Go long ol haf insaed long hem

?Fasin Blong Baebol Blong Kaontem Ol Taem Mo Ol Yia, i Soemaot Wanem Long Saed Blong Yia 1914?

?Fasin Blong Baebol Blong Kaontem Ol Taem Mo Ol Yia, i Soemaot Wanem Long Saed Blong Yia 1914?

Ansa we Baebol i givim

 Fasin blong Baebol blong kaontem ol taem mo ol yia, i soemaot se God i stanemap Kingdom blong hem long heven long 1914. Profet tok ya i stap long buk blong Daniel japta 4.

 Profet tok ya. God i mekem se King Nebukadnesa blong Babilon i luk wan drim blong wan bigfala tri we oli katemdaon. Nao oli fasem stamba blong tri ya blong i no moa gru gogo “seven yia” i pas, afta tri yia i gru bakegen.—Daniel 4:1, 10-16.

 Profet tok ya i kamtru. Bigfala tri ya hem i pija blong King Nebukadnesa. (Daniel 4:20-22) God i “katemdaon” tri ya taem i tekemaot paoa long king ya, mo i mekem hem i lusum hed. Ol samting ya oli hapen long wan taem blong seven yia. (Daniel 4:25) Taem God i mekem hed blong Nebukadnesa i gud bakegen, hem i kam king bakegen, mo i luksave hae rul blong God.—Daniel 4:34-36

 Profet tok ya i kamtru long wan bigfala fasin. Profet tok ya we i kamtru i blong mekem se “olgeta man long evri ples long wol oli save we God ya we i hae we i hae, hem i rulum olgeta king long wol ya. Mo hem i save tekemaot paoa blong king blong givim long hu man we hem i jusumaot, i nomata we man ya i gat hae nem, no nogat.” (Daniel 4:17) ?Yu ting se God i wantem givim paoa long wan King olsem Nebukadnesa we i flas, blong i rul? Nogat. God i soemaot long Nebukadnesa long wan drim se bae i no hem o wan narafala rula we bae hem i jusumaot. Be, God hem wan, bae “i stanemap wan king we rul blong hem bambae i no save finis samtaem.”—Daniel 2:31-44.

 Longtaem bifo, God i putumap wan kingdom long wol ya olsem pija blong hae rul blong hem, hemia : neson blong Isrel. Biaen, God i letem ol man oli “spolemgud” kingdom ya, from we ol rula blong hem oli no moa obei long hem. Nao hem i talemaot ‘man ya we bae hem i jusumaot blong i rul.’ (Esikel 21:25-27) Baebol i talem se Jisas Kraes nao i stret man we bae i rul long Kingdom blong God gogo i no save finis. (Luk 1:30-33) Defren long Nebukadnesa, Jisas i mekem ‘tingting i stap daon’ olsem we Daniel i talem bifo.—Matiu 11:29.

 ?Tri ya we Daniel japta 4 i tokbaot i pija blong wanem? Long Baebol, samtaem ol tri oli save minim ol king, o fasin blong rulum ol man. (Esikel 17:22-24; 31:2-5) Long profet tok blong Daniel japta 4, we i kamtru long wan fasin we i bigwan moa, bigfala tri ya i pija blong rul blong God.

 ?Tri ya we oli katemdaon i minim wanem? Tri ya we oli katemdaon i minim rul blong King Nebukadnesa we i stop, mo tu i minim rul blong God we ol king long Jerusalem oli pija blong hem, i stop. Ol samting ya oli hapen taem Nebukadnesa i spolemgud Jerusalem, we i ples we ol king blong Isrel oli rul long hem, mo i ples blong ‘kingdom we Hae God i bin stanemap.’—1 Kronikel 29:23.

 ?Ol “seven yia” ya oli minim wanem? Ol “seven yia” i minim taem we God i letem ol man blong ol neson oli rul long wol kasem taem we hem i stanemap Kingdom blong hem. Ol “seven yia” i stat long Oktoba 607 B.K.T. Mo folem fasin blong Baebol blong kaontem ol taem mo ol yia, i klia se long yia ya nao, ol man Babilon oli spolemgud Jerusalem. a2 King 25:1, 8-10.

 ?Ol “seven yia” ya oli longfala olsem wanem? Ol “seven yia” ya, longfala blong hem i no semak long prapa seven yia olsem long taem blong Nebukadnesa. Taswe, Jisas i talem klia se “ol neson bambae oli purumbut long Jerusalem gogo kasem taem blong ol neson i finis.” (Luk 21:24) “Taem blong ol neson” i minim ol “seven yia” ya we Daniel japta 4 i tokbaot. Long ol taem ya nao God i letem ‘ol neson oli purumbut’ long hae rul blong hem. Hemia i min se ol “seven yia” ya oli stap gohed taem Jisas i stap long wol.

 Baebol i givim sam save blong faenemaot se ol “seven yia” ya oli longwan olsem wanem. Hem i talem se tri yia mo haf i semak long 1,260 dei. Taswe “seven yia” hem i 1,260 dei mo 1,260 dei, hemia 2,520 dei. (Revelesen 12:6, 14) Nao sipos yumi folem rul blong profet tok ya se “wan dei i saen blong wan yia,” ale 2,520 dei i rili minim 2,520 yia. Taswe, ol “seven yia” o 2,520 yia, bae i finis long Oktoba 1914.—Namba 14:34; Esikel 4:6.

a Blong kasem moa save long saed blong yia 607 B.K.T, yu save ridim Wajtaoa blong Oktoba 1, 2011, (Inglis) long pej 26-31 long haf ya “When Was Ancient Jerusalem Destroyed?—Part one,” mo Wajtaoa blong Novemba 1, 2011, (Inglis) long pej 22-28 long haf ya “When Was Ancient Jerusalem Destroyed?—Part two.”