Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

YUMI FOLEM FASIN BLONG BILIF BLONG OLGETA | JOSEF

“Mi Mi No Save Mekem Mi Mi Olsem God”

“Mi Mi No Save Mekem Mi Mi Olsem God”

KLOSAP tudak i kam, Josef i stap stanap long garen blong hem. Maet, hem i stap lukluk ol detpam mo ol narafala tri we oli karem frut, ol pul blong wota wetem ol flaoa we oli stap insaed long hem mo long en blong garen blong hem, hem i save luk haos blong King Fero. Traem tingbaot ol noes we hem i harem long ol famle blong hem insaed long haos blong hem. Boe blong hem Manase i stap mekem smol brata blong hem Efrem i stap laf smosmol. Hem i tingbaot woman blong hem, we i stap laf long samting we tufala pikinini blong tufala i stap mekem. Biaen hem i smael. Hem i save we God i stap blesem hem.

Josef i putum nem blong fasbon pikinini blong hem se Manase, from we God i mekem hem i no moa tingbaot olgeta samting we i mekem hem i harem nogud. (Jenesis 41:51) Ol blesing we God i givim long Josef long ol yia we oli jes pas, oli mekem se hem i no moa tingbaot ol brata, mo papa blong hem. Laef blong hem i jenis, from we ol brata blong hem oli no laekem hem. Oli mekem i nogud long hem, oli plan blong kilim hem i ded, mo biaen oli salem hem long ol tredaman. Stat long taem ya, i gat plante samting we oli hapen long laef blong Josef. Hem i stap olsem wan slef blong bitim 12 yia, mo biaen oli putum hem long kalabus, we oli fasem hem long ol jen. !Be naoia, hem i nambatu long Fero we i gat bigfala paoa long Ijip! *

Long sam yia we oli pas, Josef i luk ol samting oli kamtru long laef blong hem olsem we Jehova i bin talem. Olsem we profet tok i talem, i gat plante kakae long Ijip blong seven yia, mo Josef nao i lukaot long wok ya blong putum gud ol kakae long taem ya. Long taem ya hem mo woman blong hem Asenat, tufala i gat tu boe. Be oltaem hem i stap tingbaot famle blong hem we oli stap plante kilometa longwe long hem. Hem i stap tingbaot moa smol brata blong hem Benjamin, mo papa blong olgeta Jekob. Maet Josef i stap wari se oli oraet no nogat. Mo tu maet hem i stap tingbaot sipos ol bigfala brata blong hem oli jenisim ol nogud fasin blong olgeta.

Maet yu save kasem sem trabol olsem Josef, sipos samfala long famle blong yu, oli gat ol fasin olsem jalus, giaman, mo no laekem sam narafala long famle. ?Yumi save lanem wanem long fasin we Josef i mekem blong lukaot gud long famle blong hem?

“GO LUK JOSEF”

Ol yia oli pas mo evri dei Josef i bisi. Drim we Jehova i sanem long Fero i kamtru, seven yia i gat plante kakae, be biaen ol samting oli jenis wantaem. !Ol kakae oli no moa gru gud! I no longtaem, ol kantri raonabaot oli fesem hadtaem blong kasem kakae. Be Baebol i talem se long ‘kantri ya Ijip, i gat kakae i stap long evri ples.’ (Jenesis 41:54) I sua se, ol samting we Josef i bin talemaot mo gudfala plan we hem i mekem i givhan gud long ol man Ijip.

Jehova i gohed blong yusum Josef from we hem i gohed blong mekem tingting blong hem i stap daon

Ol man Ijip oli talem bigfala tangkiu long Josef mo oli talem ol gudfala tok long hem, from fasin blong hem blong mekem ol gudfala plan. Nating se i olsem, Josef i wantem we oli leftemap God blong hem, Jehova. Sipos yumi gat gudhan blong mekem sam samting, nao yumi yusum blong mekem wok blong Jehova, hem bambae i letem yumi yusum gudhan we yumi gat long wan fasin we yumi neva tingbaot.

Sloslo, ol man Ijip tu oli no moa gat naf kakae. Taem oli krae i go long Fero blong hem i givhan long olgeta, hem i talem long olgeta se: ‘Yufala i go luk Josef, mo yufala i mas mekem olsem we hem i talem.’ Ale Josef i stat blong openem ol dok we ol wit oli stap long olgeta, nao i letem olgeta oli kam pem kakae.—Jenesis 41:55, 56.

Be, long ol kantri raonabaot, ol man oli no moa gat kakae. Ol famle blong Josef tu oli gat hadtaem blong kasem kakae, olgeta oli laef long Kenan we i stap plante handred kilometa long Ijip. Jekob we i olfala papa blong Josef, i harem nius se i gat plante kakae long Ijip, ale hem i talem long ol pikinini blong hem blong oli go pem sam kakae blong olgeta.—Jenesis 42:1, 2.

Jekob i sanem ol ten pikinini boe blong hem oli go long Ijip. Be Benjamin we i yang moa long olgeta, hem i stap. Jekob i tingbaot gud taem ya we hem i sanem boe blong hem Josef we hem i laekem hem tumas, blong hem i go luk ol brata blong hem. Mo taem ya hem i laswan taem we hem i luk Josef. Ol bigfala brata blong Josef, oli karembak naesfala kot blong hem nomo we i brokbrok mo i fulap long blad. Kot ya i olsem saen blong soemaot se Jekob i lavem hem tumas. Olgeta oli giaman long olfala papa blong olgeta, blong ting se i tru we ol wael anamol oli bin kakae Josef.—Jenesis 37:31-35.

‘JOSEF I TINGBAOT’

Ol pikinini blong Jekob oli wokbaot longwe blong kasem Ijip. Taem oli kasem Ijip, oli askem blong pem sam kakae, nao oli talem long olgeta blong oli go luk wan haeman we nem blong hem Safenat Panea. (Jenesis 41:45) ?Olsem wanem? ?Olgeta oli luksave Josef? Nogat. Olgeta oli luk nomo wan haeman blong Ijip, we oli wantem se hem i givhan long olgeta. Blong soemaot se oli defren, “oli bodaon long fes blong hem, we fes blong olgeta i godaon i kasem graon.”—Jenesis 42:5, 6.

?Olsem wanem long Josef? !Wantaem nomo hem i luksave ol brata blong hem! Taem olgeta oli bodaon long fes blong hem, hem i tingtingbak long yangtaem blong hem. Baebol i talem se “hem i tingbaot tufala drim ya blong hem we i bin luk bifo.” Drim ya i talemaot se wan dei, bambae ol brata blong hem oli bodaon long hem, olsem we oli stap mekem naoia. (Jenesis 37:2, 5-9; 42:7, 9) ?Josef bambae i mekem wanem? ?Bambae hem i putum han blong hem i goraon long olgeta? ?No, hem i givimbak long olgeta?

Josef i save se hem i no mas folem prapa tingting blong hem. Jehova i soemaot klia nomo se hem nao i stap lidim ol samting we oli hapen. Mo hemia i joen wetem stamba tingting blong hem. Hem i mekem promes se bambae hem i mekem olgeta we oli kamaot biaen long Jekob oli kam wan strong neson. (Jenesis 35:11, 12) Sipos ol brata blong Josef oli gohed blong gat ol nogud fasin, oli tingbaot olgeta nomo mo oli stap giaman, bambae nogud frut i kamaot long ol taem we i stap kam. ?Olsem wanem long Josef? Maet hem i save tekem aksen kwiktaem, blong mekem olgeta oli tingbaot ol nogud samting we oli bin mekem long hem, mo tu, i save mekem papa mo brata blong hem Benjamin i stap long denja. ?Olsem wanem? ?Tufala i laef yet? Josef i no wantem talemaot se hem i hu. Olsem nao, hem i save traem ol brata blong hem blong faenemaot se oli wanem kaen man. Biaen, maet bambae hem i save samting we Jehova i wantem hem blong mekem.

Maet samting olsem i no save hapen long yu. Be, fasin ya blong no agri, mo fasin seraot, i stap long plante famle tede. Taem yumi kasem trabol insaed long famle, maet yumi folem samting we i stap long hat blong yumi, mo maet yumi tekem aksen blong folem tingting blong yumi nomo. I moa waes blong folem fasin blong Josef, mo traem luksave fasin we God i wantem yumi blong mekem. (Proveb 14:12) I gud blong tingbaot se, i impoten blong mekem pis insaed long famle blong yumi, be i impoten moa blong gat pis wetem Jehova mo Pikinini blong hem.—Matiu 10:37.

“I GAT ROD I STAP BLONG FAENEMAOT YUFALA”

Josef i mekem sam samting blong faenemaot samting we i stap long hat blong ol brata blong hem. Hem i yusum wan man blong i tanem tok blong hem, blong ol brata blong hem oli kasemsave. Hem i tok strong se olgeta oli kam blong lukluksave ol ples long Ijip. Ol brata blong hem oli tokbaot famle blong olgeta, blong oli protektem olgeta. Oli talem tu se oli gat wan smol brata we i stap long haos yet. Josef i no mekem olsem se hem i glad. ?I tru se smol brata blong hem i laef yet? Naoia Josef i save rod we bambae hem i yusum blong faenemaot olgeta. Hem i talem se: “!I gat rod i stap blong faenemaot yufala!” Mo biaen, hem i talem long olgeta se hem i mas luk smol brata blong olgeta. Hem i agri blong letem olgeta oli gobak long Kenan blong tekem lasbon brata blong olgeta sipos wan long olgeta i agri blong stap long kalabus.—Jenesis 42:9-20.

Ol brata ya oli stap tokbaot trabol we oli mekem, be oli no save se Josef i kasemsave samting we oli stap tokbaot, nao oli talemaot nogud samting we oli bin mekem 20 yia i pas finis. Oli talem se: “Naoia yumi stap kasem panis from trabol ya we yumi mekem long brata ya blong yumi bifo. !Yumi luk we hem i stap harem nogud tumas, be taem hem i krae blong yumi givhan long hem, yumi no harem tok blong hem! !Taswe bigfala trabol ya i kasem yumi naoia!” Josef i kasemsave samting we olgeta oli stap talem nao hem i tanem hem blong mekem se olgeta oli no luksave we hem i stap krae. (Jenesis 42:21-24) Hem i save se blong wan man i soemaot se hem i tanem tingting blong hem fulwan, hem i mas mekem sam moa samting. Taswe, hem i stat blong traem olgeta.

Hem i holemtaet Simeon i stap long kalabus mo i sanem ol narafala blong oli gobak long Kenan. Mo tu, hem i haedem mane blong olgeta, long ol bag kakae we oli tekem i gobak. Ol brata ya oli gobak long Kenan we tingting blong olgeta i trabol gud, mo oli pulum Jekob blong hem i letem olgeta oli karem boe blong hem Benjamin, we hem i lavem tumas i go wetem olgeta long Ijip. Taem oli kamtru long Ijip, oli talemaot long ol wokman blong Josef se, oli faenem ol mane wetem ol kakae we oli karem, mo tu oli askem sipos oli save pembak ful praes blong kakae ya. Samting we oli askem i nambawan. Be Josef i wantem luk fasin blong olgeta stret. Hem i singaot olgeta oli kam long wan kakae we hem i mekem. Hem i glad tumas blong luk Benjamin, be hem i no soemaot long olgeta. Biaen hem i sanem olgeta i gobak long ples blong olgeta, be naoia hem i haedem wan silva kap long basket blong Benjamin.—Jenesis 42:26–44:2.

Ale Josef i mekem wan trik blong hem. Hem i sanem ol man blong hem oli go arestem olgeta, from we oli stilim kap blong hem. Taem ol man blong hem oli faenem kap ya long basket blong Benjamin, oli karem olgeta evriwan oli kambak long Josef. Naoia Josef i gat janis blong luksave se ol brata blong hem oli wanem kaen man. Juda i toktok long bihaf blong olgeta. Hem i plis long Josef blong i sore long olgeta, mo tu hem i talem se 11 long olgeta oli save wok slef long Ijip. Be Josef i talem se olgeta evriwan bambae oli gobak, be Benjamin nomo bambae i stap.—Jenesis 44:2-17.

Juda i toktok wetem fulhat blong hem, hem i talem se: “Lasbon ya nomo i stap. Mo papa blong mifala i lavem hem tumas.” Ol toktok ya oli tajem hat blong Josef, from wehem nao i fasbon blong Rejel, woman blong Jekob we hem i lavem hem tumas mo hem i ded taem hem i bonem Benjamin. Josef i laekem papa blong hem, mo hemia i mekem hem i tingbaot gud Rejel. Maet samting ya i mekem we Josef i lavem Benjamin tumas.—Jenesis 35:18-20; 44:20.

Juda i gohed blong askem strong long Josef blong hem i no tekem Benjamin blong i wok slef. Mo tu, hem i talem long Josef se hem i rere blong tekem ples blong Benjamin blong wok slef. Lastok we hem i talem long Josef i soemaot se hem i harem nogud bigwan, hem i talem se: “?Sipos mi mi gobak be hem i no kam wetem mi, bambae mi save go luk papa blong mifala olsem wanem? !Mi mi no wantem luk we bigfala trabol olsem bambae i kasem hem!” (Jenesis 44:18-34) Hemia pruf we i soemaot se hem i jenisim fasin blong hem. Hem i soemaot se hem i tanem tingting blong hem, mo antap long samting ya, hem i soemaot se hem i sore mo i no tingbaot hem wan.

Josef i luk we ol brata blong hem oli tanem tingting blong olgeta from samting we oli mekem long hem

Josef i no moa save holemtaet hem. Hem i talem long ol slef blong hem blong oli go afsaed, nao hem i krae bigwan, we noes blong hem i kasem haos blong Fero. Biaen, hem i talemaot hem wan long ol brata blong hem. Hem i se: “Mi mi Josef ya. Mi mi brata blong yufala.” Ol brata blong hem oli sek bigwan, nao hem i holem olgeta mo long kaen fasin hem i fogivim olgeta, from ol samting we oli mekem long hem. (Jenesis 45:1-15) Josef i soemaot stret fasin blong Jehova, we hem i fogivim man long fasin we i bigwan. (Ol Sam 86:5) ?Olsem wanem? ?Yumi soemaot fasin ya tu?

!“MI SAVE GUD WE YU YU STAP YET”!

Taem Fero i harem olgeta stori blong bigfala noes we i hapen long haos blong Josef, hem i talem long Josef blong hem i talem long olfala papa blong hem blong muv i kam long Ijip, wetem olgeta famle blong hem. I no longtaem biaen, Josef i joen bakegen wetem papa blong hem we hem i lavem hem tumas. Jekob i krae mo i talem se: “Pikinini blong mi, mi mi luk yu bakegen. Naoia mi savegud we yu yu stap yet. Bambae mi save ded we tingting blong mi i gud nomo.”—Jenesis 45:16-28; 46:29, 30.

Jekob i laef 17 yia bakegen long Ijip. Mo long taem ya hem i talemaot ol blesing we ol 12 boe blong hem bambae oli kasem. Long saed blong Josef, we hem i namba 11 boe blong hem, hem i kasem dabol haf blong blesing. Blesing ya oltaem i stap go long fasbon. Blesing ya hemia se, tu laen blong Isrel bambae i kamaot long hem. ?Olsem wanem long Juda, we hem i namba 4 boe, mo hem i mekem wan nambawan samting long ol brata blong hem, blong soemaot se hem i tanem tingting blong hem? Hem i kasem wan bigfala blesing hemia se: !Mesaea bambae i kamaot long famle laen blong hem!—Jenesis, japta 48, 49.

Jekob i ded taem hem i gat 147 yia. Mo long taem ya, ol brata blong Josef oli fraet se brata blong olgeta we i gat bigfala paoa, bambae i lukaot rod blong givimbak long olgeta. Be Josef i soemaot se hem i lavem olgeta. Stat long taem we Jehova i mekem olgeta famle blong hem oli muv i kam long Ijip, hem i gohed nomo blong lavem olgeta. From samting ya, ol brata blong hem oli no sud gat ol rabis tingting long ol samting we oli bin hapen. Nao hem i talem wan nambawan tok se: “Mi mi no save mekem mi mi olsem God.” (Jenesis 15:13; 45:7, 8; 50:15-21) Josef i luk Jehova olsem wan Jaj we i stret gud. Taswe, ?Josef i hu, blong panisim olgeta we Jehova i fogivim olgeta finis?—Hibrus 10:30.

?Samtaem yu yu harem se i had blong fogivim narafala? I had moa sipos wan man i gat tingting blong mekem i nogud long yu. Be sipos yumi fogivim olgeta we oli tanem tingting olgeta fulwan wetem fulhat blong yumi, bambae yumi givhan blong mekem plante man oli harem gud bakegen mo yumi tu. Mo bambae yumi folem fasin blong Josef mo yumi folem eksampol blong Papa blong hem we i gat sore, hemia Jehova.

^ par. 4 Yu luk ol haf ya “Yumi Folem Fasin Blong Bilif Blong Olgeta” we i kamaot long Wajtaoa blong Jenuware–Maj 2015 mo Wajtaoa blong Eprel–Jun 2015.