Genda ha biroho

Genda ha rukarra rw'ebirumu

OMUTWE GWA HA KYESWEKO

Ebisisani eby’Orwanju By’Akabi?

Ebisisani eby’Orwanju By’Akabi?

Kasumi kanu ensi ijwiremu ebisisani eby’orwanju. * Nibisobora kusangwa omu birango, omu ngoye, filimu, ebizina magaziini ha tivi, emizaano eya vidiyo, h’amasimu, ha byoma ebindi ebya kalimagezi, ha mikura hamu na ha mikura endi ey’okusindika ebisisani. Nikisisana ngu, ebisisani eby’orwanju bifookere kintu ekirukwikirizibwa omu buhangwa. Kasumi kanu, abantu baingi kuruga omu biikaro ebingi nibarora ebisisani eby’orwanju kukira akasumi akandi koona omu byafaayo.​—Rora akasanduuko  “Amananu Agarukukwata ha Bisisani eby’Orwanju.”

Omulingo gw’ebisisani eby’orwanju nagwo niguhinduka. Professor Gail Dines akahandiika ati: “Kasumi kanu, ebisisani eby’orwanju byeyongiire muno kuhika ha rulengo ngu ebyahanurwaga hati nibisobora kurorwa ha mukura.”

Engeso ezi n’ozirora ota? Ebisisani eby’orwanju tibiine kabi, by’obutwa rundi biri hagati? Yesu akagamba ati: “Omuti gwona ogusemiire gwana ebyana ebisemiire, baitu omuti ogubihire gwana ebyana ebibihire.” (Matayo 7:17) Ebisisani eby’orwanju birugwamu byana ki? Kusobora kutunga ebyokugarukamu, leka tubazeeho ebikaguzo ebimu ebirukukwata ha bisisani eby’orwanju.

Ebisisani eby’orwanju bikwataho bita abantu?

ABAKUGU EKIBAGAMBA: Ebisisani eby’orwanju kigumire kubireka, abarukuseruliiriza n’ababumbibumbi b’ebitekerezo nibabirengesaniza n’ekika ky’ekitokooza bwongo ekya cocaine.

Brian, * ayaroraga ebisisani eby’orwanju ha intaneti nagamba ati: “Busaho ekyantangaga. Nayehurraga nk’owali omu nsi endi. Tinayetengisaaga kandi hanyuma nasaasaga omutwe. Nkalengaho kuleka, baitu hanyuma y’emyaka nke nakigarukamuga.”

Abantu abejumbira omu kurora ebisisani by’orwanju bakira kusereka engeso yabo. Bakyesigaliza kandi bebiiha. Ekindi, baingi babonabona habw’okwehurra bali bonka, baswaire, betuntwire, benuubire kandi baine ekiniga. Obwire obumu bahika n’okugonza kweyita. Serge ayahanuraga ebisisani eby’orwanju ha simu ye haihi buli kiro nagamba ati: “Nkatandika kwetekerezaaho nyenka n’okweralikirra. Nkehurra nk’owataine mugaso, ninyecwera omusango, ndi nyenka kandi nkwasirwe. Nkaba nimpurra nswaire muno kandi nintiina kusaba obukonyezi.”

Ekindi, kurora ebisisani by’orwanju otakigenderiire nakyo nikisobora kukwataho omuntu omu mulingo omubi. Dakitaali arukwetwa Judith Reisman omukugu omu kuseruliirizaaho ebisisani eby’orwanju obw’akaba n’abaliza akatebe aka U.S. Senate, akagamba ati: “Ebisisani eby’orwanju bitaaha omu bwongo kandi bikwatiramu ekikuletera kwikara n’obiijuka kandi kiguma kubisiimuramu.” Susan, ow’emyaka 19 ayaikaraga ha mikura ey’ebisisani eby’orwanju nagamba ati: “Ebisisani ebi bikyandi mu bitekerezo. Biikara nibinyizira ntarukubinihira. Nimpurra ngu nikiija kungumira kubisiimururramu kimu.”

ISOMO ERIKURU: Ebisisani eby’orwanju bisiisa abo ababirora.​—2 Petero 2:19.

Ebisisani eby’orwanju bikwataho bita amaka?

ABAKUGU EKIBAGAMBA: “Amaka gaseeseka habw’ebisisani eby’orwanju.”​—The Porn Trap, by Wendy and Larry Maltz.

Ebisisani eby’orwanju bisiisa obuswere n’amaka kurabira omu;

  • Kumaraho obwesigwa, enyehurra n’okugonza.​—Enfumo 2:12-17.

  • Kukurakuraniza kwegondeza wenka, kuba n’enyehurra embi, n’okuletera omu ha baswerangaine kutamarwa.​—Abefeso 5:28, 29.

  • Kwikara n’enyehurra embi ez’okugonza kuterana buli kaire.​—2 Petero 2:14.

  • Kuletera ababirora kuhambiriza ababali nabo omu buswere kwejumbira omu miringo ey’okuterana ey’etarukwikirizibwa.​—Abefeso 5:3, 4.

  • Kukurakuraniza obutali bwesigwa omu biteekerezo n’omu mubiri.​—Matayo 5:28.

Baibuli etererra abaswerangaine ‘okutagobezangana.’ (Maraki 2:16) Obutali bwesigwa kuli kugobeza okusobora kusiisa obuswere kandi kukarugwamu kwahukana n’okugaitururwa. Okwahukana kwa mulingo ogu kuba kw’akabi hali abaana.

Ebisisani eby’orwanju nibisobora n’okuhikyaho abaana akabi. Brian, outusangirwe tubalizeeho n’asoborra ati: “Obunkaba nyine emyaka nka ikumi, nkarora magaziini za isenyowe ezirumu ebisisani eby’orwanju ntakigenderiire obutwali nituzaana tapo. Nkatandika kubirora omu nsita, ntarukumanya n’ensonga habwaki byansikiriize kubirora. Eki kikatandikaho obwomeezi obw’okusiisikara obunaikaire nabwo kuhikya nkuzire.” Okuseruliiriza nikwoleka ngu ebisisani by’orwanju nibisobora kuletera abantu abali omu myaka y’obusigazi kugonza kuterana bakyali bato, kugonza kuterana n’abantu ab’erangi ezirukwahukana, kuhambiriza abandi kuterana, n’okutatekaana omu nyehurra n’omu bitekerezo.

ISOMO ERIKURU: Ebisisani eby’orwanju bisiisa enkoragana enungi, bicwa abantu emitima kandi bibaletera obusaasi.​—Enfumo 6:27.

Baibuli egambaki ha bisisani eby’orwanju?

EKIGAMBO KYA RUHANGA KIGAMBA KITI: “Mufese ebicweka byanyu ebyahansi . . .obusihani, nobugwagwa, nokwegomba okwensoni, nomukoijo omubi, nokwegomba okuli okuramya ebisisani.”​—Abakolosai 3:5.

Amananu gali Yahwe * anoba ebisisani eby’orwanju. Kinu takikora ngu habwokuba kuterana tikurukumukwataho. Akahanga enyehurra ey’okuterana n’ekigendererwa ngu abaswerangaine basemezangane, bairrangane haihi omu nyehurra, n’okukwataniza kuzaara abaana.​—Yakobo 1:17.

Hati, habwaki nitukigumya ngu Yahwe anobera kimu ebisisani eby’orwanju? Wetegereze ensonga zinu.

  • Akimanyire ngu ebisisani eby’orwanju bihwerekereza obwomeezi.​—Abefeso 4:17-19.

  • Atugonza kandi n’agonza kutulinda tutahikwaho akabi.​—Isaya 48:17, 18.

  • Yahwe n’agonza kulinda obuswere n’amaka.​—Matayo 19: 4-6.

  • Nagonza tube becumi omu ngeso kandi tutekemu obugabe bw’abandi ekitiinisa.​—1 Abasesalonika 4: 3-6.

  • Nagonza tutemu ekitiinisa obusobozi bwaitu obw’okuzaara kandi tubukozese omu mulingo ogw’ekitiinisa.​—Abaheburaniya 13:4.

  • Yahwe akimanyire ngu ebisisani eby’orwanju byoleka okwegondeza wenka, kandi ogu nugwo omulingo Sitaani aroramu okuterana.​—Okubanza 6:2; Yuda 6, 7.

ISOMO ERIKURU: Kurora ebisisani eby’orwanju kisiisa enkoragana y’omuntu na Ruhanga.​—Abarumi 1:24.

Baitu nabwo, Yahwe aine embabazi nyingi hali abo abarukugonza kwecwaho engeso ey’okurora ebisisani eby’orwanju. Baibuli egamba eti: “[Yahwe] aijuire okuganyira nembabazi, tarahuka okubihirwa, ayina okuganyira okwingi. Baitu amanyire omubiri gwaitu; aijuka okutuli ecucu.” (Zabuli 103:8, 14) N’araaliza abo abebundaazi kugaruka hali uwe ‘bahabwe okuganyirwa, batungege embabazi ez’okukonyerwa, obubazetaaga bwona.’​—Abaheburaniya 4:16; rora akasanduuko  “Kwecweraho Kimu Ebisisani eby’Orwanju.”

Abantu baingi baikiriize obukonyezi bwa Ruhanga. Obukonyezi bwe nibukora? Wetegereze Baibuli eky’egamba hali abamu abasingwire engeso embi: “Mukoga, . . . mukezebwa, . . . mukaihibwaho omusango omu ibara lya Mukama waitu Yesu Kristo, nomu Mwoyo ogwa Ruhanga waitu.” (1 Abakolinso 6:11) Nk’omukwenda Paulo, nabo nibagamba bati: “Ninsobora okukora byona habwogu arukumpa amani.”​—Abafiripi 4:13.

Susan, ayasingwire engeso ey’okurora ebisisani eby’orwanju nagamba ati: “Yahwe nuwe wenka asobora kukukonyera kusingura. Kakuba omusaba obukonyezi n’obuhabuzi, n’osobora kutunga enkoragana enungi nauwe. Talikulekaho.”

^ Amabara agali omu kicweka kinu gahindwirwe.

^ Yahwe niryo ibara lya Ruhanga nk’oku kyolekerwe omu Baibuli.