik” we oli pas i go long ol man.—Luk 21:11, Contemporary English Version.

 Brekem loa. I tru se plante handred yia finis samfala oli stap brekem loa, be Jisas i talem se long ol las dei, ‘fasin blong brekem loa bambae i kam antap.’—Matiu 24:12.

 Spolem wol. Revelesen 11:18 i talem se bambae ol man “oli stap spolem wol.” Bambae oli mekem olsem long plante fasin, tru long ol raf mo kruked aksen blong olgeta, mo tu, ol nogud samting we oli mekem blong spolem envaeronmen.

 Fasin blong ol man i kam moa nogud. Long 2 Timoti 3:1-4, Baebol i talem se bighaf blong ol man bambae “oli no gat tangkiu, mo oli no holemstrong long ol narafala, . . . oli no save agri long wan tingting, oli spolem nem blong narafala, oli no save bos long tingting, oli wael olgeta, mo oli no laekem ol gudfala fasin. Bambae oli putum ol fren blong olgeta long han blong ol enemi, oli stronghed, oli flas.” Ol fasin ya bambae oli kam antap gogo laef “i strong tumas mo bambae i had blong winim ol trabol.”

 I no moa gat lav insaed long famle. Long 2 Timoti 3:2, 3, Baebol i talem se bambae i “no gat lav” insaed long plante famle, mo ol pikinini bambae “oli no obei long papa mo mama blong olgeta.”

 No moa lavem God. Jisas i talem se: “Lav blong plante moa man bambae i kam kolkol.” (Matiu 24:12) Jisas i minim se bighaf blong ol man bambae oli no moa lavem God. Mo tu, 2 Timoti 3:4 i talem se long ol las dei, ol man bambae oli “laekem ol samting we oli save harem gud long hem, bitim we oli lavem God.”

 Fasin tu fes. Long 2 Timoti 3:5, Baebol i talem se plante man bambae oli mekem olsem se oli ona long God, be bambae oli no folem ol loa blong God long laef blong olgeta.

 Moa save long saed blong ol profet tok blong Baebol. Buk blong Daniel i talemaot se long “taem blong en,” bambae i gat plante moa save long ol trutok blong Baebol, wetem save long saed blong ol profet tok ya tu.—Daniel 12:4.

 Talemaot gud nius long fulwol. Jisas i talem se: “Bambae oli talemaot gud nius ya blong Kingdom long olgeta ples long wol.”—Matiu 24:14.

 Ol man oli jikim saen ya, oli no wantem save. Jisas i talemaot se bighaf blong ol man bambae oli no wantem save long ol pruf ya se en i klosap. (Matiu 24:37-39) Mo tu, 2 Pita 3:3, 4 i talem se samfala bambae oli jikim mo sakemaot ol pruf ya.

 Ol profet tok ya oli kamtru. Jisas i talem se long ol las dei, olgeta profet tok ya bambae oli kamtru long semtaem, i no sam nomo, mo i no bighaf, be evriwan wantaem.—Matiu 24:33.

 Yes. Ol samting we i hapen long wol, mo fasin blong Baebol blong kaontem ol yia, oli soemaot se ol las dei oli bin stat long 1914, hemia sem yia we Wol Wo Wan i stat. Blong luk olsem wanem ol samting we oli hapen long wol oli pruvum se yumi stap long ol las dei, wajem video ya.

 Long 1914, Kingdom blong God i stat blong rul long heven. Wan long ol fas samting we Kingdom ya i mekem, hem i sakemaot Setan mo ol rabis enjel blong hem, oli aot long heven oli kamdaon long wol, hemia i min se oli save mekem ol rabis wok blong olgeta olbaot long wol nomo. (Revelesen 12:7-12) Ol nogud fasin mo aksen blong ol man we oli mekem se ‘laef i strong tumas mo i had blong winim ol trabol’ long ol las dei ya, i soemaot olsem wanem Setan i gat paoa long olgeta.—2 Timoti 3:1.

 Plante man oli harem nogud from we laef i strong tumas tede. Oli wari se bambae yumi no moa save olsem wanem blong laef wetem ol narafala man. Samfala oli fraet se ol man bambae oli kilkilim olgeta gogo i no moa gat man i laef long wol ya.

 Be plante narafala we olgeta tu oli harem nogud from ol samting we i hapen long wol, oli gat hop blong wan gudfala fiuja. Oli bilif se i no longtaem, Kingdom blong God bambae i tekem aksen blong finisim ol problem long wol. (Daniel 2:44; Revelesen 21:3, 4) Taem oli stap wet long God blong mekem ol promes blong hem oli kamtru, oli harem gud long ol tok ya blong Jisas se: “Man we i stanap strong gogo kasem en, God bambae i sevem hem.”—Matiu 24:13; Maeka 7:7.