HӦL SE TĒ ‘E ‘ON LALOGA

Skip to table of contents

SẠIO‘ 9

Ka tei ka Noj la Gou la Mā ne Tē Fup la ma ‘e Iạ?

Ka tei ka Noj la Gou la Mā ne Tē Fup la ma ‘e Iạ?

HÜN NE ‘ÄE KOP LA ‘INEA E

Mạuri kal ‘es fūạg ra kepoi ka rak‘ȧk tē ne tē fup la ma ‘e iạ la aier. Kepoi ka ‘is mā ne te‘ ne tē ma ‘on le‘et ta fup‘ȧk se, ‘is täla pō tög ne ‘os sại‘o ‘e rēko mạuri ma avat ne ‘ut‘utum.

KA TES TÄ ‘ÄE LA RĒ?

Rē a‘häe se tē te‘is: Alex ‘on filo‘u sūsū. Iạ mā se ‘Ạitu, ka mā tape‘ma ne iạ tä fup‘ȧk sio te‘ ne tē. Ka ‘on le‘ rē rak ta ‘ea ne iris saentisi aier‘ȧk ne rak tē te‘ ne tē fup la ma ‘e iạ la tē airet. Alex pa kat ‘es ra la iạ la maf vävär. Iạ ‘ea: ‘Kepoi ka iris saentisi aier‘ȧk vạhia ne tē fup la ma ‘e iạ, sei tä gou la fakmerea irisa?’

Kepoi ka ‘äe ta le Alex, tei ka ‘äe la mā ne tē fup la ma ‘e iạ, ‘e rēko ta‘ag tēet ne fȧ‘ ‘e puk ne rako?

A‘HÄE A‘TOTOAK!

Ma‘oit väv pạu la iris la fäeag‘ạkia tē ne iris pilif sin, ka iris kat ‘inea‘ia ra hün ne iris pilifi e.

  • Famör ma‘oi pilif ne ma ‘on le‘et ta fup‘ȧk sio te‘ ne tē, ‘e rēko ta‘ag tē ne iris rak ‘e rotu.

  • Famör ma‘oi pilif ne tē fup la ma ‘e iạ, ‘e rēko ta‘ag tē ne iris rak ‘e rako.

SẠIO‘ HE ON LA A‘HÄE‘ȦK

Puk Ha‘a ‘ea: “Ko te‘ ne ri tūtū ‘atakoa ma le‘et ne majạua, ka iạ ne majạum te‘ ne tē ‘atakoa ‘Ạitu.” (Hiperiu 3:4) Ka tei ka fäeag ‘i aier?

‘E ‘ou la ‘ea ne kat ‘es Le‘ Fup‘ȧk Tēet ra, iạ la tatạu sema ‘e ‘ou la ‘ea ne rī te‘ kat ‘es le‘ majạut ra

TĒ NE FAMORI ‘EA: Tēet kao ma täe no‘o e lạgi ma rȧn te‘.

1. Sei tä huniạg ne tē te‘ la kao?

2. Ka tei ka tē mạuri fup a‘ferehit ne ma ‘on le‘et ta fup‘ȧk se‘ea tē mȧür ‘i?

TĒ NE FAMORI ‘EA: Famori torem ‘e mạnmạnu.

3. Kepoi ka ‘is tör aier ne mạnmạn fak se mạgkē ta, ma ‘e rēko tese täe ‘os a‘häe tū ‘e a‘häe ‘on iris mạgkē?

4. Tē mȧür mea‘mea‘ pạut iạ tē a‘ferehiti. ‘On hün heta?

TĒ NE FAMORI ‘EA: Ma ‘on aier‘ạkiget ne tē fup la ma ‘e iạ.

5. Ka tei ka famorit ne pilif se tē te‘is, pō vạhia ta aier‘ạkiget?

6. Ka famör hisaghul mā se ne tē fup la ma ‘e iạ, ‘e rēko ne ‘ea se irisa ne famör ‘inea tē ‘atakoa mā se rak‘ȧk tē te‘?

“Kepoi ka ‘äe la la‘la‘ ‘e ta vao ‘ại lahat ma tä ‘äe räe se ta rī keleag leleit. ‘Ka tei ka ‘äe la mā ne ‘ại hū nōnō ma sigean ma täe rī ta fū e.’ ‘Igkȧ‘! Ta‘ag kal pō pạu ra la sok. Ka ‘e rēko tese tä ‘is mā ne tē ne täe ‘e lạgi ma rȧn te‘ no‘ ‘ehit?”—Julia.

“Rē a‘häe se ne le‘et ‘ea se ‘äe ne tēet kao ‘e rī pạniạg tē ta, ma vại pạniạg tē fifih se pā‘ạkiạg ta ma ar ta, ma täe rē sio puk fäeag ‘atakoat. Ka tei ka ‘äe la mā sin?”—Gwen.

HÜN NE LA PILIFI E SE ‘ẠITU?

Puk Ha‘a a‘ne‘ne‘ạkia ‘äe la ‘es‘ao‘ạkia ‘ou ‘a‘häe, la ‘äe la huạg ‘atmại.’ (Roma 12:1) ‘On fūạg ‘ou mā se ‘Ạitu kop la se hün‘ȧk se

  • ‘OU A‘HÄE (Gou a‘häe ne ma ‘on le‘et ne purer se‘)

  • A‘HÄE ‘ON IRIS NE TORE (Utut ne gou noho famori rot pạu)

  • HẠITẠUPIRIGA (‘Otou ö‘rua putua gou la mā se ‘Ạitu. Tes hoi‘ȧk tē la gou la rē?)

Iạ tē pumuet la ‘ou pilifi la ma ‘on huniạg leleit.

“ ‘E ‘otou a‘fại se le‘ rē rak ta sui‘ạkia fupag tūtū ne ‘os foro, gou a‘vȧh ne ‘Ạitu mȧür aier. Fupagat ma ‘on väeag garuet la rē, ma ‘is kat kel tape‘ma se tē ne fupag ‘i rērē‘ia. ‘Os foro iạ tē a‘ferehiti!”—Teresa.

“ ‘E avat ne gou la räe se ta rī lamlamat, ta melet, ne ta motoka het, Gou a‘häe ma ‘ea, ‘Sei tä fū‘ȧk se, ‘ol se, ne rē se tē ‘i?’ Iris ne rē se motokā ta pot pạu, ‘e rēko iạ ma ‘on tē riri‘ ma‘oi iris kop la sok la noj la pō la motokā ta la mȧür ma la garue a‘lelei. Kepoi ka ta le‘et ta rēem motokā, ‘on fūạg le‘et tä fup‘ȧk sio ‘is famori.”—Richard.

Anthony ‘ea: “ ‘Otou rakoag ne saenisi gou räe ne rak‘ȧk tē te‘ ne tē fup la ma ‘e iạ hạisarag ti‘ pạu. . . . Se gou iạ vavhiạn se la pilif ne ma ‘on Le‘ Fup‘ȧk Tēet, ‘e la pilif ne tē fup la ma ‘e iạ.”

RĒ A‘HÄE SE

Iris saentisi ao tē ma fạu hisaghul vȧh. Ka ‘oris räe ‘e rēko tē fup la ma ‘e iạ tū, iris nōnō uạkē‘ȧk ma a‘häe hete‘. Ka tei ka ‘äe la nōnō pilif ma se tē ne iris ‘ea?