Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Moment/Robert D. Barnes via Getty Images

¿CHÉEN WA BEY ANCHAJIKOʼ?

U yaakʼ le tsʼunuʼumoʼ

U yaakʼ le tsʼunuʼumoʼ

 Kaʼacheʼ le científicoʼoboʼ ku tuklikoʼobeʼ le tsʼunuʼumoʼ xúuchbil u beetik le kaab yéetel u yaakʼoʼ, bey jeʼex ka u xúuch yéetel junpʼéel chan mangueraeʼ. Chéen baʼaleʼ bejlaʼeʼ tsʼoʼok u yilkoʼobeʼ maʼ beyiʼ, baʼaxeʼ yéetel u punta u yaakʼ ku chʼaʼik le kaaboʼ.

 Tukulte: Le kéen kóojok u yaakʼ le tsʼunuʼum teʼ kaaboʼ u punta u yaakʼeʼ ku dividirkuba yéetel ku pʼáatal kaʼapʼéel u punta. Cada junpʼéel puntaeʼ yaan u mejen káapoʼob, ken kóojok cada punta tiʼ le kaaboʼ le mejen káapoʼoboʼ ku jeʼepajloʼob utiaʼal u chukik le kaaboʼ. Le kéen tsʼoʼokkeʼ u yaakʼeʼ ku kʼáalal yéetel ku pʼáatal chéen bey junpʼéel u puntaeʼ, tuláakal le kaab tu chukoʼ ku pʼáatal tu yaakʼ.

 Le científicoʼob Alejandro Rico-Guevara, Tai-Hsi Fan yéetel Margaret Rubegaeʼ, ku yaʼalikoʼobeʼ tuláakal le meyaj ku beetik u yaakʼ le tsʼunuʼumoʼ «chéen menos tiʼ medio segundo ku bisik tiʼ». Ku yaʼalikoʼob xan: «U punta u yaakʼ le tsʼunuʼumoʼ jach táaj séebaʼan u meyaj le kéen u tsʼot teʼ lool utiaʼal u jóoʼsik le kaaboʼ».

 Le tsʼunuʼumoʼ maʼ yaʼab muukʼ kʼaʼabéettiʼ utiaʼal ka meyajnak tubeel u yaakʼiʼ, tumen chéen yéetel u punta u yaakʼeʼ ku béeytal u chukik le kaaboʼ.

 Le científicoʼoboʼ tsʼoʼok u yilkoʼobeʼ jach maʼalob bix u meyaj u yaakʼ le tsʼunuʼumoʼ, le oʼolal taak u copiarkoʼob utiaʼal u maas maʼalobkíintikoʼob bix u tsʼaʼakal máak wa utiaʼal u beetaʼal robotoʼob. Ku yaʼalikoʼob xaneʼ jach jeʼel u yáantaj utiaʼal u beetaʼal herramientaʼob utiaʼal u limpiartaʼal líquidoʼob wa tuʼux ku wéekel petróleoeʼ.

 Ilawil bix u jóoʼsik u yaakʼ juntúul chan tsʼunuʼum.

 Techeʼ, ¿bix a wilik? ¿Chéen wa bey anchajik u yaakʼ le tsʼunuʼumoʼ, wa yaan máax beete?